Sissejuhatus Germaani Filoloogiasse (3)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused (2009)
Sissejuhatus germaani filoloogiasse
Mõisted:
ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne ) – ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm ; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes;
kvalitatiivne ablaut – kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped – pedestrian, 2) o-aste, nt IE pod – podium, 3) nullaste - ø
kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o
afrikaat – häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile
analüütiline keel – keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid
artikkel – abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil – üks auto; bilen – konkreetne auto.
aspiratsioon – h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute järel
assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne ) – assimilatsioon on nähtus, kus kõrvuti olevad häälikud sarnastuvad täielikult või osaliselt; võib esineda sõna sees või nt sõnu kokku hääldades (handbag, hot potato ); progressiivne assimilatsioon on kui häälik sarnastub eelneva häälikuga, regressiivne assimilatsioon tähendab, et häälik sarnastub järgneva häälikuga
aste – astmevaheldusliku morfeemi teisend
bislama keel – inglise keelel põhinev kreoolkeel , mis ühendab melaneesia grammatika inglise sõnavaraga, räägitakse Vanuatus; emakeelseid kõnelejaid 6200 (Vanuatus 5000, Uus-Kaledoonias 1200); Lingua franca kuni 200 000-le inimesele; Vanuatu parlamendi töökeel, kuid lastele antakse algharidus inglise või prantsuse keeles
Sai alguse sellest, kui 1870-80ndatel sunniti tuhandeid Vanuatu elanikke töötama Queenslandi ( Austraalia ) ja Fidži istandustes. Seal segunes inglise keele sõnavara ja melaneesia keelte grammatika.
Vastastikku mõistetav tokpisini keelega, mida kõneldakse Paapua Uus- Guineas
dekreoolistumine – nähtus, kus kreoolkeel muutuks tagasi keeleks , millest ta arenes (pole siiamaani veel täielikult juhtunud)
duaal – kaksus , kasutatakse selliste sõnade puhul nagu silmad, käed, püksid, käärid
esimene häälikunihe – Grimmi seadus – helitutest häälikutest said aja jooksul helitud frikatiivid (p>f, t>th, k>h); helilistest häälikutest said helitud häälikud (d>t, b>p, g>k); helilistest aspireeritud häälikutest said helilised häälikud (bh>b, dh>d, gh>g)
frikatiivhõõrdhäälikud j, v, f, s, š, ž
germaani keelerühm - islandi, fääri, norra, taani, rootsi, inglise, friisi , jidiši, afrikaani, alamsaksa, hollandi, flaami, letseburgi, saksa, gooti
germaani keelte liigitus – põhjagermaani keeled, idagermaani keeled, läänegermaani keeled
Hansa Liit – Skandinaavia, Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Madalmaade poliitiline ja kaubanduslik liit; 13-17 sajand; põhilised linnad Novgorod, Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg, Brugge, London
Algas Saksa kaupmeestest, kes tegid äri võõrastes linnades ja moodustasid gilde . Kaubeldi soola, raua, heeringa , soolakala, tekstiilide , vaha, nahkade, teravilja ja õllega. Tähtis alamsaksa keele levimise poolest.
Heliline – häälik, mida hääldades häälepaelad vibreerivad
Helitu – häälik, mida hääldades häälepaelad ei vibreeri
indoeuroopa keelkondmaailma suurima kõnelejate arvuga keelkond, ala ulatub Indiast Euroopani; jaguneb rühmadeks: keldi, germaani, balti, romaani, indoiraani + albaania , kreeka ja armeenia keel
i- umlautnt Saksa keeles on paljudel sõnadel algne i/j kadunud ja taastatav ainult rekonstrueerimise või keelevõrdluse teel; tähistab ka diakriitikut (täpitähte), nt Buch  Bücher
kirjakeelkeele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil; ei esine üksi vaid alati täiendusena kõnekeelele, kuigi mõnest surnud keelest on säilinud ainult kirjakeel; keele ühtseim kuju
klusiilsulghäälik (g, b, d, k, p, t), moodustatakse õhuvoolu täieliku sulgemise abil
konversioon – nähtus, kus sõna võib kuuluda mitmesse sõnaliiki, kusjuures sõna ise ei muutu (zero-derivation)
kreoolistumine –
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Sissejuhatus Germaani Filoloogiasse #1 Sissejuhatus Germaani Filoloogiasse #2 Sissejuhatus Germaani Filoloogiasse #3 Sissejuhatus Germaani Filoloogiasse #4 Sissejuhatus Germaani Filoloogiasse #5 Sissejuhatus Germaani Filoloogiasse #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 88 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Keppler Õppematerjali autor

Lisainfo

Enn Veldi aine vastused.
häälik , germaani , verb , vokaal , indoeuroopa , umlaut , tegusõnad , gooti

Mõisted

Sisukord

  • Mõisted
  • Keeled
  • Germaani keelte iseloomulikud jooned

Teemad

  • Kordamisküsimused (2009)
  • Sissejuhatus germaani filoloogiasse
  • Mõisted
  • ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne)
  • afrikaat
  • analüütiline keel
  • artikkel
  • aspiratsioon
  • assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne)
  • aste
  • bislama keel
  • dekreoolistumine
  • duaal
  • esimene häälikunihe
  • frikatiiv
  • germaani keelerühm
  • germaani keelte liigitus
  • Hansa Liit
  • Heliline
  • Helitu
  • indoeuroopa keelkond
  • i-umlaut
  • kirjakeel
  • klusiil
  • konversioon
  • kreoolistumine
  • kreoolkeel
  • ladina tähestik
  • läänemeresoome keeleliit (Circum-Baltic linguistic area)
  • metatees
  • murdumine (breaking)
  • nullaste
  • nõrk verb
  • Pennsylvania Dutch
  • Pidžinkeel
  • Reformatsioon
  • 1629
  • ruunitähestik
  • sonorant
  • supletiivsus
  • go went gone
  • sünteetiline keel
  • tokpisin
  • tsitaatlaen
  • tugev verb
  • tõlkelaen
  • umlaut
  • Wulfila
  • ühendverb (phrasal verb)
  • Keeled
  • afrikaani
  • friisi
  • fääri
  • gooti keel
  • hollandi
  • inglise
  • islandi
  • jidiš
  • letseburgi keel
  • norra
  • rootsi
  • saksa
  • taani
  • esimene häälikunihe (Grimmi seadus)
  • minevikuoleviku verbid
  • omadussõnade tugev ja nõrk käänamisviis
  • en god rän
  • min goda rän
  • supletiivsus – e. Tüveasendus
  • teine häälikunihe
  • tugevad ja nõrgad nimisõnad
  • tugevad ja nõrgad tegusõnad
  • tugevate tegusõnade liigitus (7 klassi)
  • umlaut ehk metafoonia
  • Verneri seadus
  • laensõnad läänemeresoome areaalis
  • kuningas
  • rikas
  • mõdu
  • alamsaksa laenud eesti keeles – meister, sell, gild
  • krahvinna, soldat
  • ülemsaksa laenud eesti keeles
  • šokeerima, spioon
  • füürer, gestaapo
  • rootsi laenud eesti keeles
  • kullerkupp
  • julla
  • plika
  • inglise laenud eesti keeles

Kommentaarid (3)

udumuna profiilipilt
udumuna: Võimalikult lühidalt ja arusaadavalt konspekteeritud materjal. Väga hea.
22:28 27-05-2014
blackcat7 profiilipilt
blackcat7: Esineb puudulikke ja valesid vastuseid.
18:29 23-04-2017
klaarasaara profiilipilt
klaarasaara: väga hea ja kokkuvõtlik. oli abiks
13:05 08-06-2013


Sarnased materjalid

20
doc
Sissejuhatus germaani filoloogiasse
18
doc
Sissejuhatus germaani filoloogiasse
59
pdf
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
17
doc
Sissejuhatus romaani filoloogiasse
35
doc
Sissejuhatus semiootikasse
15
doc
Sissejuhatus eesti keele uurimisse
28
doc
Sissejuhatus keeleteadusesse
28
docx
Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !