Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri?
  • Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid?
  • Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur?
  • Mida tähendab takson ja mida nominaalne takson?
  • Mida tähendab binaarne nomenklatuur?
  • Mis on homonüümia ja mis on sünonüümia?
  • Mida tähendavad süntüüp holotüüp paratüüp lektotüüp neotüüp?
  • Milliseid tähti ja fonte kasutada teaduslikes nimetustes?
  • Kui nomenklatuurikoodeks on juba olemas?
  • Mis on neis ühist mis erinevat?
  • Millest sünteesitud?
  • Mis oli viga mitšuurinlikul bioloogial evolutsiooni vaatenurgast?
  • Mis on tuum kromosoom geen plasmiid?
  • Mis on kloon ja kuidas ta võib looduses tekkida?
  • Mis on mutatsioonid� kas nad on head või halvad?
  • Kellega võideldakse?
  • Milleks on looduses vaja surma?
  • Mis on organ ja mis organell?
  • Mis on põhimõtteline vahe?
  • Miks ja ligikaudu millal ilmus?
  • Kes ei ole sammalega taimed 81 Mis vahe on sinivetikail Cyanobacteria ja ülejäänud vetikail?
  • Miks tase aga mitte riik?
  • Kes nad olid ja millal?
  • Kuidas väljendus ja miks?
  • Kuidas erinevad peajalgsed Cephalopoda teistest limustest?
  • Mis on ühist kõigil lülijalgseil Arthropoda ?
  • Milleks see tekkis?
  • Mis tasemetel toimub?
  • Milleks hea ja milleks paha?
  • Kui kaua kestis kiviaeg ja miks teda nii nimetatakse?
  • Kus ja millal elas mida saavutas?
  • Kus ja millal elas mida saavutas?
  • Keskel konkurentsis uustulnukatega lõunast 144 Homo sapiens kus ja millal tekkis kuhu levis mida saavutas?
  • Kes praegusest tehiskeskkonnast vähem sõltub ja �viimsepäeva üle elab?
  • Mis on biosüstemaatka?
Vasakule Paremale
Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #1 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #2 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #3 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #4 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #5 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #6 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #7 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #8 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #9 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #10 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #11 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #12 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #13 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #14 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #15 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #16 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #17 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #18 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #19 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #20 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #21 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #22 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #23 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #24 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #25 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #26 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #27 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #28 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #29 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #30 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #31 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #32 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #33 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #34 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #35 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #36 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #37 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #38 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #39 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #40 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #41 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #42 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #43
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Evelynlan Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liigu

Vee elustik
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

Bioloogia
thumbnail
33
doc

Vee Zooloogia

Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusünteesi. Näited: ainuraksed: amööb,

Vee elustik
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v

Bioloogia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM ­ kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP ­ erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ­ ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka

Bioloogia
thumbnail
74
odt

Ökoloogia konspekt

Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust

Ökoloogia
thumbnail
19
doc

Erizooloogia Lühikonspekt

Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon ­ loom, logos ­ õpetus). ZOOLOOGIA ­ teadus loomadest Morfoloogia ­ teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia ­ loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia ­organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia ­ organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia ­loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia ­väljasurnud loomadest Geneetika ­ pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika ­loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ­ainuraksetest loomadest Malakoloogia ­limustest Helmintoloogia ­parasiitsetest ussidest Entomoloogia ­putukatest Ihtüoloogia ­kaladest Herpetoloogia ­kahepaiksetest ja roomajaist Ornitolo

Ökoloogia ja keskkonnakaitse



Lisainfo

Mahukad vastused kordamisküsimustele

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun