Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #1 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #2 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #3 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #4 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #5 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #6 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #7 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #8 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #9 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #10 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #11 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #12 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #13 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #14 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #15 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #16 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #17 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #18 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #19 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #20 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #21 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #22 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #23 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #24 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #25 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #26 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #27 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #28 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #29 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #30 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #31 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse #32
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kerlii7 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

kõrgstiil ning isikukeeled e idiolektid). Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised abikeeled (esperanto). 2) Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. - Sünkrooniline ­ uuritakse keelt teatud ajahetkel. Mis tahes ajaline läbilõige. - Diakrooniline ­ uurib keele muutumist läbi ajaloo.

Keeleteadus
thumbnail
12
doc

Keeleteaduse alused

Inimkeelel on teiste keeltega võrreldes mitmeid eriomadusi: näiteks keelemärk on arbitraarne e motiveerimatu. Sümbol on näiteks ,,ä", seose puudumine vormi ja tähenduse vahel tähendab seda, et ,,ä" välimus ei ütle mulle kuidagimoodi, et ma peaksin ,,ä" niimoodi hääldama, nagu ma hääldan, diskreetne e eristatav (paralingv ja ekstraling vahendid) , duaalne (tähendus/vorm, fonoloogiline süsteem), produktiivne jne. 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus tekkis 19 saj alguses! Diakrooniline - KT Ajalooline areng. Arvestab ajalist arengut, eri etappide keelemuutused, vaadeldakse kuidas KT läbi aja muutub. Sünkrooniline - selgitab probleemi antud ajahetkest lähtudes,ei arvesta ajaloolist arengut. On ajahetkel muutumatu. KT Hetkeseisund.

Eesti keel
thumbnail
15
doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

mis moodustavad lause. Suulises kõnes on lause lihtlause ­ seda süntaks uuribki. Semantika ­ osa tähendusõpetusest. Uurimisobjekt on tähendus, pole oluline, milline on tähendusüksus (nt sõna, lause). Pragmaatika ­ uurib tähendusi kasutuskontekstis; sõnade tähendusi, mis tekivad kõnelemisolukorras. Tekstilingvistika ­ uurib teksti ehitust. Keeleteadus vastandpaaridena, suured jaotised teaduse sees: · üldine keeleteadus püüab kirjeldada põhimõtteliselt kõiki keeli - deskriptiivne keeleteadus kirjeldab üksikkeelt · teoreetiline keeleteadus uurib keelt sellisena, nagu see on, ilma teadmisi kusagil kasu pärast rakendamata - praktiline (rakenduskeeleteadus) ­ üks valdkondi on keele normeerimine, tegeldakse sellega, kuidas õpetada võõrkeelt. Veel kõik see, mis puudutab suhtlemist arvutiga loomulikus keeles (nt õigekirjakontroll)

Kirjandusteadus
thumbnail
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

väljendada. · elusa keelesüsteemi pidev muutumine · keelesüsteemi variantide olemasolu: · allkeeled (kirjakeel, kõnekeel), · dialekt e murre, · idiolekt (individuaalne eripära), · stiil (kõrge, madal) · kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; · keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel); · metakeele olemasolu (?) · metakeel ­ keel, mille abil räägitakse keelest endast; keel on iseenda metakeeleks. 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse suunitlus: · üldkeeleteadus vs. deskriptiivne keeleteadus 1. üldkeeleteadus ­ hõlmab võimalikult palju keeli korraga; 2. deskriptiivne e kirjeldav keeleteadus ­ kirjeldab korraga ühte keelt või keelerühma; · teoreetiline vs. praktiline e. rakenduslik keeleteadus

Keeleteadus
thumbnail
31
rtf

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 ­ 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. C++; esperanto k

Üldine teatriajalugu
thumbnail
21
doc

SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED

· Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ­ ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ­ ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha.

Sissejuhatus...
thumbnail
11
docx

Sissejuhatus keeletüpoloogiasse

kujunemist. · Kitsas tähendus ­ grammatilise ainese kujunemine leksikaalsest (nt pöördelõppude kujunemine personaalpronoomenitest, määravate artiklite kujunemist demonstratiivpronoomenitest, umbmääraste artiklite kujunemist asesõnastunud arvsõnast tähendusega ,,üks" abiverbide kujunemist verbidest). Tavaliselt mõeldaksegi grammatikalisatsiooni all kitsamat tähendust, mille kohta ajalooline keeleteadus on tootnud rohkesti interpreteerimisvõimalusi pakkuvat lähtematerjali. Eesti keele grammatisatsiooni näide: komitatiivi kujunemine muutusahelas kansak > käsak > käsa? > käs > kas > -ka > -ga 14. Derivatsiooni ja inflektsiooni (muutmise) erinevus Afikseid saab jaotada kas nad on derivatsioonilised või inflektsioonilised. · Inflektsioon ­ sõna muutmine nii, et ta näitab erinevaid grammatilisi kategooriaid nagu aeg, kõneviis, aspekt, isik, arv jne (nt auto-d)

Eesti keel
thumbnail
23
docx

Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt

Nt. Baski ja burusaski. Keelte uurituse tase on väga erinev. Kõiki keeli amazonases ja Aafrikas võibolla ei teatagi. On ka vastukäivaid andmeid.(nt. Khoisani keelkonna paikapidavus on vaidlustatud). http://www.ethnologue.com/show_family.asp?subid=80-16 Sama päritolu keelte sarnasused ajapikku vähenevad. Keele muutumist uurivad 3 suurimat valdkonda. 1- Ajalooline keeleteadus: -millised on keeled varem olnud ja kuidas nad on arenenud tänapäeva keelteks` -millised on tänapäeva keelte sugulussidemed 2- sotsiolingvistika: -kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? -kuidas üks vorm levib ja muutub, 3- Grammatisatsiooni teooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga -grammatilise elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega Nt.

Sissejuhatus...




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun