Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks nii erinevad andmed ?
  • Miks peaks neid liigitama ?
  • Miks keeled muutuvad ?
  • Mis keeli on? ­ mis keel(t)es on ?
  • Missugune keelevahend seda tähendust/funktsiooni keeles väljendatab ?
  • Millal sõnajärg muutub ?
  • Kuidas te msnis kirjutate, kui tahate midagi rõhutada ?
  • Kuidas määratleda sõna ?
  • Kuidas kindlaks teha, kas on fraas/moodustaja ?
  • Mis sulle esimesena meelde tuleb ?
  • Miks ja kellele on keeleteadust üldse vaja ?
  • Mida keeles saab uurida ?
  • Kui tuttav) või tundmatu keel ?
  • Kus on vaas/tool ?
 
Säutsu twitteris

Sissejuhatus üldkeeleteadustesse


Õpik F. Karlsson ’’Üldkeeleteadus’’- digilaenutus ebrary
Mis on keel?
Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele.
*Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega.
Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine.
-Kommunikatsioonisüsteem
-keeleteaduse uurimisobjekt
Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates.
Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika .
Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme.
Keele allsüsteemid
Edastame tähendust ja sisu (semantika) Morfoloogia tasandil saame edastada kuulajale sõnumi.
Kui läheneda tähenduse poolt: Asjad, suhted, suhted asjade vahel, suhted suhete vahel, omadused jne. Käsitletakse objektide poole pealt. Uus lähenemine (40a).
Maailma keeled on erinevad?
Nt Eesti ja inglise keel. Käänded jms.
Maailma keeled on sarnased?
Ikkagi väljendusvahend. Võime võtta tundmatu keele ja seletame lahti suhted ja vahendid. Peab vaatama mõlemat poolt. Kuidas(allsüsteemid); väljendusvahendid:käänded, eessõnad jne. Millest.
Otsime ühiseid jooni. Keeleteaduse metakeel-keelt kirjeldav keel. Need terminid ja mõisted ära õppida. Õpiku lisa 2.
Etnonüüm-selle keelepärane nimi;( Saami keel.;Ostjaki keel mitte handi. Mitte hotentoti vaid khoekhoe jne)
’*’ tähendab keeleajaloo kontekstis rekonstrueeritud vormi ja muus kontekstis vastuvõetamatut või vale vormi.
GLOSSid vt. Kayardildi näidet-korda ja/või õpi ära eesti keele grammatilised kategooriad
’’ vahel on tavaliselt tähendus.
näide
Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus.
Loomulik keel ei ole nt esperanto , eri liiki programmeerimiskeeled ( formaalkeeled, nt. Java jt)
Nt. Tolkien mõtles välja haljdate keele Quenya.
Kayardildi keel (Põhja Austraalia keel) ’’The Ethnolouge’’
Spoken in Bentinck and Sweers Islands , north west Queensland , Australia
Total speakers *kanssa-> *kaas-> -ga täistähenduslik sõna->grammatiline sõna-> kliitik ->muutelõpp
Miks keeled muutuvad?
  • Ökonoomia: kommunikatiivne eesmärk, selle saavutamiseks keelekasutajad üritavad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. KODUNE TÖÖ: mõtle näide ja põhjus miks nii tehakse

  • Analoogia: ebareeglipärasusi keeles püütakse tasandada - ebareeglipäraseid vorme kohandatakse, et need kohanduksid reeglipäraste vormidega, mis on moodustatud produktiivse reegli järgi
    Nt. Mitmuse tunnus de/te on üldistunud enamiku käänete mitmuse vormides , sest teine mitmuse tunnus –I sulandus eelneva täish.-ga mille tagajärjel tekkis erinevaid häälikuid (-e,-I,- u).
    Et nii palju ebareeglipärasusi vältida, võeti kasutusele –de: mitmuse omastav vorm
  • Keelekontakt : Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel ja laenavad keelelisi üksusi.

    Keelekontakti näide: Prantsuskeel on tekkinud ladina keelest kontaktis frangikeelega.
    Keelte liigitusalus
    * genealoogiline (sugulus ja päritolu)
    Keeletüpoloogia vt. Lisalugemine Moodle’s.

    Üldkeeleteadused 22.09


    • Foneetika-häälikud
    • Fonoloogia-häälikute ühendid
    • Morfoloogia-morfeemid, nende moodustamine ja liitmine sõnadeks
    • Süntaks – sõnade liitumine suuremateks üksusteks- osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks.
    • Tekst
    • Semantika- keelelised (=keeles väljendatud) tähendused;
    • Pragmaatika – keele uurimisel arvestatakse ka mittekeelelisest konteksti
    **funktsioonist lähtuvalt on lihtsam rääkida morfosüntaksist, sest eri keeltel on eri tasani vahendid sama funktsiooni väljendamiseks, nt. Bussis, on the bus
    Pidžikeel – sõjalise vallutuse järel, kahe keele segu, tekkinud uus keel-kreoolkeel(analüütilised-lihtsustatud vormid).
    Neil on oma kindel väljakujunenud grammatika.
    Haiitikreool, palenquerno, jamaikakreool.
    Keeletüpoloogia, põhiküsimused, jaotus: analüütiline-, sünteetiline-, polüsunteetiline keel.
    Diglossia-kaks keelt on kasutusel, Lingua franca-ühine keel, keele tüpoloogiline jaotus. Keelte areaalne jaotus, sotsiolingvistiline jaotus.
    Keelekontakt: substraat, adstraat , superstraat.
    Austraalias olid maad jaotatud selle järgi kes mis keelt rääkis.
    • Analüütiline- vrd ee k laua peale
    • Sünteetilised- vrd ee k lauale
    • Polüsünteetilised – väga palju morfeeme sõna küljes
    Nt. Gröönimaal kalaalisuuti k e innuiti k: tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit
    ’sa lihtsalt ei saa end uskuma panna, et sa kunagi enam ei kuule ’.
    Morfeem : on väikseim tähendusega keeleüksus, on oluline tähendus.
    Nt. Majades - tüvi-maja+ mitmus -de+seesütlev kääne ehk inessiiv-s.
    Kuidas morfeeme liidetakse.
    1.Esmaspäeval võtan raamatukogust uue0 raamatu0 lugemiseks.
    2. On Monday I will take a new book to read from the library.
    • Sünteetiline väljendusviis
    • Abisõnad e analüütiline väljendusviis
    • Reduplikatsioon-tüve v mingit osa korratakse ja saadakse uus tähendus.
    Nt. Vanavanaema ja vanavanaisa. Ülivõrret ja keskvõrret väljendatakse nii muudes keeltes. Mitmuse väljendamine. ’’Rohkem omadust’’.
    Morfeemide liitumise liigid:
    • -fusioon-morfeemide piirid on hajusad nt. Murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada)
    • - kumulatsioon - ühes morfeemis on mitu tähendust nt. Vete (pl.gen.vesi), sang ( sing pst.)
    • -muutumine – sama tähendusega morfeemid kuju erinevates ümbrustes muutub.
    Keeleuniversaalid :
    Täielik universaal esineb kõigis maailma keeltes ja seda saab kuidagi väljendada eitust.
    Enamik universaale on tendentsid, st. Neist on ka erandeid .
    *Joseph Greenberg 1963, 1966 ... – sõnatüüpide uurimine, universaalide selgitamine.
    Keeleuniversaalide liigitamine:
    • Absoluutselt nt. Kõigis keeltes välj. Kuidagi eitust
    • Mitteabsoluutsed nt peaaegu kõigis keeltes on põhisõnades subjekt enne objekti.
    • Implikatiivsed- kui keeles verb on enne objekti, siis on selles keeles artikkel substantiivi ees- need on huvitavad, sest annavad infot keele ehituse seoste ja piirangute kohta.
    • Mitteimplikatiivsed- nt. Ülal esitatud abs-d ja mitte abs-d
    Mis keeli on? – mis keel(t)es on?- häälikud, vormid, tähendused
    • Kaksikliigendus- häälikud, millel ei ole tähendust. Ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused=morfeemid, teiselt poolt

    *siiski: ka üks häälik saab olla morfeem, nt. Venekeeles i=ja; loodushääli matkivad häälikud on tähenduslikud
    • Häälikuid on piiratud hulk, morfeeme piiramatu hulk.

    Strukturalismi põhitõed:
    • Keel on autonoomne märgisüsteem-võrdlus malega.-
    • Tuleb eristada keelt ja kõnet
    • Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine
    • Keelestruktuur on tasandiline : süntaks, morfoloogia, fonoloogia.

    Foneetika: A-k-n-a-s-t t-u-l-e-b ...
    Fonoloogia: Ak- nast tu-leb...
    Morfoloogia: Akna—st tule—b külm-a õhk-u
    Semantika: ’ Aknast tuleb külma õhku’
    Pragmaatika: ’aknast tuleb külma õhku’ (vrd. Külma õhku tuleb aknast.)
    Funktsioonist: Missugune keelevahend seda tähendust/funktsiooni keeles väljendatab?
    Nt Jah/ei küsimus: sm. Tulet-ko? Ee sk Tuled-vä? Ingl. K Are you coming ? Ee ki. Kas sa tuled?
    Eri keeltes on see vahend erinev. Meil on sõna järjekord. Suulises keeles intonatsioon .
    KOOD/ SIGNAAL (märgisüsteem)
    KANAL
    SAATJA (kõneleja) -----------VASTUVÕTJA( kuulaja )
    MÜRA
    Foneetika ja fonoloogia
    Kirjutatud keel ja suuline kõne. Edaspidi selles loengus osalt Einar Meistri kõnekommunikatsiooni materjalide põhjal.
    Kõneleja mõte –> kõnesignaal-> kuulaja mõte
    Lingvistiline tasand- füsioloogiline tasand- akustiline tasand- füsioloogiline tasand(närviimpulsid)- lingvistiline tasand.
    SÜNTEES ANALÜÜS
    Foneetika-kõneorganite tegevust kõneloome protsessis
    Artikulaarne foneetika- uurib häälelainet ja sellega edastatud infot. Akustilised omadused
    Pertseptiivne e. tajufoneetika.- uurib kuidas häälelainetega edastatu eristub.
    Uurida ja nende tulemuste põhjal selgitada kuidas taju ja liigutused omavahel on seotud.
    -häälik on väikeim kuuldeliselt eristatav artikultoorsete ja või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment.
    Häälikute hulk on lõpmatu. Kvaliteeti mõj positsioon, naaberh. kõneorganite anatoomina ja emotsionaalne seisund(toon).
    Häälikuklassi abstraktsioon on foneem .-fonoloogia põhiüksus.
    Fonoloogia uurib lõplikku hulka invariantseid üksusi mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks.
    Iga foneem realiseerub kõnes häälikuna. Allofoon e. foneemivariant.
    Kõnetrakti piiravad
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #1 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #2 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #3 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #4 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #5 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #6 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #7 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #8 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #9 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #10 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #11 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #12 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #13 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #14 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #15 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #16 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #17 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #18 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #19 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #20 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #21 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #22 Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt #23
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Revain Warren Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Loengus maha kirjutatud slaidid, mõisted jne. Võib olla poolikuid lauseid.
    sissejuhatus üldkeeleteadustesse , etümoloogia

    Mõisted

    Sisukord

    • Sissejuhatus üldkeeleteadustesse
    • Kommunikatsioonisüsteem
    • keeleteaduse uurimisobjekt
    • Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika
    • Maailma keeled on erinevad?
    • Maailma keeled on sarnased?
    • Keelte liigitusalused
    • VT: Keelepuud
    • Sissejuhatus
    • Üldkeeleteadusse 15.09.10
    • Üldkeeleteadused 22.09
    • **funktsioonist lähtuvalt on lihtsam rääkida morfosüntaksist, sest eri keeltel on eri
    • fusioon
    • kumulatsioon
    • muutumine
    • Foneetika
    • Fonoloogia
    • Morfoloogia
    • Semantika
    • Pragmaatika
    • Fonoloogia uurib lõplikku hulka invariantseid üksusi mis on piisavad ja tarvilikud
    • Üldkeeleteadused 29.09
    • Pikkus
    • Rõhk
    • Intonatsioon
    • Üldkeeleteadused 06.10
    • Sõnajärg
    • Lahutamatus
    • Üksikesinemine
    • Foneetilised piirid
    • Semantiline üksus
    • Üldkeeleteadused 20.10.10
    • Kondtisionaal
    • Subjunktii
    • Potetsiaal
    • Kvotatiiv
    • Sõnaliigid
    • Eesti keeles ühildab verbi ainult alus
    • Valentsiteooria e. sõltuvusgrammatika
    • Käändegrammatika
    • Üldkeeleteadused 10.11.10
    • Tähistaja
    • Tähistatu
    • Referent
    • Metakeeled
    • Käed
    • Üldkeeleteadus 17.11.10
    • Üldkeeleteadus 1.12.12

    Teemad

    • Kommunikatsioonisüsteem
    • keeleteaduse uurimisobjekt
    • Need terminid ja mõisted
    • ära õppida
    • näide
    • Quenya
    • keelepuud, ühte rühma kuuluvad sellised keeled
    • mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise
    • liigituse alusel kuuluvad samasse ryhma sellised keeled, mis on pärit samast algkeelest
    • ema, isa, minia, nadu, neiu
    • luu, maks, põlv, põsk, silm, soon, suu
    • süda, süli
    • kala, koer, kurg, pesa, püü
    • kõiv, kuu, kuusk, maa, putk, puu, suvi, toom
    • nool, punuma, tuli
    • Ökonoomia
    • Analoogia
    • Keelekontakt
    • tasani vahendid sama funktsiooni väljendamiseks, nt. Bussis, on the bus
    • Lingua franca
    • laua peale
    • lauale
    • maja
    • fusioon
    • kumulatsioon
    • muutumine
    • uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete
    • eristamiseks
    • kvantiteedikeelteks
    • pearõhk
    • Toon
    • Toonikeeltes
    • Preesens, imperfekt, futuurum, perfekt, pluskvamperfekt
    • present
    • subjunctive)
    • vat
    • käändsõnad
    • pöördsõnad
    • muutumatud sõnad
    • isikus ja arvus
    • Süvastruktuur
    • maja
    • The meaning of meaning Ogden & Richards
    • sümbol
    • ikoon
    • Indeks
    • elus/inimene/maskuliinne
    • allikvaldkondadeks
    • sihtvaldkonnad
    • Nt: jõulud lähenevad. Sellest on palju aega müüda läinud. Eelmisel aastal, järgmisel kuul
    • Eksam tuleb järjest lähemale. Kooliaasta saabus ootamatult. Juulist detsembrini
    • ’loen tammsaaret mitte tõde ja õigust’’
    • Pea suu; ta on südametu; läheb kõrvust mööda; nahka päästma
    • Kuju
    • isiklik

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    21
    doc
    Üldkeeleteaduse konspekt
    21
    doc
    SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED
    40
    docx
    Keeleteaduse alused
    16
    doc
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
    25
    doc
    Üldkeeleteaduse konspekt
    28
    doc
    Sissejuhatus keeleteadusesse
    55
    docx
    Keeleteadus konspekt 2018 sügis
    24
    docx
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !