Sissejuhatus Psühholoogiasse (1)

5 Hindamata
 
Sissejuhatus psühholoogiasse 1

Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi):
* Psüühika
* Sensoorsed protsessid
* Nägemine
* Kuulmine
* Tasakaal, keha asend ruumis
* Süva- ja puutetundlikkus
* Lõhna- ja maitsetundlikkus
* Motoorika
* Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine
* Psüühilised protsessid
(* Emotsioonid ja motivatsioon)
* Taju
* Mälu
* Mõtlemine
* Tegevuse planeerimine
* Keel ja kõne
* Teadvus
Sissejuhatus psühholoogiasse 2

Psüühika
Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite
käitumise mõistmine ja seletamine.
Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt
Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin)
Kurt Koffka (1886-1941):
* Geograafiline ja käitumiskeskkond:
Geograafiline on maailm sellisena nagu ta on, käitumuslik
on maailm sellisena nagu ta meile tundub.
* Käitumine
Psühholoogia jaoks on käitumine (behaviour) need
liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. (Käitumine ei
pea tingimata olema keha liigutamine)
Geograafilises keskkonnas toimuvad muudatused kehas ja
kehaga pole käitumine vaid liikumine (accomplishment) (Nt.
keha liikumine maavärina ajal).
* Andmed (Datum) ­ mida me teame maailma kohta
Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult
erinev: kõik mida teame maailma kohta pole objektiivsed
andmed "geograafilise" maailma kohta vaid constructum,
konstrueeritud andmed.
Sissejuhatus psühholoogiasse 3

Gestaltpsühholoogia ideedest tulenevalt saame
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Sissejuhatus Psühholoogiasse #1 Sissejuhatus Psühholoogiasse #2 Sissejuhatus Psühholoogiasse #3 Sissejuhatus Psühholoogiasse #4 Sissejuhatus Psühholoogiasse #5 Sissejuhatus Psühholoogiasse #6 Sissejuhatus Psühholoogiasse #7 Sissejuhatus Psühholoogiasse #8 Sissejuhatus Psühholoogiasse #9 Sissejuhatus Psühholoogiasse #10 Sissejuhatus Psühholoogiasse #11 Sissejuhatus Psühholoogiasse #12 Sissejuhatus Psühholoogiasse #13 Sissejuhatus Psühholoogiasse #14 Sissejuhatus Psühholoogiasse #15 Sissejuhatus Psühholoogiasse #16 Sissejuhatus Psühholoogiasse #17 Sissejuhatus Psühholoogiasse #18 Sissejuhatus Psühholoogiasse #19 Sissejuhatus Psühholoogiasse #20 Sissejuhatus Psühholoogiasse #21 Sissejuhatus Psühholoogiasse #22 Sissejuhatus Psühholoogiasse #23 Sissejuhatus Psühholoogiasse #24 Sissejuhatus Psühholoogiasse #25 Sissejuhatus Psühholoogiasse #26 Sissejuhatus Psühholoogiasse #27 Sissejuhatus Psühholoogiasse #28 Sissejuhatus Psühholoogiasse #29 Sissejuhatus Psühholoogiasse #30 Sissejuhatus Psühholoogiasse #31 Sissejuhatus Psühholoogiasse #32 Sissejuhatus Psühholoogiasse #33 Sissejuhatus Psühholoogiasse #34 Sissejuhatus Psühholoogiasse #35 Sissejuhatus Psühholoogiasse #36 Sissejuhatus Psühholoogiasse #37 Sissejuhatus Psühholoogiasse #38 Sissejuhatus Psühholoogiasse #39 Sissejuhatus Psühholoogiasse #40 Sissejuhatus Psühholoogiasse #41 Sissejuhatus Psühholoogiasse #42 Sissejuhatus Psühholoogiasse #43 Sissejuhatus Psühholoogiasse #44 Sissejuhatus Psühholoogiasse #45 Sissejuhatus Psühholoogiasse #46 Sissejuhatus Psühholoogiasse #47 Sissejuhatus Psühholoogiasse #48 Sissejuhatus Psühholoogiasse #49 Sissejuhatus Psühholoogiasse #50 Sissejuhatus Psühholoogiasse #51 Sissejuhatus Psühholoogiasse #52 Sissejuhatus Psühholoogiasse #53 Sissejuhatus Psühholoogiasse #54 Sissejuhatus Psühholoogiasse #55 Sissejuhatus Psühholoogiasse #56 Sissejuhatus Psühholoogiasse #57 Sissejuhatus Psühholoogiasse #58 Sissejuhatus Psühholoogiasse #59 Sissejuhatus Psühholoogiasse #60 Sissejuhatus Psühholoogiasse #61 Sissejuhatus Psühholoogiasse #62 Sissejuhatus Psühholoogiasse #63
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 63 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
123 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mjmjmj Õppematerjali autor

Lisainfo

sissejuhatus psühholoogiasse konspekt eksamiks valmistumiseks
psühholoogia , sissejuhatus psühholoogiasse

Dokumendis esitatud küsimused

  • Miks rääkida meeleorganitest, mille töö pole psüühika ?
  • Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva ?

Mõisted

Teemad

  • Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi)
  • * Psüühika
  • * Sensoorsed protsessid
  • * Nägemine
  • * Kuulmine
  • * Tasakaal, keha asend ruumis
  • * Süva- ja puutetundlikkus
  • * Lõhna- ja maitsetundlikkus
  • * Motoorika
  • * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine
  • * Psüühilised protsessid
  • * Emotsioonid ja motivatsioon)
  • * Taju
  • * Mälu
  • * Mõtlemine
  • * Tegevuse planeerimine
  • * Keel ja kõne
  • * Teadvus
  • Psüühika
  • Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite
  • käitumise mõistmine ja seletamine
  • Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt
  • Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin)
  • Kurt Koffka (1886-1941)
  • * Geograafiline ja käitumiskeskkond
  • Geograafiline on maailm sellisena nagu ta on, käitumuslik
  • on maailm sellisena nagu ta meile tundub
  • * Käitumine
  • Psühholoogia jaoks on käitumine (behaviour) need
  • liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. (Käitumine ei
  • pea tingimata olema keha liigutamine)
  • Geograafilises keskkonnas toimuvad muudatused kehas ja
  • kehaga pole käitumine vaid liikumine (accomplishment) (Nt
  • keha liikumine maavärina ajal)
  • * Andmed (Datum) – mida me teame maailma kohta
  • Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult
  • erinev: kõik mida teame maailma kohta pole objektiivsed
  • andmed “geograafilise” maailma kohta vaid constructum
  • konstrueeritud andmed
  • Gestaltpsühholoogia ideedest tulenevalt saame
  • määratleda psüühika
  • Käitumise mõistmiseks peame mõistma psüühikat – erilist
  • protsessi, mille käigus organiseeritakse käitumine. Psüühika
  • on käitumist organiseeriv protsess
  • Psüühika saab jaotada osadeks
  • * Käitumiskeskkonna mõtestamine: Keskkonnast
  • andmeid koguv ja organiseeriv süsteem
  • * Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi
  • organiseeriv süsteem
  • Sensoorsed protsessid
  • Miks rääkida meeleorganitest, mille töö pole psüühika?
  • Sensoorsed protsessid (sensation) vahendavad geograafilises
  • keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks
  • käitumiskeskkonna muutusteks
  • Pertseptuaalsed protsessid (perception) tõlgendavad
  • sensoorsete protsesside vahendatut
  • Sensoorsed protsessid reageerivad väga piiratud valikule
  • füüsikalistest nähtustest maailmas
  • * Meeleorganid reageerivad kitsale valguse lainepikkuse
  • vahemikule, kitsale õhuvõnkumiste lainepikkuse
  • vahemikule, survele, temperatuurile, piiratud hulgale
  • molekulidele
  • Paljudele füüsikalise maailma muutustele meeleorganid ei
  • reageeri: elektriväli, magnetväli,
  • * Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk
  • intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite tööd iseloomustab
  • lävi (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet, millele
  • meeleorgan reageerib
  • Vähem räägitakse sellest, et meeleorganite tööl on ka
  • ülemine” piirang – liiga intensiivseid stiimuleid ei saa
  • tajuda (nt. stiimul hävitab meeleorgani)
  • Lävesid on erinevaid
  • * Absoluutne lävi – kas stiimul esines või ei esinenud?
  • * Erinevuslävi – kas kaks stiimulit erinevad?
  • * Psühhofüüsika: kvantitatiivne sensoorsete nähtuste
  • kirjeldus
  • mis kirjeldab stiimulite suuruse ja
  • seost
  • Nägemine
  • Nägemine on protsess, mille käigus muundatakse valguslaine
  • mõju närviimpulssideks
  • Me näeme mitte asju vaid asjadelt peegeldunud või asjadest
  • kiirgunud valgust
  • Silma ehitus
  • Reetina ehitus ja töö põhimõte
  • Nägemisteed
  • Silma ehitus
  • Olulised silma anatoomia mõisted
  • värviline kude sarvkesta taga, mis reguleerib silma
  • sattuva valguse hulka kohandades pupilli suurust
  • Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma
  • Läbipaistev struktuur iirise taga, mis koondab
  • valguse reetinale
  • valgustundlik kude silma põhjas (~0.2 mm paks)
  • närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse
  • signaali reetinalt ajusse
  • Reetina ehitus ja töö põhimõtted
  • Nägemisnärvi kiud
  • Ganglionirakud
  • Amakriinrakud
  • Bipolaarsed rakud
  • Horisontaalsed rakud
  • Fotoretseptorid
  • kepikesed ja kolvikesed
  • Pigmentepiteel
  • Valgus
  • Ganglionirakud
  • Bipolaarsed rakud
  • Horisontaalsed rakud ja Amakriinrakud
  • reetina läbinud valguse neelamiseks
  • valgustundlikud rakud, mis annavad
  • pimedas elektrilisi signaale. Valguse mõjul signaal lakkab
  • : ~100-120 miljonit. Väga
  • tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik
  • reageerivad valgusele vs valguse puudumisele)
  • : ~5-7 miljonit. Vähem
  • tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis
  • reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava
  • valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus)
  • Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja
  • annavad selle edasi ganglionirakkudele
  • Saavad info paljudelt bipolaar-rakkudelt ja
  • saadavad selle ajusse (nägemisnärvis ~1 miljon kiudu)
  • Ühendavad paljusid fotoretseptoreid
  • ja võimaldavad ühel retseptorite grupil mõjutada teist
  • Ühendavad paljusid bipolaarrakke ja
  • võimaldavad ühel bipolaarrakkude grupil mõjutada teist
  • Fotoretseptorid jaotuvad reetinal ebaühtlaselt
  • piirkonnas on inimesel teravaima nägemise
  • piirkond – seal paiknevad fotoretseptoritest ainult
  • kolvikesed
  • Reetina on sellel kohal õhem, kuna ganglionirakud on
  • paigutatud külgede suunas
  • Silm peab reageerima kuni 10
  • suurusele erinevusele valguse
  • mm ja
  • vastavalt pindala ~16 korda
  • pupilli ülesandeks pole mitte niivõrd valguse
  • intensiivsuse kontrollimine kui kõige parema valgusinfo
  • valik kui valguse intensiivsus seda lubab: (igasuguse) läätse
  • perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Kui valgust on
  • piisavalt, laseb pupill valguse ainult läätse keskosale
  • Reetina töötleb infot, mitte ainult ei reageeri valgusele saates
  • signaale ajusse (madalamatel selgroogsetel toimub reetinal
  • rohkem infotöötlust kui kõrgematel, nt. inimesel)
  • * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele
  • bipolaarne
  • ganglionirakk
  • * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber-fotoretseptoreid
  • * Horisontaalsed rakud võimaldavad fotoretseptorite mõju
  • üksteisele laiemas ulatuses
  • * Amakriinrakud võimaldavad bipolaarrakkude mõju
  • üksteisele
  • * Ganglionirakke on erinevaid tüüpe. Nt. konnadel
  • tundlik hele-tume
  • piirialadele ja muutuse suunale
  • reageerivad väikeste tumedate
  • objektide liikumisele (vastab putukale konna
  • nägemisväljas!!)
  • tundlik suvalises suunas
  • liikuvatele hele/tume piiridele – liikumisele
  • tumedama ala liikumine
  • Kõrgematel loomadel on leitud
  • uuele stiimulile orienteerumine, liikumine
  • detailsem informatsioon, identifitseerimine
  • uimased,“ saadavad info ajutüvesse
  • * Ajurakud mõjutavad ganglionirakke
  • Informatsiooni liikumine silmast ajusse
  • * Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga
  • * Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt
  • * Silmast algavad kolm erineva ’sisuga’ teed ajusse
  • värvid, piirjooned, täpne info
  • liikumine
  • P ja M tee võrdlus
  • * Informatsioon on pakitud vastavuses paiknemisele reetinal
  • retinotoopiliselt
  • S.t. silmapõhja anatoomiline jaotus vastab neuronite
  • jaotusele ajutüves ja peaaju koore primaarsetes
  • nägemispiirkondades: lähestikused neuronid reageerivad
  • lähestikustele signaalidele reetinal
  • * Informatsioon jääb pakituks ajukooreni: vt. nägemisteed
  • järgmisel kilel
  • Mida me näeme?
  • * Mida me ei näe – asju!
  • * Me näeme
  • Liikumist
  • Suunda/ orientatsiooni
  • kuju/ kontuuri
  • Värvi
  • Sügavust)
  • Nähtav maailm on mitte sensoorsete vaid
  • pertseptuaalsete protsesside tulemus!
  • Informatsioon on pakitud kuni peaju kooreni
  • Eristuvad kaks erineva funktsiooniga teed
  • – liikumine, asukoht. M-tee jätk
  • parietaalsagarasse
  • – värvid, kuju, identifitseerimine, P-tee jätk
  • temporaalsagarasse
  • Ajukoore muud
  • piirkonnad
  • V1-V5: Ajukoore
  • primaarsed nägemisväljad
  • oktsipitaalsagaras
  • Lateraalne põlvikkeha aju
  • süvastruktuurides
  • Kuulmine
  • Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine
  • Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on
  • rohkem ruumilisi suhteid peegeldav
  • Kõrva ehitus
  • Kuulmisaistingu kujunemine
  • Kuulmise juhteteed
  • Kõrva ehitus
  • Olulised kõrva anatoomia kuulmisega seotud mõisted
  • Kõrvalest ja väline kuulmekäik: helilaine siseneb
  • Trummikile, kuulmisluukesed (haamer, alasi
  • jalus), esikuaken (e. ovaalaken, membraan), kuulmetõri
  • ühendus ninaõõnega)
  • Tigu (+ esik ja labürint)
  • Kuulmisaistingu kujunemine
  • Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz
  • helide kuuldavust; kõrvalest võib osaleda heli
  • lokaliseerimisel ruumis
  • Miks on vaja keskkõrva?
  • Heli ei kandu õhust vedelikku, 99.9% heli energiast
  • peegeldub tagasi. Keskkõrv muundab õhuvõnked
  • väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas
  • Keskkõrval kaks mehhanismi ülekandeks
  • * Trummikile (~55 mm
  • on suurem kui esikuaken
  • ~3.2mm
  • Sama heli intensiivsus (rõhk pindalaühikule)
  • suureneb seetõttu ~17 korda
  • * Kuulmeluukesed toimivad üksteise suhtes nagu
  • kangide süsteem (~1.3 korda)
  • Akustiline refleks“: trummikile ja jaluselihased
  • pingutuvad liiga tugevate helide korral ja vähendavad
  • heli mõju
  • Sisekõrv – tigu
  • e vibratsioon
  • ovaalaken
  • i vibratsioon
  • milles paikneb endolümf ja kuulmise
  • sensoorne organ – Corti organ
  • kuulmisnärv
  • scala
  • ümaraknani, mille liikumine summutab helilaine
  • teos)
  • auditoorne retseptorsüsteem
  • karvarakud liiguvad
  • harjaste liikumine
  • vallandab karvaraku signaali
  • * Basilaarmembraani üks ots (lõtv) vibreerib rohkem
  • madalal sagedusel ja teine ots (jäik) kõrgel sagedusel
  • välimised
  • ~ 3 500 rakku; ~ 40 harjast
  • ~ 20 000 rakku, ~ 140 harjast
  • tundlikumad nõrkadele helidele?, mõjutavad seesmisi
  • ja teisi väliseid rakke sageduse suhtes selektiivsemaks
  • mõjutades mehhaaniliselt tektoriaalmembraani?)
  • Kuulmise juhteteed
  • lahkneb: 1 rakk
  • kontakteerub ~20 kuulmisnärvi kiuga; koondumist pole
  • kiud
  • ~4 kiudu
  • Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt
  • Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude
  • ganglion
  • närvirakkude väljaspool aju paiknev kogum)
  • Ganglionis ~30 000 kuulmisnärvikiule vastavad rakud
  • Neid rakke on veidi rohkem kui karvarakke Corti
  • organis (nägemissüsteemis vastupidi, retseptorrakke
  • rohkem kui ganglionirakke ja kiude nägemisnärvis)
  • Nucleus
  • neuronite sagedus
  • spetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus
  • osa sagedusinfot võib olla saadud ka kogu
  • basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide
  • võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l??
  • osa kiude vastaspoolkerasse ja osa samasse poolkerasse
  • kus esmakordselt koos info mõlemast
  • kõrvast
  • erinevad tuumad, mis omavahel veel kiude vahetavad
  • vastaspoolte vahel: Erinevus nägemisega: nägemises hulk
  • infotöötlust silmas, kuulmises sama tase töötlust tänu
  • lülitustele aju koorealuses süsteemis
  • Kuulmiskoor temporaalsagaras kus info mõlemast
  • kõrvast (vastaspoolest veidi rohkem)
  • * info erineva sageduse (ja amplituudi) kohta erinevas
  • kaart): eristame
  • valjus
  • kohast
  • sisse- või väljalülitumisele
  • Ajukoor omakorda mõjutab allpool olevaid protsesse
  • kuni teoni välja: võib-olla pidurdades info vastuvõttu ühest
  • või teisest kõrvast.)
  • Keha asend ruumis, tasakaalutaju
  • Tasakaalutaju on protsess, mille käigus muundatakse
  • gravitatsioonijõu või kiirenduse mõju närviimpulssideks
  • Tasakaalu tajume lisaks erilisele gravitatsioonile ja
  • liikumisele reageerivale organile ka nägemise ja
  • süvatundlikkuse abil
  • paiknevad
  • sisekõrvas
  • Poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund
  • vedelik
  • poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas
  • laiend poolringkanali otsas) harja
  • vestibulaarsete karvarakkude
  • aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt
  • sõltuvalt liikumise suunast
  • Vestibulum (utriculum ja sacculum e. mõik ja kotike): pea
  • asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund
  • Pea asendi muutumisel ruumis, või lineaarsel
  • kaltsium-karbonaadi
  • mõjutades
  • tasakaalunärv
  • Oma asendi tõttu reageerib kotike rohkem vertikaalsele
  • kiirendusele ja mõik horisontaalsele kiirendusele
  • Karvarakke on tasakaaluorganis kahesuguseid, tüüp I ja II
  • *Need rakud paiknevad erinevates piirkondades
  • *Mõlemad rakutüübid saavad ajutüvest sisendi, millega
  • reguleeritakse retseptori tundlikkust
  • * Võib-olla on neil ka erinev sensoorne funktsioon
  • Muuseas – miks on kuulmine ja tasakaalumeel koos ühes
  • organis?)
  • Tasakaalu juhteteed
  • vestibulaarganglion
  • vestibulaartuumad ajutüves (teatud määral info lahkneb
  • poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest erinevatesse
  • ülenevad ja alanevad teed (peaju ja
  • seljaaju poole)
  • info ka tagasi mõjutamaks retseptoreid
  • Info, mida edasi antakse
  • * liikumise suund
  • * kiirendus (positiivne ja negatiivne; angulaarne ja
  • lineaarne; vertikaalne ja horisontaalne)
  • * pea asend ruumis
  • Olulised seosed ajutüves silma- ja kehaliigutustega seotud
  • süsteemidesse
  • Tasakaaluorganil on oluline roll keha motoorika
  • kontrollimisel. Kolm olulist süsteemi sellega seoses
  • silmaliigutuste
  • koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega
  • lihastoonuse ja
  • asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja
  • liikumisega
  • info edastamiseks
  • ajukoorde
  • Süva- ja puutetundlikkus (somatosensoorne süsteem)
  • Süva- ja puutetundlikkus on protsess, mille käigus
  • muundatakse surve, liigutuse ja temperatuuri mõju
  • närviimpulssideks
  • Somatosensoorne süsteem töötleb kolme liiki infot
  • * puudutus (nahaga kontaktis olevate pindade
  • füüsikalised omadused)
  • kehaosade suhe
  • * kinesteesia: kehaosade liikumine
  • Asjade äratundmisel töötab süsteem – erinevalt nägemisest
  • ja sarnaselt kuulmisega – järjestikuselt: asja peab
  • järjestikuselt „käperdama“ et teda katsudes ära tunda
  • Erinevate info liikide jaoks on erinevad retseptorid, mis
  • paiknevad kehas: nahas, lihastes, kõõlustes ja liigeskapslites
  • Retseptoriteks on
  • * vabad närvilõpmed
  • * närvilõpmed, mille otsas erilised rakuvälised
  • elemendid
  • Retseptorid jaotatavad ka info järgi
  • * mehhaaniline (enamus retseptoritüüpe)
  • * temperatuur (vabad närvilõpmed, eraldi külmale ja
  • kuumale)
  • * valu (erinevate retseptoritüüpide ülestimuleerimine ja
  • erilised vabad närvilõpmed)
  • Somatosensoorsete retseptorite näiteid
  • Meissneri kehakesed
  • Karvadeta nahas, eriti
  • tundlik puudutusele
  • Pacini kehakesed
  • Erinevates kehaosades
  • nahas, kelmetes, näärmetes;
  • eriti tundlik vibratsioonile
  • aga ka survele
  • muscle
  • spindle
  • Lihastes, reageerivad
  • lihaste pikenemisele
  • staatilised: lihasasend ja
  • dünaamilised: liigutus)
  • Kõõlusorganid
  • Skeletilihaste ülemineku
  • kohad kõõlusteks;
  • reageerib lihaste kokku
  • tõmbele või venitusele
  • Somatosensoorsed juhteteed
  • neuronid seljaaju selgmistes juure
  • ganglionides
  • * valu ning temperatuur (vähemüeliniseerunud kiud)
  • * mehhaanoretseptorid (müeliniseerunud kiud)
  • Närvisüsteemis on müeliniseerumata (peenikesed), õhukese
  • müeliinkattega ja paksu müeliinkattega (jämedad)
  • närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev
  • Näiteks somatosensoorses süsteemis
  • Müeliin Kiirus m/s
  • Funktsioon
  • A-alfa
  • 120
  • Propriotseptsioon
  • A-beta
  • 75
  • Propriotseptsioon, taktiilne
  • A-delta
  • Õhuke
  • Temperatuur, terav valu
  • Temperatuur, põletav valu
  • Info saabub seljaajusse
  • juurt
  • pidi ja väljub lihastesse
  • pidi
  • Info on perifeerias korrastatud: erinevad somatosensoorse
  • info liigid eraldi, lisaks eraldi erinevatest kehapiirkondadest
  • kaupa
  • Informatsioon nahast on süstemaatiliselt seotud seljaaju
  • dermatoomideks
  • seljaaju 2 erinevat teed, valu ja temperatuur ning
  • anterolateraalsed valgeaine sambad) puudutus ja
  • propriotseptsioon (tagumised valgeaine sambad)
  • seljaajus teed kas
  • valgeainesse ja siis ristuvad
  • või enne ristuvad ja siis
  • valgeainesse
  • ajutüve tuumades
  • ümberlülitused
  • parietaalsagara koor
  • kus info pakitud
  • * somatosensoorne
  • homunkulus
  • * eraldi (kuigi osaliselt
  • kattuvana) liikuv puudutus
  • staatiline puudutus, sügav
  • surve, lihaspinge, valu
  • nii eristuvad võimed
  • pinna tekstuuri eristada
  • suurus ja kuju
  • * valu teed ka olulise
  • sisendiga gyrus cinguli aju
  • mediaalsel pinnal
  • Puudutuse tee
  • Sensoorne homunkulus
  • Homunkulusi tegelikult 4 paralleelset, igas erinev info
  • naha tundlikkus, kiired muutused
  • sügav surve
  • lihasvenitus
  • naha püsiv ja muutuv ärritus
  • Maitse- ja lõhnatundlikkus
  • Lõhna- ja maitsetundlikkus on protsessid, mille käigus
  • muundatakse teatud molekulidega kontakt
  • närviimpulssideks
  • Maitseorgani ehitus
  • * Maitsepadjakesed paiknevad peamiselt keelel – papillides
  • * Padjakeses olevad 50-150 retseptorrakku reageerivad
  • kontakt närvikiuga
  • * Maitsed: mõru, soolane, magus, ’umami’, hapu
  • SAMADES KEELEPIIRKONDADES!!
  • Maitsetaju kujunemine: erinevatele keemilistele ainetele
  • reageerivad retseptorid seostuvad põhimaitsetega
  • Põhimaitsete „muster“, mis pannakse kokku erinavate
  • retseptoritega kokkupuutes olevates närvikiududes, eristab
  • erinavaid maitseid täpsemalt
  • Kolm võimalust, kuidas maitseinfo kodeeritakse
  • Igale põhimaitsele oma retseptor ja oma närvikiud
  • see variant praegu kõige tõenäolisem)
  • Kõik retseptorid reageerivad erinevatele maitsetele
  • Iga retseptor omale maitsele, kuid närvikiud
  • kontaktis erinevate retseptoritega
  • Maitseteed
  • peaaju parietaalsagarasse piirkonda, mille
  • lähedal ka suu ja keele puudutuse, valu, ja temperatuuri
  • informatsioon
  • Lõhnaorgani ehitus ja lõhnateed
  • ~ 2-5 cm
  • suurune ala ninaõõne ülaosas on kaetud
  • lõhnaepiteeliga, milles ~ 6-10 miljonit retseptorit
  • nt.koeral ~10-20 korda rohkem lõhnaepiteeli ja
  • retseptoreid)
  • Retseptor, primaarsed maitsekvaliteedid (7?, 350 eri tüüpi
  • erinevad
  • koljupõhimiku ja uusaju koor
  • Informatsioon keha sisekeskkonnast
  • Lisaks keha ümbritsevale maailmale saab aju informatsiooni
  • ka keha sisekeskkonna kohta
  • Näiteks
  • * Baroretseptorid aordis jm. – vererõhk
  • * Venitusretseptorid kopsudes – hingamise regulatsioon
  • * Venitusretseptorid soolestiku seinas
  • * Venitusretseptorid kusepõies
  • * Kemoretseptorid veresoontes: O
  • pH, glükoos
  • aminohapped
  • Motoorika
  • Inimkehas kokku 206 luud (neist 148 on liigutatavad), mis
  • lisaks teistele funktsioonidele annavad kehale kuju ja
  • võimaldavad kehal liikuda
  • Liigesed
  • Luud on ühendatud liigestega, mis kokku võimaldava teha
  • inimesel 244 üksteisest (osaliselt) sõltumatut liigutust
  • Seetõttu on võimalike liigutusmustrite hulk tohutu suur!)
  • Liigeseid on erinevat tüüpi
  • Liigest hoiab koos sidekude (kapsel ja sidemed) ja liigutavad
  • erinevates suundades toimivad lihased
  • Lihased
  • Lihased (~600) jaotuvad: painutajad – sirutajad (nn
  • antagonistid), mis kas kontrakteeruvad või lõõgastuvad (ka
  • lõõgastumine on aktiivne protsess)
  • Osa liigeseliigutusi saab teha erinevate lihastega – mis
  • suurendab võimalike liigutusmustrite arvu veelgi
  • Nt ainuüksi reie esikülje
  • pinnal on 10 lihast
  • Ühe liigutuse tegemisel osalevad paljude erinevate
  • kehaosade lihased
  • Motoorika juhteteed
  • Motoorika juhtimine
  • ajukoor
  • lihased
  • koorealused tuumad
  • seljaaju
  • Ajupoolkera kontrollib vastaspoole liigutusi, v.a. kehatüvi)
  • Motoorne homunkulus
  • Motoorika primaarne kontroll jaotub ajukoores analoogselt
  • süva- ja puutetundlikkuse jaotumisega kehaosade kaupa
  • Sensoorne ja motoorne homunkulus on siiski veidi erinevad
  • proportsioonides
  • motoorne
  • üldine kavatsus, plaan
  • tegevuseks
  • ärvisüsteemi ehitus ja selle funktsioneerimine
  • neuron
  • Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või
  • nende tegevust moduleerida
  • Neuroni ehituse olulisemad mõisted
  • * Akson: pikk rakujätke, mis viib signaali välja
  • närvid
  • * Dendriidid: lühikesed rakujätked, signaalid sisse
  • sooma
  • * Müeliinkest ümber aksoni (moodustub perifeerses
  • närvisüsteemis Schwanni rakkudest ja tsentraalses
  • oligodendrotsüütidest)
  • * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; võimaldab
  • kiiret/ hüppelist närviimpulsi liikumist
  • Dendriidid
  • Müeliintupp
  • Schwanni rakud
  • Aksoni terminalid
  • Akson
  • Ranvier sõlm
  • Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste
  • vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid;
  • muuta neuroni keskkonda ja selle
  • erutuvust)
  • Keemilise sünapsi töö põhimõte
  • Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja
  • pidurdavad) süntees neuroni kehas
  • Transport piki aksonit
  • Neurotransmitterite säilitamine ja süntees
  • Signaal – aktsioonipotentsiaal – vallandab mediaatori
  • Mediaator siseneb sünaptilisse pilusse
  • Mediaator põhjustab postsünaptiliste retseptorite
  • aktiivsuse, signaal kandub edasi
  • Mediaatori tagasiviimine presünaptilisse osasse
  • Mediaatori lammutamine
  • Aju peamised osad: Seljaaju
  • Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab
  • informatsiooni erinevatest kehaosadest ja juhib erineva
  • kehatsooni liigutusi
  • Aju peamised osad: ajutüvi, koorealused struktuurid
  • ajukoor ja selle jaotumine sagarateks
  • MRI kujutis ajust
  • ajutüvi
  • peaaju poolkerad
  • milles „koorealused“
  • tuumad, valgeaine ja
  • ajukoor
  • Kukla)
  • Frontaalne
  • Lauba)
  • Aju hall- ja valgeaine
  • neuronite kehad ja lühikesed ühendused vahel
  • aksonid, pikad ühendused
  • Seljaaju (pildil koos dorsaalse juureganglioniga) jaotumine
  • hall- ja valgeaineks
  • Peaaju jaotumine hallaineks (>50%!) ja valgeaineks
  • Ajukoore ehitus
  • Ajukoores erinevat tüüpi neuronid: ~ 14 000 000 000?
  • Suurem osa ajukoorest jaotub 6-ks kihiks vastavalt nendes
  • esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele
  • Brodmanni väljad ajukoores
  • Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim
  • on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks
  • Erinevates ajukoore
  • piirkondades
  • rakukihtihtide suhteline
  • paksus erinev, samuti
  • rakuline koostis
  • Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline)
  • jaotus olulised? – ehituse järgi jaotumine vastab olulisel
  • määral funktsionaalsele
  • Funktsioonide seos ajuga
  • Funktsioonide süsteemne dünaamiline lokalisatsioon
  • Igal ajupiirkonnal on oma funktsioon (lokalisatsionism) ja ei
  • ole ka (holism, antilokalisatsionism)
  • * Keerulised funktsioonid on jaotatavad
  • allfunktsioonideks, allfunktsioonid on lokaliseeritud
  • keerulised eeldavad lokaliseeritud funktsioonide
  • süsteemne lokalisatsioon
  • Nt. keel: arusaamine (nägemise, kuulmise, katsumise kaudu)
  • ja väljendumine erinevates lokalisatsioonides
  • * Millistest komponentidest on keeruline funktsioon
  • üles ehitatud, sõltub vanusest ja kogemusest. Samad
  • funktsioonid võivad olla ajuga erinevalt seotud – s.o
  • dünaamiline lokalisatsioon
  • Nt. lastel kõnega rohkem seotud parem ajupoolkera
  • parem ja vasak ajupoolkera
  • * lateraliseeritud on informatsiooni töötlemise viis
  • vasak)
  • * Vastavalt on lateraliseeritud ka informatsioon mida
  • vasak)
  • on holistlik – seega on ka iga
  • protsess sõltumata info liigist arengu algul rohkem
  • omandatud funktsiooni
  • on analüütiline (lokalisatsiooni dünaamika!)
  • Aju kolm funktsionaalset blokki
  • Aleksander Luria jaotas peaaju kolmeks erineva kuid
  • üksteist täiendava funktsiooniga blokiks
  • I Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv blokk
  • ärkvelolek, kaasasündinud protsessid
  • II Informatsiooni vastuvõtu, töötlemise ja säilitamise blokk
  • III Psüühilise tegevuse programmeerimise, regulatsiooni ja
  • kontrolli blokk
  • Psüühiline tegevus eeldab kõigi kolme bloki koostööd
  • Lühiülevaade olulisematest kognitiivsetest protsessidest
  • Emotsioonid ja motivatsioon – räägib teine õppejõud
  • on meelte vahendusel toimuv füüsikalise
  • keskkonna varieeruvuse muundamine
  • informatsiooniks
  • Peamised alajaotused
  • Taju on organiseeritud meelespetsiifiliselt – nägemine
  • kuulmine, maitsmine jne. Igal meelesüsteemil erinevad
  • tööpõhimõtted (nägemine rohkem holistlik, kuulmine
  • rohkem järjestav)
  • Mälu
  • Mis on?
  • on organismi võime säilitada omandatud
  • informatsiooni
  • Protsessid: salvestamine – säilitamine – taastamine
  • Salvestatud info: protseduuriline, semantiline
  • episoodiline
  • Tähelepanu
  • Mis on?
  • on töödeldava informatsiooni
  • selekteerimine
  • Alajaotused
  • Teadvustatud-teadvustamata
  • see omakorda: teadvuseelne-automaatne)
  • Fokusseeritud-jagatud
  • Visuaalne-auditoorne-taktiilne
  • Mõtlemine
  • on probleemilahendus
  • on kogemuse seesmine organiseerimine
  • Peamised alajaotused
  • Tajuline-sümboliline
  • Ratsionaalne – mitteratsionaalne (“rusikareeglid”)
  • Keel ja kõne
  • on sümbolite süsteem koos sümbolitega
  • manipuleerimise reeglitega (grammatika)
  • on keele kasutamine
  • on asi, mis
  • * osutab millelegi muule
  • * on kokkulepitud tähendusega
  • * on kasutatav teisiti kui see, millele osutab
  • funktsioonid
  • * suhtlemine
  • * kogemuse mittebioloogiline säilitamine
  • * mõtlemine
  • Keel – sümboli tähendus – areneb
  • subjektiivne, isiklik seos sõna ja
  • osutatava vahel
  • kokkulepitud, üldised
  • seosed igapäevase kogemuse raamides
  • formaal-loogilised, keelesisesed
  • hierarhilised, väljuvad tavakogemuse piiridest
  • semiootiliselt vahendatud
  • arenguga
  • Keel loomadel? – jah, kuid ilma semiootiliselt vahendatud
  • mõtlemiseta

Kommentaarid (1)


Külli Kelder: natuke oli abi
12:39 29-04-2012


Sarnased materjalid

130
pptx
12
docx
33
docx
107
docx
106
pdf
148
docx
74
docx
46
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto