Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Sissejuhatus eesti keele uurimisse (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS
  • Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis.
    Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel.
    Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali → soome- ugri → läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala , vadja, isuri , vepsa).
    Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil:
    • Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott
    • Lõpukadu ja sisekadu
    • Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine
    • n kadus sõna lõpust
    • Pöörduva eitusverbi muutumine eituspartikliks
    • Kvotatiivi ja komitatiivi kujunemine

    Aglutinatiivsuse vähenemine, sõnad ei jagunenud enam nii selgelt osadeks, sulasid kokku. Fusiooni lisandumine.
    Kontaktid indoeuroopa keeltega: laensõnad: alamsaksa, slaavi, vene, balti,
    Esimesi kirjalikke ülestähendusi:
    • 13.sajandil sõnu ja kohanimesid
    • Taani hindamisraamat, Läti Henriku kroonika
    • Läti Henriku kroonikas ka kolm lausekatket ( Laula ! Laula! Pappi!; Taara a(b)ita!)

    Esimesi tekste:
    • 16.saj algupoolel Kullamaa käsikiri: kolm palvet (meieisapalve, Ave Maria, Usutunnistus)
    • 16.saj eestikeelse tekstiga raamatuid: Wanradti- Koelli katekismus (1535), üksikud lehed.

  • Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud.
    • Misjonilingvistika , käsiraamatud kohaliku keele tundmiseks saksa pastoritele
    • Ladina-saksa ajajärk eesti keele kirjeldamises
    • Keele õppimiseks oli vaja grammatikat (ladina keele kategooriates) ja ladina-rahvakeele sõnastikku
    • Grammatikate traditsioonilised osad: hääldamine, ortograafia , vormiõpetus, lauseõpetus

    Heinrich Stahl 1637 esimene põhjaeesti grammatika:
    • Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele
    • Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet
    • Väike käsiraamat algajatele iseseisvaks õppimiseks. 34 lk grammatikat (ortograafia ja vormiõpetus), 100 lk saksa-eesti sõnastik (ca 2000 sõna)
    • Ei ole hääldamist, lauseõpetust, sõnamoodustust, muuttüüpe, eitavaid abivorme, harjutusmaterjali
    • Pearõhk eesti ja saksa ühisjoontel
    • Korrapäratu kirjaviis . Häälikute seas c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h. (sahn)
    • Artiklid üx ja se.
    • Sõnatüvi ei muutu, ei teadnud , et eesti keeles on laadivaheldus
    • Kuus ladina käänet

    Johann Gutslaff 1648 lõunaeesti grammatika:
    • Saksa-ladina lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine.
    • Pikk vokaal : â, ô, û, ê. Palatalisatsioon: kotj, panj.
    • 5 käänet, eesti käänamine ei sobi, uuendus: rektiiv – omapärane kääne, mis on aluseks teiste käänete moodustamisel.

    Heinrich Göseken 1660 põhjaeesti grammatika:
    • Sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vastet, 17.saj suurim sõnavarakogu), grammatika. Kullamaa murre.
    • Ortograafiaettepanek: kasutada kaht vokaali, kui vokaal on pikk. (ise ei kasuta)

    Kirjaviisi reeglistamine:
    • Eestis esimene keelealane diskussioon , 17.saj lõpus piiblikonverentsid
    • Uuendusmeelsed ( Forselius , Hornung) nõudsid ortograafia reeglistamist ja vastavust rahvakeelele
    • Vana kirjaviis, kasutati 18.saj-19.saj
    • 1715 Uus Testament Forseliuse-Hornungi ortograafias.

    Forseliuse-Hornunfi ortograafiaettepanekud:
    • Võõrapärased tähed välja (c,f,q,x,y,z)
    • ä,ö, ü lisatakse omaette tähtedena
    • h märgib h-häälikut
    • Häälikupikkuste märkimine:
      • Kinnise silbi pikk vokaal: VV (ööl, sees)
      • Lahtise silbi pikk vokaal: V (sadud, se, loja)
      • Lühikese silbi järgne konsonant : CC ( temma , werri)
      • Konsonant pärast pikka silpi ja sõna lõpus: C (wina, lep, püs)

    Johann Hornung 1693 põhjaeesti grammatika:
    • Hea eesti keele tundmine
    • Ortograafiareformi ei esita (diplomaatiliselt), vaid kasutab.
    • 5 käänet (N, G, Acc, D, Abl). Käänamisreeglid vastavuses tegeliku keelekasutusega. G praegusel kujul, Acc= partitiiv

    Salomo Heinrich Vestring 1710-1720 sõnaraamat
    • Esimene sõnaraamat, kus eesti keel on esimesel kohal
    • Käsikiri, eesti-saksa sõnastik, esimene eestis. 8000 -9000 sõna. Järgmiste sõnastike aluseks.
    • Esitab põhivormi (N), genitiivi lõppsilbi või vormi, näitab tüvevokaali
    • Kasutusnäiteid, selgitusi, paralleelvorme, liitsõnu.

    Anton Thor Helle 1732
    • Käsiraamat: grammatika, eesti-saksa sõnastik (7000 sõna), tekstid (vanasõnad, mõistatused, dialoogid koos saksa tõlgetega), kohanimesid, taimenimetusi (esimene eesti erialasõnaloend)
    • Sõnaraamatus tüüpsõnade numbrid, tüüpsõnade muutmine antud.
    • Oma aja kirjakeele norm koos piiblitõlkega (1739 esimene eesitkeelne täispiibel)

    August Wilhelm Hupel 1780
    • Grammatika koos eesti-saksa ja saksa-eesti sõnastikuga, 17 000 sõna
    • Põhja- ja lõunaeesti, grammatikad eraldi, sõnastikus sõna järel märgitud, kas Revali või Dorpati murde sõna.

  • Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge.
    18./19.sajand, Euroopa valgustusaeg :
    • Rahvaloomingu ja keelte väärtustamine ja uurimine , kirjakeelte arendamine
    • Võrdlev-ajalooline keeleteadus , keelte sugulus
    • Keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise seosed, identiteet
    • Rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele
    • Eestis saksa estofiilid, ka eestlasi: Kristjan Jaak Peterson, Otto Wilhelm Masing

    19.sajandi II pool:
    Kolm põhisuunda Eesti keeleuurimises:
    • Võrdlev-ajalooline keeleteadus, sugulaskeelte uurimine (diakrooniline) – Veske
    • Deskriptiivne keeleuurimine (sünkroonia vaatenurk): keelematerjali kogumine ja kirjeldamine – Wiedemann
    • Kirjakeele arendamine – Hurt , Hermann , Jõgever

    „Beiträge“
    • Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu)
    • 20 köidet
    • Artiklite temaatika : eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäited, arvustusi, keeleteadus

    Ühtse kirjakeele taotlemine:
    • Kas üks või kaks kirjakeelt?
    • Kaks keskust (Tallinn ja Tartu), oli kaks kirjakeelt. Ühiskeeled, mis erinesid omavahel vähem kui murded . Tartukeelsetes tekstides oli põhjaeesti jooni.
    • Üldine arvamus oli, et ühine kirjakeel on vajalik; vaidlused, kuidas selleni jõuda.
    • Diskussioon, milline peaks uus kirjakeel olema.
    • Diskussioon arendas keeleuurimist

    Keelesugulus:
    • Huvi soome-ugri keelte ja murrete vastu
    • Eesti keele uurimise ja arendamises vaja eeskuju võtta soome keelest
    • Rosenplänter esitas kirjakeele sõnavara arendamise teed: 1) murretest, 2) soome keelest, 3) sõnade ja väljendite moodustamine, 4) liitsõnad, tõlkelaenud, 5) laenamine võõrkeeltest.
    Eesti keele struktuur:
    • Arnold Knüpffer: eesti keeles on samad käänded, mis soome keeles. 1817 artikkel eesti käänetest (13 vormi), 1818 lisas essiivivormi, 14 käändevormi.
    • Uuris ka sõnamoodustust, jaotas sõnad juursõnadeks, tuletisteks ja liitsõnadeks. Liited, tuletusviisid.
    Sõnavara:
    • Palju artikleid, murdesõnade kogumine (tuhandeid Hupelil puuduvaid sõnu), sünonüümia.
    Ortograafia:
    • Õ. O. W. Masing: eri häälik, vaja eraldi tähte. Soovitas 1816 õ-tähte, Beiträges hakati kasutama, mujal alles 1840.-50.aastail
    • Ettepanekuid palatalisatsiooni ja häälikupikkuste märkimiseks
    • Masingut peeti oma aja parimaks eesti keele tundjaks
    Eestikeelsete tekstide avaldamine:
    • Sakslaste kirjutatud eestikeelsed jutlused , kirikulaulutekstyid jne.
    • Eestlaste tekstid: rahvaluule üleskirjutused; eestlaste kirjutatud kirjad.
    Beiträge tähtsus keele teoreetilisel tundmisel:
    • Teaduslik lähenemine eesti keelele, eesti keel kui huvitav uurimisobjekt
    • Saksa-ladina ajajärgu asemel eesti (soome-ugri) ajajärk
    • Kujunes käsitlusi eesti keele kohta, mis kehtivad siiani (nt 14 käänet)
    • Levitas teadmisi keele kohta
    Beiträge tähtsus keeletegevusele:
    • Õpetas ja suunas kirjutama, uurimaja materjali koguma
    • Ühtse kirjakeele taotlemine
    • Eesti keele väärtustamine (Rosenplänter: vaja õpetada eesti keeles ka gümnaasiumides, mitte ainult rahvakoolides).

  • Eduard Ahrens .
    • 1843 uue perioodi esimene grammatika (vormiõpetus, 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse.
    • Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos.
    • Soovitab soomepärast ortograafiat saksapärase asemele.
    • Uue kirjaviisi rajaja

    Morfoloogia :
    • 3 astmevaheldustüüpi: klusiili kadu, assimilatsioon , nõrgenemine
    • Käänded jagunevad flektiivseteks (N, G, P) ja sufiksilisteks (9)
    • Käänete hulgas on essiiv , kuid pole komitatiivi ja terminatiivi (nagu soome keeles). Viimased on postpositsioonide hulgas.
    • Käändevormide moodustuse süstematiseerimise katse

    Sünatks:
    • Esimesena esitab: koopula, verbaalne ja nominaalne öeldis, lisand , täis- ja osaalus
    • Kasutamisest: täis- ja osasihitis, käändevormid, kaassõnad, infinitiivid, partitsiibid, adverbid
    • Reegleid soome keele eeskujul.

    Ahrensi grammatika etümoloogiline sõnaloend:
    • Esimene süstemaatiline katse selgitada eesti ja soome keele ühist sõnavara. Saksa, vene, rootsi laenud.

  • Ferdinand Johann Wiedemann (1805-1887)
    • Uurimusi ja ülevaateid paljudest soome-ugri keeltest
    • Peterburis teaduste akadeemia akadeemik
    • Paul Ariste : üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajaja 19.sajandil

    Kavandas sarja :
  • Sõnaraamat
  • Grammatika (põhjaeesti)
  • Etnograafilis-folkloristlik ülevaade.
    1869 sõnaraamat:
    • Materjal: senised sõnaraamatud ja materjalikogud, W enda kogutud materjal
    • Foneetiline kirjaviis, märkis palatalisatsiooni. Püüdis võimalikult täpselt kõik üles märkida.
    • Kordustrükid 1893 (täiendanud Hurt: lisanud W hiljem kogutud materjali, teinud parandusi) 1923, 1973

    1875 grammatika:
    • Põhja-Eesti keskmurde kirjeldus
    • Osad: sissejuhatus, häälikustruktuur, sõnamoodustus, vormiõpetus, lauseõpetus.

    Häälikustruktuur:
    • Häälikud, nende varieerumine murretes, palatalisatsioon, vokaalharmoonia
    • Kvantiteedis kaks opositsiooni: lühike ja pikk silp; pikal silbil kerge või raske rõhk. Rõhku pole vaja kirjas eristada
    • Raske rõhuga silp vastab kahele lühikesele
    • Käänamises ja sõnamoodustuses kasutatakse rõhku ja astmevaheldust.

    Sõnamoodustus:
    • Nimisõna-, verbi- ja adverbiliited
    • Tuletusalus ( verb või nimisõna, tugevas või nõrgas astmes , vokaal- või konsonanttüvi)

    Vormiõpetus:
    • Käänamine, pööramine, komparatsioon, sõnaliigid
    • 10 käänet, ei ole akusatiivi; komitatiivi on postpositsioon, -na, -ni, -ta arverbiliited. Paralleelvormid.
    • 7 käändkonda + ebareeglipäraste noomenite rühm
    • 6 pöördkonda + ebareeglipärased verbid
    • Käändkondadesse jagunemine põhineb ainsuse N, G, P ja mitmue P vormidel.
    • Esimene grammatika, kus õnnestunult kasutati põhivorme.

    Lauseõpetus:
    • Sõnajärg, lausetüübid, lauseliikmed
    • Käändevormide kasutamine, rektsioon, rinnsatus, ellips , liitlause .
    • Subjekti, objekti, predikatiivi käändevariantide kasutuse reeglid üsna täpsed.

  • Mihkel Veske (1843-1890) võrdlev-ajalooline keeleteadus
    Õppis Leipzigi ülikoolis soome-ugri keeli ja võrdlevat keeleteadust. Esimene eestlasest keeleteaduse doktor, fennougrist
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus eesti keele uurimisse #1 Sissejuhatus eesti keele uurimisse #2 Sissejuhatus eesti keele uurimisse #3 Sissejuhatus eesti keele uurimisse #4 Sissejuhatus eesti keele uurimisse #5 Sissejuhatus eesti keele uurimisse #6 Sissejuhatus eesti keele uurimisse #7 Sissejuhatus eesti keele uurimisse #8 Sissejuhatus eesti keele uurimisse #9 Sissejuhatus eesti keele uurimisse #10 Sissejuhatus eesti keele uurimisse #11 Sissejuhatus eesti keele uurimisse #12 Sissejuhatus eesti keele uurimisse #13 Sissejuhatus eesti keele uurimisse #14 Sissejuhatus eesti keele uurimisse #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KatrinKata Õppematerjali autor

    Lisainfo

    KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS
    eesti keele uurimine

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    Fley profiilipilt
    Fley: Väga hea ja põhjalik materjal. Slaidid ka veel üle sirvida ja eksamiks valmis.
    14:45 10-01-2012


    Sarnased materjalid

    10
    doc
    Sissejuhatus soome-ugri ja eesti keele uurimisse
    13
    doc
    KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS
    16
    doc
    Nimetu
    14
    doc
    Eesti keele vaheeksami kordamine
    32
    docx
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
    16
    doc
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
    31
    rtf
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
    15
    doc
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun