Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt (12)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on uurimisobjekt inimkond ?
  • Kuidas on tootmine, jaotamine ja tarbimine organiseeritud eri ühiskondades ?
  • Mis motiveerib inimesi eri kultuurides tootma, jaotama või vahetama ning tarbima ?
  • Mis seda piirab ?
  • Miks on erinevad soorollid ?
 
Säutsu twitteris
SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE

Sissejuhatus
Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur – osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole.

Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata.

Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest ka Eestis (varem NL-ga sarnaselt etnograafia).

Antropoloogia kujunes välja eksootiliste kultuuride uurimisest ning see on välja kasvanud peamiselt koloniaalvallutustest (kasulik oli uurida koloniaalmaa inimeste maailmapilti) ja misjonitegevusest (ristiusustamise eesmärgil. Misjonärid uurisid ka enda maa kolooniate usku, et kristlust sujuvalt edasi anda). Etnoloogia lätteks sai ka rahvuslus : enda kultuuri juurte otsimine ja selle väärtuse tõestamine.

Kultuuri mõiste & olemus etnoloogias ja antropoloogias
Ühtsed definintsiooni pole kultuurile siiani, 90ndatel loeti kokku ~400 erinevat definitsiooni. On püütud arendada Tyleri stiilis kokkuvõtvaid ja olemuslikke sõnastusi (White, Tylor ). Teised loobusid defineerimisel pikkadest loeteludest (Herkovits)
E. Tylor 1871: “Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskusi ja harjumusi, nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal , seadused, tavad jpt.” Rõhutab just et kultuur on omandatud ühiskonna poolt, see ei ole loomulikult kaasa sündinud.
L. White: Kultuur on kehaväline, ajutine kogum asjadest ja nähtustest, mis tuleneb nende sümboliseerimisest. Rõhutab kultuurilisusele, kui asjadele sümboolsete väärtuste andmisele.
M. Herkovits: “Kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast.”

Miks on uurimisobjekt inimkond ?
19. sajandil valitses „Inimkonna psüühhilise ühtsuse” printsiip ning uurimist teostati sellest lähtuvalt. Tänapäeval on uurimise all biopsühholoogiline võrdsus – huvi pakub nähtus, et kuigi inimesed erinevad teineteisest piirkonniti maailmapildi, intelligentsi, rassi jm poolest, on neil kõigil võrdne võime kultuuri luua. Otsitakse universaalseid kultuuritunnuseid, teatud universaale (osa neist on bioloogilised – nt aastaringne seksuaalsus). Kultuurilised universaalid on veel näiteks eksogaamia ja endogaamia reeglid. Tänapäeval uuritakse ka massikultuuri ja massiühiskonda ning näilist ja vastuolulist „maailmaküla” teket, milles samaaegselt kultuuribarjäärid kasvavad. Eetiline üldseisukoht tänapäeva etnoloogias ja antropoloogias: kõik rahvad on võrdsed.


Kesksed mõisted
  • Kultuurirelativismseisukoht, millelt väärtustatakse kultuuride erinevusi – kultuure ei saa mõõta ühe mõõdupuu alusel – kõik on täisväärtuslikud, kohalikud eripärad on väärtuslikud. Äärmuslik kutuurirelativism jookseb aga ummikusse, kuna selle järgi saaks teatud kultuuri või ühiskonda hinnata ainult selle kultuuri enda mõistete kaudu ja teise kultuuri elanikud ei saaks selle kohta midagi öelda.
  • Etnotsentrism tendents pidada enda kultuuri maailma parimaks ja vaadelda teisi enda kultuuri mõõdupuu alusel. Kaob püüdlus objektivismile. *Loomulik etnotsentrism – kõik ühiskonnad on mingil määral etnotsentristlikud – teisi kultuure saab vaadelda enda kultuuriga võrdlemise teel.
  • Emic – uurimisstrateegia , mille puhul keskendutakse ühiskonna liikmete endi seletustele; see on püüd seletada kultuuri seestpoolt vaadelduna. Uurija ei tohi olla kunagi targem kui uuritavad.
  • Eticlähtutakse teooriast ja sellest, mida uurija tähtsaks peab. Oht, et kirjeldus ei pruugi olla sarnane inimeste endi kujutelmadele. Plussiks on kindlad uurimisprintsiibid, mida on võimalik kirjeldada ja võrrelda. Sellise meetodiga on hea uurida kultuurierinevusi ( uurimismeetod rangelt määratletud). *Emic/etic on paarismõisted, ükski uurimus ei saa olla puhtalt üks või teine.
  • Võtmesümbolite baasväärtused – konseptsioon, et igal ühiskonnal on teatud kesksed väärtused, mis ühendavad kultuuri terviklikuks ning mis annavad võimaluse kultuure omavahel võrrelda.
  • Enkulturatsioon – (inimese kultuuri sisestamine õppimise teel). Protsess, mis ühendab inimesed sarnaste ettekujutustega sotsiaalse grupi poolt tunnustatud uskumuste, väärtuste, pärimuse, reeglitega. See aitab ületada erinevusi inimeste vahel ning seob nad ühtseks kogukonnaks, kultuuriks . Enkulturatsiooni 3 tasandit :

1) Individuaalne situatsiooniline õppimine – kõige varasemas lapsepõlves. Laps õpib spontaanselt tundma iseennast ja ümbritsevat.
2) Sotsiaalne situatsiooniline õppimine – inimene õpib sotsiaalse toimimise kaudu spontaanselt
3) Kultuuriline õppimine – inimene räägib teistele, kuidas asjad on.
  • Reaalne/ideaalne kultuur – Mõisted iseloomustavad olukorda, kuidas inimesed manipuleerivad ühiskonnas seaduste ja reeglitega. Ideaalne kultuur sisaldab normide kirjeldusi; Reaalne kultuur avaldub uurija jaoks kultuuris olevate inimeste käitumises, mis ei pruugi kokku langeda nende inimeste kirjeldusega oma tegevusele (tõde ei ole kultuurides ühemõtteline).


Etnoloogiateaduse ajalugu

Eelkäijad: Antiik-Kreekas (Herodotos), Roomas (Tacitus), maadevastajad-misjonärid 15.-16. saj, Loodusrahvad pakkusid huvi Hobbes’ile ja Rousseau (17. saj), Montesquieu 3 staadiumit: metslus (kütid), barbaarsus (karjakasvatajad), tsivilisatsioon (Euroopa rahvad). 19. sajandi esimesel poolel Euroopa teaduse huvi rahvakultuuri vastu – talurahva ja nende pärimuse uurimine .

Evolutsionism: sai mõjusaks 1840 – 50. aastatel.kultuurid on erinevad, sest osa ühiskondi on rohkem arenenud kui teised. See koolkond kujundas etnoloogia ja antropoloogia tekke.
  • E. Tylor – alusepanija, tõi arengu idee üle bioloogiast ( Darwin ). Kultuurid arenevad unilineaarselt ning arenguskeem on kõigil ühesugune: metslus (madal, keskmine, kõrge)  barbaarsus  tsvilisatsioon. Barbaarsete & metsikute kaudu saame mõista enda arengulugu . Tylori järgi ei saa rahvad jõuda tsivilisatsioonini iseseisvalt – selleni saab viia sajanditepikkune läbikäinime Euroopaga. Kõige esimene tsivilisatsiooni kriteerium : tööstuse olemasolu (metallitööstus)! Põllumajandus, arhitektuur , teaduste levik, moraalsete algete iseloom, religioon , poliitilise/sotsiaalse olukorra keerukus . Kesksed on materiaalse kultuuri nähtused – sellega paralleelselt toimub vaimne progress: materiaalne areng toob vaimse arengu kaasa. Evolutsionistlik käsitlus näeb probleemina seda, et areng ei ole harmooniline – alguses toob tehnoloogiline areng kaasa moraalse allakäigu.
  • L. H. Morgan jagab Tylori seisukohti. Seisukoht, et tsivilisatsioon mõjub tihti põlisrahvaile hukatuslikult. Peab progressi ühiskonna positiivseis seisundiks, mis surub nõrgemad kultuurid alla ja täidab moraalsed tühimikud. Sotsiaalse darvinismi idee: alles jäävad tugevamad rahvad, kes suudavad tsivilisatsiooniga kohaneda.

Difusionism
Difusionism väidab, et kultuurid on erinevad, kuna ühsikonnad laenavad teistelt kultuurielemente – need levivad ühest piirkonnast teise, selle tulemusena kultuurid muutuvad. Laenuidee pärineb antiigist . Igal kultuurielemendil on oma algkodu , kust see on levinud ja iga kultuurielement saab tekkida ainult 1x! Difusionistlikud koolkonnad:
  • Briti koolkond (Smith, Perry, Rivers ) – kõik on tekkinud muistses Egiptuses / Babüloonias / Hiinas, kust kultuurielemendid on tasapisi üle maailma levinud (üsna etnotsentristlik hoiak).
  • Saksa-Austria koolkond (Ratzel, Graebner, Schmidt) – kultuuriringide teooria: maailmas on suured piirkonnad, kus on suhteliselt sarnane kultuur ning need moodustavadki kultuuriringid (mida on kokku alla 10). Laenud toimuvad üle kultuuriringi piiride. Algelisim kultuuriring Austraalia (Bumerangi kultuuriring). Kombineerisid seda ideed evolutsionismiga. Ringid pandi tüpoloogiale toetudes paika Euroopa muuseumide materjalide põhjal.
  • Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber) – kultuuriareaalide teooria: väiksemad spetsiifilisemad ringid, tehti ka välitöid! Eristasid ja selgitasid välja lokaalseid kultuuripiire (mõnisada km raadiuses). Areaalide vahel toimub kultuurielementide levik. Arvasid et kultuurielemente saab tekkida ka iseseisvalt, autonoomse tekke võimalikkus olemas!

Historism e ajaloolis-kriitiline e ajalooline partikularism e Franz Boase koolkond
Esimene tõsisem evolutsionismivastane kultuuriteooria. Boase seisukohad:
  • Välitööde olulisus
  • Osata tuleks kohalikku keelt
  • Kultuurid on komplekssed – üksikuid kultuuri aspekte tuleb uurida nende oma kontekstis
  • Tõi esimesena kultuuri uurimisse teatud psühholoogilise aspekti – tähelepanu pole ainult materiaalsel kultuuril vaid individuaalse tähenduse otsimine kultuurist.

Prantsuse sotsioloogiline koolkond
Peamine esindaja Emile Durkheim ja tema „sotsiaalsed faktid”. Põhiideed:
  • Inimkond on iseseisva väärtusega ning ühiskond pole mitte indiviidide kogum vaid uus kvaliteet.
  • Uurida sotsiaalseid fakte ehk ühiskondlikke nähtusi.
  • Ühiskond määrab ära inimeste tegude /mõtete normid ja see võib toimuda organiseeritult (sotsiaalsete institutsioonide kaudu) või organiseerimatult (kasvatus, avalik arvamus).
  • Sotsiaalsed faktid ei tulene enamuse pooldamisest või võimust, neid loovad spetsiifilised sotsiaalsed aspektid.
  • Uurimine peab toimuma grupi tasandil ja uurida tuleks tüüpilist / üleüldist.

FunktsionalismMalinowski ja basic needs .
Malinowski põhiseisukohad:
  • Välitööde vajalikkus!
  • Ühiskonna institutsioonid täidavad oma liikmete füüsiliste vajaduste rahuldamise funktsiooni (kehalisel tasandil).
  • Basic needs: toitumine, järglaste taastootmine, kehaline heaolu, julgeolek, puhkus, liikumine, kasvamine. Nende ümber ongi kogu inimkultuur kujunenud.
  • Toimimise skeem: impulss  tegevus  rahuldus .
  • Kultuuriteooria alus: inimese tunnetamine loomaliigina (M. On bioloogilise determinismi vaadete pooldaja ).
  • Kritiseerib Tylori evolutsionismi allteooriat, õpetust reliktidest (kultuuri varastest staadiumitest säilivad mingid reliktid, mille kaudu saame enda kultuuri uurida). Malinowski arvates pole mingeid relikte olemas – ükski element ei jää jäänusena püsima, see omandab muutuvas kultuuris uue funktsiooni (ilma funktsioonita asju pole ühiskonnas olemas!).

Strukturaal-funktsionalism ja Alfred Reginald Radcliffe- Brown
Põhiseisukohad:
  • Kultuuri peamine eesmärk on tagada ühiskonna kui terviku vajaduste rahuldamine.
  • Tähtis on sealjuures süsteemi säilimine – esmased on sotsiaalse grupi vajadused.
  • Ei tunnusta Malinowski baasvajaduste tabelit.
  • Välitööde olulisus
  • Strukturaal-funktsionalistidele
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt #1 Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt #2 Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt #3 Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt #4 Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt #5 Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt #6 Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt #7 Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt #8 Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt #9 Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt #10 Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt #11 Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt #12 Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt #13 Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt #14 Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt #15 Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt #16 Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt #17 Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt #18 Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt #19 Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 214 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor polynasia Õppematerjali autor

Lisainfo

Nüüd see aine kannab vist teist nime aga sisu on sama. Põhjalik!
etnoloogia , antropoloogia

Mõisted

Sisukord

  • SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE
  • Sissejuhatus
  • Kultuuri mõiste & olemus etnoloogias ja antropoloogias
  • E. Tylor 1871
  • L. White
  • M. Herkovits
  • Miks on uurimisobjekt inimkond?
  • Inimkonna psüühhilise ühtsuse
  • Kesksed mõisted
  • Kultuurirelativism
  • Etnotsentrism
  • Emic
  • Etic
  • Võtmesümbolite baasväärtused
  • Enkulturatsioon
  • Individuaalne situatsiooniline õppimine
  • Sotsiaalne situatsiooniline õppimine
  • Kultuuriline õppimine
  • Reaalne/ideaalne kultuur
  • Etnoloogiateaduse ajalugu
  • Eelkäijad
  • Evolutsionism
  • E. Tylor
  • L. H. Morgan
  • Sotsiaalse darvinismi
  • Difusionism
  • Briti koolkond
  • Saksa-Austria koolkond
  • Ameerika koolkond
  • Historism e ajaloolis-kriitiline e ajalooline partikularism e Franz Boase koolkond
  • Prantsuse sotsioloogiline koolkond
  • sotsiaalsed faktid”
  • Funktsionalism – Malinowski ja
  • Välitööde vajalikkus
  • Basic needs
  • Basic needs
  • Strukturaal-funktsionalism ja Alfred Reginald Radcliffe-Brown
  • Lingvistiline relatiivsus
  • Boas-Sapir-Whorfi hüpotees
  • Psühhoanalüüs
  • Sigmund Freud
  • Carl Gustav Jung
  • Konfiguratsionism ehk kultuurimudeli teooria – Benedict, Mead
  • Ruth Benedict
  • Margaret Mead – „antropoloogia vanaema” ja Boase viimane doktorant
  • Strukturalism – Claude Levi-Strauss
  • Neoevolutsionism
  • Leslie White
  • Marshall Sahlins, Julian Steward
  • Kultuurirelativism – Melville J. Herskovits
  • Interepreteeriv antrop. e sümbolanalüüs e semiootiline antrop. – Clifford Geertz
  • Hermeneutika
  • Hans-Georg Gadamer
  • Paul Ricoeur
  • Kognitiivne antropoloogia – Stephen A. Tyler
  • Kultuurimaterialism – Marvin Harris
  • Postmodernistlik antropoloogia
  • Catherine Lutz
  • Jean-Francois Lyotard
  • Jean Bandrillard
  • James Clifford
  • unconnected tribes”
  • Ulf Hannertz
  • Postmodernistliku antropoloogia tunnused
  • Etnograafilised välitööd
  • Poliitilised süsteemid
  • Majandusetnoloogia
  • Uuemad majandusetnoloogilised suundumused
  • Majandusetnoloogia kirjeldab inimeste poolt loodud kaupade tootmise, jaotamise
  • Kütid, kalurid, korilased
  • Asustustihedus
  • Kogukonna suurus
  • Rändlemine/püsiasustus
  • Toidunappus
  • Kaubandus
  • Spetsialiseerunud käsitöölised
  • Erinevused rikkuses
  • Poliitiline juhtkond
  • Aiapidajad (kõplapõllundus)
  • Karjakasvatajad
  • Intensiivne põllumajandus
  • Vahetussüsteemid
  • Vastastikune vahetus
  • Üldistatud
  • Barter
  • Ümberjaotamine
  • Turuprintsiip
  • Religioonietnoloogia
  • Animism
  • Animatism
  • Psühholoogilise projektsiooni hüpotees
  • Maagiline hüpotees
  • Totemistlik hüpotees – (
  • Religioossete kujutelmade varieerumine
  • Üleloomulikud jõud
  • Üleloomulikud olendid
  • Viisid üleloomulikuga suhtlemiseks
  • Religioossed spetsialistid
  • Rituaalid
  • Siirderiitused
  • Intensiivistamise riitused (
  • Maagia, nõidus
  • Sümpateetiline
  • Kontaktmaagia
  • Religioossed muutused
  • Revitalisatsiooniliikumised
  • Abielu ja soorollid
  • Abieluvormid
  • Monogaamia
  • Polügaamia
  • Polügüünia
  • Polüandria
  • Perekond
  • Perekonna vormid
  • Tuumperekond
  • Suurpere
  • Grupiabielu
  • Leviraat
  • Sororaat
  • Seeriaabielu
  • Kooselu vormid
  • Patrilokaalne
  • Matrilokaalne
  • Avunkulokaalne
  • Bilokaalne
  • Neolokaalne
  • Tavad
  • Kuvaad
  • Pruudiluna
  • Pruuditeenistus
  • Pruudirööv
  • Kõige rohkem valetatakse seksi teemal
  • Peter Freuchen
  • Soorollid
  • Naturistid
  • Nurturistid
  • Miks on erinevad soorollid?
  • Jõuteooria
  • Lastekasvatusteooria
  • Majandusliku pingutuse teooria
  • Ohuteooria
  • Naiste ja meeste suhteline staatus
  • Sotsialisatsioon
  • KULTUURIMUUTUSED
  • Evolutsionistlik vaade
  • Fukntsionalistlik vaade
  • Malinowski
  • Robert Redfield (1941)
  • Kultuurimuutuste liigid 1
  • Innovatsioon
  • Akulturatsioon
  • Revitalisatsioon
  • Doominoteooriad
  • Melville Herskovits (
  • Franklin Frazier (1968)
  • Kultuurikontaktid
  • John Bodley (1982)
  • Põlisrahvaste reaktsioonid survele
  • Bodley
  • Ignoreerimine
  • Kõrvalehiilimine
  • Avalik vastupanu
  • Muutus või püsimine
  • Preston (1997)
  • Problemaatiline eristada
  • Appadurai (1997)
  • Foucault (1980)
  • Marksistid
  • Levi-Strauss
  • Lotman
  • Rakendus ja eetika
  • Rakenduslik külg

Teemad

  • E. Tylor 1871
  • omandatud
  • L. White
  • asjadele sümboolsete väärtuste andmisele
  • M. Herkovits
  • Eelkäijad
  • Evolutsionism
  • probleemina
  • Emile Durkheim
  • basic needs
  • grupi
  • Boas-Sapir-Whorfi hüpotees
  • Sigmund Freud
  • Carl Gustav Jung
  • Postmodernistliku antropoloogia tunnused
  • ning tarbimise viise;
  • Kütid, kalurid, korilased
  • Asustustihedus
  • Kogukonna suurus
  • Rändlemine/püsiasustus
  • Toidunappus
  • Kaubandus
  • Spetsialiseerunud käsitöölised
  • Erinevused rikkuses
  • Poliitiline juhtkond
  • Kaubandus
  • Erinevused rikkuses
  • Poliitiline juhtkond
  • Vahetussüsteemid
  • tasakaalustatud
  • negatiivne
  • Animism
  • Animatism
  • Üleloomulikud jõud
  • Üleloomulikud olendid
  • Viisid üleloomulikuga suhtlemiseks
  • Religioossed spetsialistid
  • Rituaalid
  • separatsiooniriitused
  • üleminekuriitused
  • ühinemisriitused
  • Maagia, nõidus
  • Revitalisatsiooniliikumised
  • kargokultused
  • Abielu ja soorollid
  • Abieluvormid
  • Perekonna vormid
  • Kooselu vormid
  • Tavad
  • Seks
  • Soorollid
  • Fukntsionalistlik vaade
  • Malinowski
  • Robert Redfield (1941)
  • Põlisrahvaste reaktsioonid survele
  • Bodley
  • Muutus või püsimine
  • Marksistid
  • Lotman

Kommentaarid (12)

katlinka profiilipilt
katlinka: Nagu slaide loeks, aga väga heade täiendustega slaide :)

10:01 17-12-2012
evaolen profiilipilt
evaolen: väga loengupõhine. hästi konspekteeritud.
20:46 24-05-2011
Rosalie profiilipilt
Rosalie: väga väga hea materjal. Suured tänud!
12:39 25-05-2011


Sarnased materjalid

21
doc
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused
17
doc
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia
58
docx
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia
32
pdf
Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse - konspekt
53
doc
Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt
46
docx
Sissejuhatus sotsioloogiasse
56
doc
Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT
45
docx
Kultuurantropoloogia konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !