Sissejuhatus avalikku haldusesse (0)

Infoteadus - Arhiivindus ja inveteerimine

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on need riigi asjad mille eest tuleb hoolt kanda?
Kuidas neid kahte riiki ja ühiskonda eristada aga mitte teineteisest eraldada?
Milline on hea valitsusvorm?
Kuidas mõõta efektiivsust?
Mida ametnikud ei tohi teha eeskujuroll vmstavainimesed võivad?
Mida peavad Adams ja Baflour silmas halduse kurjuse all?
Kust läheb piir näiteks piinamisega?
Millised bürokraatia tunnused aitavad sellele kaasa?
Kuidas halduse kurjust" ennetada?
Kuidas tänapäeval avalikku eetikat kujundatakse?
Miks makse maksta?
Missuguseid maksustamise tasemeid on?
Missuguseid makse on?
Millal makse makse?
Mis on maksustatud?
Miks on avalikku teenistust vaja?

Lõik failist

Sissejuhatus avalikku haldusesse
RIIGITEOORIA

Mis on avalik haldus:
- 'haldus' kui enda või kellegi teise asjade eest hoolitsemine
- 'avalik' kui riiki puutuv=> AH on ‘riigi asjade eest hoolitsemise’.
- riigiametnikud – need, kes hoolitsevad riigi asjade eest
Walter Jellinek'i tehniline riigi-definitsioon: Riigi puhul on oluline, et oleks olemas territoorium , inimesed ja riigivõim.

Mis on need riigi asjad, mille eest tuleb hoolt kanda?
- Jellinek: avalik haldus on ‘kõik see, mida riik teeb, va seadusandlus ja kohtumõistmine.’ ->seega jääb järele riigi täidesaatev haru ehk valitsus; viimane hõlmab ent ka halduspoliitika , riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks
piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on aga äärmiselt ähmane:
- − AH tähendab küll seaduste elluviimist, ometi on ta suures osas ka seaduste ettevalmistamine => avaliku halduse ja halduspoliitika lahutamine on tegelikkuses raske, lisaks, seadused pole mehhaanilised, neid saab täita üksnes neid tõlgendades:=> 'ellu- viimine ' on pidev seadustele sisu andmine.
Avalik haldus on riigiteenistujate poolt teostatav riigi asjade eest hoolitsemine riigi täidesaatvas harus, mis hõlmab osaliselt halduspoliitikat.

Riigiteooriad:

Niccolo Machiavelli: riik on inimliku kooselu struktureerimine ehk ühiskonnaelu korraldamine
Carl Schmitt: riigil on nii sisemise kui välise jõu monopol, see teeb riigi unikaalseks
- Euroopa riigiteooria juured on antiikse Kreeka polise juures, kaasaegse AH alguspunkt on seotud siiski modernse Euroopa riigi tekkega, eriti aga Valgustusajaga.
Kaasaegse arusaama järgi on ühiskond ja riik selgelt eristatavad, sest modernne elu ja mõtlemine tugineb inimese autonoomiale ehk vabadusele.
Kuidas neid kahte – riiki ja ühiskonda – eristada, aga mitte teineteisest eraldada?
- Georg W.F. Hegel : ühiskond ei saaks eksisteerida ilma riigita, ilma seadusteta, kuid me ei saa ka reaalselt rääkida riigist, kui pole eristatavat ühiskonda.
Valgustus: ühiskondlik kokkulepe: algselt vabad inimesed sõlmisid kokkuleppe valitsejaga, saades kuulekuse vastukaubaks korra, julgeoleku ja õigused ( Rousseau ).
Hobbes: nn loomuolukorras valitseb 'kõigi sõda kõigi vastu' => seetõttu peavad inimesed oma sünnipärased õigused andma valitsejale, et üleüldse ellu jääda .
Locke: 1) kodanikuallumatus on lubatud juhul, kui valitseja rikub oma kohustusi; 2) kuna inimese teatud loomupäraseid õigusi ei ole kunagi valitsejale üle antud, ei saa neid ka inimestelt võõrandada.
Liberaalne traditsioon näeb vabadust saavutatavat riigi vastu või hoolimata riigist
Konservatiivne traditsioon leiab aga, et vabadus saab tulla vaid läbi riigi.

Riigi filosoofilised eeldused:

Siedentop: et mõista euroopaliku riikluse iseloomu, peame teadvustama selle eeldusi (mis ei ole universaalsed , vaid konkreetse ajaloolise taustaga)
Siedentop: euroopalik riik on eripärane valitsemisvorm − > euroopalik riiklus tunnustab inimest indiviidina.

Suveräänsuse sisu: kõik kodanikud on sama-väärsed subjektid suveräänse autoriteedi suhtes− kellelgi ei ole privileege, riik eeldab subjektide võrdset staatust => kodanikuühiskond ( indiviidid )
Riiklik suveräänsus peegeldab indiviidi autonoomiat.
Riik kannab endaga egalitaarse ühiskonna mudelit − väärtustatakse individuaalsust.
Indiviidi iseloomustab vaba suhe sotsiaalsetesse tavadesse.
- − indiviid on vaba kogukonna survest (valib ise, milliseid tavasid järgib)
- − seaduseks saab ainult suverääni kehtestatu
Siedentop: riik annab indiviidile kodanikurolli− > indiviid saab sedasi justkui välise 'viitepunkti'
- kodanikuroll kui 'metaroll' (AVALIK)− sellele ehitatakse ülejäänud elulised rollid (ERA)
  - (ema/isa; juuksur /kosmonaut etc)
Korporatiivne ühendus, on kindla ees-märgiga organisatsioon , 'üks organism'− siin võivad olla reeglid, kuid need pole esmatähtsad, nad on pigem vahendilise ehk instrumentaalse iseloomuga
Korporatsioonis on kõige olulisem eesmärk ja selle nimel tehtavad juhtimisotsused.
Tsiviilse ühenduse ehk kooselu mudeliks on 'praktika' (ehk reeglipõhisus)
- − praktika ei määra käitumist ette, pigem kvalifitseerib seda (näiteks keel mida kõneleme)
- praktika eeldab reeglite tunnustamist
tsiviilne kooselu = inimesi ühendab tsiviilne keel ehk praktika
Oakeshott: individuaalsuse tingimustes sobib riigi mudeliks tsiviilne ühendus-> riik ei ole vabatahtlik ühendus; samas, riik (kui tsiviilne praktika) ei piira inimest sisuliselt, üksnes vormiliselt; seaduste sunduslikkus ei käi inimese eluliste valikute kohta (õigusriik)
- Seevastu, korporatiivne ühendus ei saa olla kõigile kohustuslik -> see oleks loogiliselt vastukäiv (ehk eitaks indiviidi vabadust).
Aristotelese eudaimonia:inimene vajab hea elu tarvis teatud miinimumi (vrd heaoluriik ); samas, 'head elu' ei saa ükski polis kodanikule niisama kindlustada; kuigi polis on eeldus 'hea elu' saavutamiseks, jääb hea elu iga kodaniku enese teha.
Paradoks: riik kehastab sunniviisilist eetilist raamistikku, kus sunni mõte on luua inimestele vabaduse mänguruum.
- korporatiivne ühendus seda ei suudaks
− Tsiviilse ühenduse mõte on aga anda just võimalus kõikvõimalikeks korporatiivseteks (nii tulunduslikeks kui mitte-tulunduslikeks) ettevõtmisteks − > kodanikuühiskond.

EESTI AVALIK HALDUS:
Ülesehitus:

Valdkondlike poliitikate eluring : algatamine, planeerimine ja analüüs, otsustamine, elluviimine , hindamine ja kontroll, muudatuste algatamine.
Struktuur paneb paika kes peab halduspoliitikate elutsüklis tegema mida, kuidas ja millal.
Struktuur mõjutab poliitikate kujundamist ja elluviimist.
Struktuur suunab ametnikke ja poliitikuid oma töös. Loob neile eesmärgid ja huvid.
Organisatsioonilised piirid mõjutavad seda, kellega suheldakse ning millised probleemid saavad tähelepanu.
Organisatsioonid institutsionaliseeruvad – formaalselt loodud kehandid omandavad aja jooksul jagatud mitteformaalsed käitumisnormid ja – praktikad .
AH struktuur- populaarne haldusreformide objekt.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liinaa Õppematerjali autor

AH eksamiks.

RIIGITEOORIA avalik haldus arhiivindus inveteerimine Väikeriigid

Sarnased õppematerjalid

docx

Sissejuh. AH tekstide lühikokkuvõtted

1. Loeng: riik, avalik haldus, halduspoliitika, haldusjuhtimine Wolfgang Drechsler, 1997, 'Avalik haldus kui riigiteadus', raamatus Wolfgang Drechsler, toim., Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, 11-2 - mida tähendab Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) `avalik haldus kui riigiteadus'? - kas Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) väljatoodud Eesti avaliku halduse väljakutsed on endiselt väljakutseteks ka aastal 2013 või on need tänaseks lahendatud/lahendunud? Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Eesti tähtsaimaks ülesandeks taastada riigikonteptsioon, sest Eesti suurimad probleemid on seotud riigi olemusega. Halvim lahendus oleks mõne Lääne riigi avaliku halduse korralduse üks-ühele kopeerimine. Selle asemel tuleks kõikidel praegustel ja tulevastel avaliku halduse teenistujatel ning teadlastel jõuda arusaamisele, mida ja tuleb antud probleemi lahendamiseks ette võtta ja kuidas toimida.

Sissejuhatus erialaõppesse

doc

Avaliku halduse konspekt

AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond · Avaliku, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus ja koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses Millest koosneb ühiskond? Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond 1.) Avalik sektor Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) Sinna kuuluvad: · AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud o Riik o Põhiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8. Eesti Pank Seos ärisektoriga: I

Avalik haldus

docx

SOTSIAALTEADUSTE KLASSIKUTE EKSAMI KONSPEKT

SOTSIAALTEADUSTE KLASSIKUD (Erkki Karo, Wolfgang Drechsler) 1. SISSEJUHATUS Ülevaade kursusest: Kursus keskendub sotsiaalteaduste arengut mõjutanud olulistele autoritele ja nende seisukohtadele, pealemisele panusele. Avalik haldus kui riigiteadus: HALDUS (kui enda või kellegi teise asja eest hoolitsemine) + AVALIK (kui riiki puutuv) = AVALIK HALDUS (kui riigi eest hoolitsemine). 1. Ühiskond. Riik, tuunus Uhiskond on indiviidide vaheliste suhete susteem. 2. Avalik haldus kui riigitesdus. Kuidas defineerida riiki, tunnus?

Sotsiaalteaduste klassikud

docx

Avalik juhtimine kokkuvõte

 Erinevus on see, et delegeerimisel riik kasutab lihtsalt teisi sektore abiks ära ja teeb nendega koostööd, seevastu erastaminel riik annabki ära teistele sektoritele 4.Mis on PPP (public-private-partnership)? Tooge näiteid.  PPP on koostöö era- ja avaliku sektori vahel  Neil on ühised eesmärgid  Nad jagavad riske ja kohustusi  Erasektor esindab avalikku sektorit avaliku sektori poolsete ülesannete täitmisel, osutades avalikku teenust või teostades projekti. o +majanduskasv- erasektor saab tööb o +suurem kvaliteet ja efektiivsus. uuenduslikkus o + odavam ja kiirem projektijuhtimine o - Suured hanke kulud o ‐ Erasketori finatseerimisvõimetus o ‐ Monopoli oht o ‐ Poliitiline mõjutamine o ‐ Ärisaladus  Nt. erinevad ehitusprojektid o Koolide võimlate ehitamine- TIK-i ujula o Koolide renoveerimine

Riik ja valitsemine

docx

Avalik juhtimine ja avalik teenus

riigiasutused, omavalitsused või nende tellimusel avalikkusele osundatav teenus). Avaliku teenuse osutamise kohustuse võib ametiasutus panna teenust pakkuvale üksusele (lennundus-, raudtee- ja maanteveo ettevõtjad, energiatootjad, riigi tellimusel töötavad haiglad, haigekassa, koolid, lasteaiad jne) üleriigiliselt või piirkondlikult. Juriidilistel isikutel ega eraisikutel ei ole kohustust pakkuda avalikku teenust, kuid nad võivad oma teenuse soovi korral muuta kõigile kättesaadavaks, kas tasu eest (nt sideettevõtted) või tasuta (nt heategevuslik tasuta toitlustamine vähe kindlustatud isikutele, eratelevisioon, era raadiojaamad). *Avaliku juhtimise erinevus avalikust valitsemisest - Avalik juhtimine tähtsustab tulemust, avalik valitsemine aga osalejate tundmust protsessi ajal. Avalik juhtimine keskendub protsessidele ehk juhtimisele. Avalik valitsemine pigem kontekstile ehk mida juhtida. 3

Avalik haldus

doc

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

· Tülide rahumeelse lahendamise printsiip · Inimõiguste austamine Primaarse rahvusvahelise õiguse allikad: · Rahvusvaheline leping · Tava(õigus)e riikide poolt õigusnormina tunnustatud üldine praktika · Õiguse üldpõhimõtted Sekundaarse rahvusvahelise õiguse allikad: · Kohtuotsused · Doktriin Rahvusvahelise õiguse subjektid: · Riik · RV organisatsioonid · Füüsilised ja juriidilised isikud 70. Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust? Rahvusvaheline avalik õigus reguleerib suhteid, kus riik toimib riigina Rahvusvaheline eraõigus reguleerib tavalisi eraõiguslikke suhteid, milles on rahvusvaheline element 71. Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses? Need on rahvusvahelise õiguse allikad. Tavaõigus tekib riikide pikaajalise samalaadse käitumise tagajärjel, mis ei või olla juhuslikult ühetaoline käitumine.

Sissejuhatus õigusteadusesse

odt

Avalik juhtimine - kordamisküsimused

põhiväärtusi (nt Rahvusringhääling; avalik-õiguslikud ülikoolid; Rahvusooper; Töötuskassa; Kaitseliit; Eesti Advokatuur; Haigekassa) • Riigi hallatavad asutused – valitsusasutustele tugiteenuste osutamine või teenuste osutamine kodanikele. (mt Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus; keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus • Riigi või omavalitsuste loodud sihtasutused ja MTÜ-d – osutavad avalikku teenust, sh valitsusasutustele, ning aitavad korraldada riigi poliitikaid. (nt sihtasutus Archimedes; Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) • Äriühingud – tagada kontroll monopoolsete, kuid vajalike avaliku tähtsusega teenuste üle (AS Eesti Loots), strateegilistelt tähtsate ettevõtete üle (AS Eesti Energia, AS Estonian Air) või tagada mittekasumlik tegevus, mille järele on avalik vajadus (AS Elektriraudtee) 8

Politoloogia

pdf

Avaliku halduse eksamiks kordamine

LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on riigisekretäri pädevused

Haldusjuhtimine

Rohkem sarnaseid