Facebook Like
Hotjar Feedback

Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis asi see ühiskond siis on ?
  • Kui nad on kohustuslikud/ei ole kohustuslikud, siis miks ?
  • Mis on printsiibid ?
 
Säutsu twitteris
Sissejuhatus õigusteadusesse.
5.september. Toomas Anepäo/Anepaio ??
Eksamil 5 küsimust, igast käsitletavast teemast üks küsimus. Kusjuures iga õppejõud hindab oma valdkonda ja hindamine toimub protsentides.
Sõnal õigus on olemas mitmeid erinevaid tähendusi ning üheselt mõistetav ei ole sõna ka juristide jaoks eelneva kokkuleppe puudumisel.
Õigusajalugu.
Arhailine õigus.
Tegemist on põhimõtteliselt teistsuguse õiguskorraga kui meie tänapäevane õiguskord. Kogu arhailise õiguskultuuri põhistruktuurid on teistsugused . Räägitud on isegi erinevate rassiliste õiguste olemas olust, kuis säärane määratlus on alusetu. Sellise määratluse eesmärgid olid eelkõige rahvuspoliitiline piiritlemine ning ka vastandamine . Lihtne oli tekitada olukorda meie vs. nemad etc. Mõtteskeem sobis ka oleviku ja mineviku seletamiseks. Taoline vastandamisele rajanev käsitlus ei olnud otstarbekas ei poliitiliselt ega ka teaduslikult. Tänapäeval räägitakse pigem erinevate arhailiste õiguste sarnasusest kui nende vastandlikkusest. Rääkides arhailisest õigusest võime rääkida kahest aspektist : arhailise õiguse algsest etapist mille kohta kasutatakse sünonüüme sugukondlik õigus, riigieelne õigus, teine aspekt on erilise mõttemaailma õigus, kasutatakse sünonüümina traditsiooniline õigus.
Traditsiooniline õigus. Et mõista arhailist õigust tuleb eelkõige mõista mõttemaailma erinevust. N: talu põletamine nüüdisõiguses on varavastane kuritegu , arhailises õiguses aga isiksusevastane. Mõistmise muudab raskeks eelkõige see, et puuduvad vahetud allikad sellega tutvumiseks. Ei ole põhjust rääkida arhailisest õigusest kui modernse õiguse mingist varasemast vormist . Arhailisele kultuurile on iseloomulik õiguse, usu ja moraali ühesusest, erinevalt neid ei käsitleta, valitsevaks on ühtne normistik. Esmane usu ja õiguse eraldumine toimub antiik Kreekas ja antiikroomas. Õigus ja moraal eristuvad aga alles Kanti ajal. Arhailist õigust iseloomustab ka stabiilsus, puudub progressivajadus. Arhailistes kultuurides hoitakse ja säilitakse pärandit, elus osalevad nii siin- kui sealpoolsus . Hetkel elavate põlvkondade ülesanne on anda esiisadelt päritud õigus väga täpselt järgnevatele põlvedele edasi, sest iga muutus on õiguse rikkumine . Rääkides püüdest stabiilsusele, siis milline on stabiilsuse ja muutumise vahe? Küsimus on eelkõige muutuse tajumise ja mittetajumise vahel. Ühe eluea jooksul toimuvad muutused on kiired vastupidiselt mitme põlve vältel toimuvatele. St iga indiviid kes on muutuva ühiskonna sees tajub selle näilist stabiilsust. Seevastu väline vaatleja kellel on kasutada eelnevaid materjale suudab muutust hoomata. Stabiilsusest rääkides võime seega rääkida muutuvast stabiilsusest, sest muutused on pikaajalised protsessid. Inimesi sunnib arhailisest õigusest lahkuma eelkõige kokkupuude mõne kõrgkultuuriga. Iga rahvas lahkub arhailisest õigusest omal ajal. Üleminek ühelt õiguselt teisele ei ole ainult ühesuunaline, olemas on ka näited modernsest õigusest arhailisse tagasipöördumine. Lääne moderne õigustraditsioon eksisteerib ainult arhailiselt õiguselt vallutatud ruumis. Kusjuures õigusetnoloogid Aafrikast räägivad sealse õiguse retraditsioneerumisest. Modernses õiguses on tähtis eelkõige süstematiseeritus ja abstraktsus, arhailises õiguses aga kaemuslikkus, kõik peab olema selgelt mõistetav (N: põrsaste loetlemine). Arhailistes kultuurides lihtsalt ei ole võimalik teisiti sest iga konkreetse sündmuse jaoks peab olema konkreetne lahendus. Lähtudes õigusliku mõtlemise erinevustest võib võtta euroopa õiguse kujunemist selle teadustamisena. Üks arhailise õiguse tunnustest on suulisus. Eristatakse selgelt kirjalikku ja suulist õigust. Kuigi kaasajal on selge et suulisus ei tähenda põrmugi primitiivsust on siiski selge, et üleminek kirjalikule õigusele on iga õiguskultuuri arengus väga sügav murrang ja ühtaegu väga sügava murrangu peegeldaja . Suuline edasiandmine on individualiseeritud, sest edasiandmine on piiratud ulatusega. Lähtudes suulisusest on paljud õigusantropoloogid seisukohal, et grupid kus kehtis arhailine õigus ei saanud olla väga suured. Samas ei ole selle kohta mingit selget seisukohta. Rääkides õiguse esmasest kirjapanekut kaasneb sellega ka tavaliselt ilmaliku võimu teke. Samas ei tähenda üleminek kirjalikule õigusele kaasa indiviidi turvalisuse tõusu, sest kirjapanek abstraheerib õigust ning kaugendab seda inimesest. Kirjapanek ei kasva välja arhailise õiguse enda vajadusest sest arhailine õigus on võimeline säilima läbi aegade. Iga kirjapanek vähendab õiguse mälulisust. Järgmine suur erinevus modernse õigusega on arhailise õiguse kollektiivsus. Tähtis on mingi sotsiaalse grupi liikmesaatus. Kuni kõrgkeskajani on õigus isade õigus, alles seejärel toimub transitsioon territoriaalsele õigusele. Vaatamata arhailise õiguse põhinemisel isikust on tegemist grupilise õigusega. Taolises ühiskonnas tähendas üksi jäämine surmaotsust. Arhailises õiguses ei sünnita mingite õigustega vaid need tuleb alles saada. Arhailine õigus oli ääretult rituaalne ning formaalne , tähtsad olid erinevad riitused mis süvendasid just arhailise õiguse mälu aspekti. Kusjuures ka rooma õiguses oli rituaalidel tähtis koht. Kaasaegses õigustraditsioonis on just indiviid oma õiguste kandja ja võib mõne õiguse grupile üle anda, arhailises õiguses on see vastupidi. Arhailises sugulusühenduses valitses selle juht ning kindel rahunõue, samuti ka sunniõigus. Just sunniõigusest arvatakse väljakasvavat avalik võim. Sugulusühenduste vahel kehtib aga lepinguõigus. Konfliktide lahendamiseks tuleb astuda dialoogi, eesmärgiks on kompromissid. Sugukond vastutas väliselt alati oma siseste õigusrikkujate eest. Ringkäendus eksisteerib siiani veel Aafrikas Teiste ühenduste suhtes ei olnud rahukohustus väline, igas võõras võis näha vaenlast . Võõraid oli võimalik omadeks teha kuid sellega kaasnesid alati maagilised rituaalid . Arhailises õiguses tähendab ukse avamine väga kindla õiguskohustuse võtmist, võõras on saanud osaks õiguskaaslusest ning ukse avajal lasub kohustus tema turvalisuse eest. Ka abielu oli mitte individuaalne vaid sugukonna asi, sest läbi taoliste ühenduste suurenes sugukonna turvalisus ning laienes õiguskaaslus. Veelkord: arhailine õigus on eelkõige maagia , äärmiselt oluline on vanne , mille vorme on ääretult mitmekesiseid. Igat väärvandujat tabas alati kõrgemalt poolt saadetud karistus (vandeneedus). Vanne arhailises õiguses koosneb kahest osast: pöördumine sanktsiooni kandja poole (tavaliselt teistpoolsuse ja jumalik, sest arhailises õiguses ei ole vahet teistpoolsusel ja siinpoolsusel ning see lubab jumaliku kaasamist õigusesse) teiseks osaks on sanktsioonide täpne kirjeldamine. Väärvandujat tababki kirjeldatud sanktsioon . Äärmiselt oluline oli just riitus, eksimise korral võis vanne pöörduda vanduja enda vastu. Kusjuures kavatsus ei ole oluline ehk kogemata rituaali sooritamisega kaasnesid automaatselt antud rituaali tulemused. Arhailine vanne oli niivõrd tugev et ristiusk ei suutnud vannet eemaldada ja seetõttu see assimileeriti kristlikku kultuuri, sanktsiooni kandja asendub paganlikust pühamehest kristliku jumalaga. Igasugused õnnetused omasid seega jumala karistuse märki. Arhailises õiguses oli võimalik luua õiguskohustus ka läbi anni. Kinkimise mõiste on arhailises õiguses tundmatu, tasutust ei tuntud. Igasugune anne eeldas vastutasu milleks võis olla midagi materiaalset või ka abstraktset. And kohustas kusjuures teiseks pooleks võis olla nii inimene kui ka keegi teistpoolest. Lepingu tühistumine toimus alles peale andide vahetust. Tähtsust omistatakse pigem teole kui kurjategijale mitte nagu modernses õiguses kus keskendutakse eelkõige tegijale. Väärteo likvideerimiseks tuli taastada sellele eelnenud olukord, süü ja kuriteo mõiste on arhailises õiguses tundmatu. Arhailises õiguses on õigusmõistmine maagiline menetlus mille eesmärgiks on rikutud õigusolukorra muutmine endiseks. Kedagi ei huvita tõde arhailise protsessi ülesandeks on eelnenu taastamine. Kohtupidamine oli samaväärne teiste pühade toimingutega, isikute poolt sooritatud rituaalid pidid olema õiged ning pühad ja vastama kõigile formaalsustele. Peamiselt just läbi anni jõutakse rikutud olukorra taastamisele, oluline ei ole anni vastuvõtja vaid and just ise, kõige väärtuslikumaks anniks oligi inimene. N: poomine oli pidulik rituaal , inimese annetamine jumalale , mida suurem patt seda kõrgemad inimesed. Arhailises õiguses kehtib õigus eneseaitamisele, õiguse rakendamine vaatamata rituaalidele on enda asi mitte kellegi teise. Arhailine õigus Euroopas püsis kuni kõrgkeskajani.
Skeem arhailise õiguse ja riikliku õiguste vahedest (vt veebist).
Riiklik õigus. Euroopa keskaegne õigussüsteem:
  • Religioossed õigussüsteemid
    • Islami õigus
    • Kanooniline õigus
    • Heebrea õigus
    • Arhailine õigus (rahvaõigus)
    • Ilmalikud õigussüsteemid (õigusteaduss/ rooma õigus)
    • Feodaalõigus
    • Manoriaalõigus (reguleeris mõisaomaniku ja talupoegade vahelisi suhteid, eesti keeles võiks olla ka mõisaõigus kuid on eesti keeles ideoloogiliselt koormatud)
    • Linnaõigus
    • Kuningaõigus
    • Kaubandusõigus.
    Kaasaegne õigussüsteem:
    • relegioossed õigussüsteemid:
    • islamiõigus
    • heebreaõigus
    • kanooniline õigus (rooma-katoliku kirik )
    • hindu õigus
    • arhailine õigus
    • ilmalikud õigussüsteemid
    • läänelik õigus
      • romaani-germaaniõigusperekond (civil law)
      • angloameerika õigusperekond; üldine õigus (common law)
      • skandinaavia õigusperekond
    • quasiläänelik õigus
      • sotsialistlik õigus
    • mitteläänelik õigus
      • kaugida
      • aafrika

    Eelkõige käsitleme selles loengus läänelikku õigust. Kõiki neid õigussüsteeme iseloomustavad erinevad arusaamad riigis ning erinevad arusaamad õigusest ja selle realiseerimisest. Kuid rääkides läänelikku õigustraditsiooni kuuluvatest süsteemidest siis nende kogukondade põhiliseks probleemiks on üksikisiku ja ühiskonna ehk era ja avaliku vahelised probleemid. Kaasajal tuntud läänelik õigustraditsioon hakkab kujunema u 12 saj. Klassikalise jaotuses kuulub see kõrgkeskaega kuid kaasaegsem käsitlus viitab sellele pigem kui renessansile. Sellel perioodil orienteerub Euroopa üle lõuna teljelt lääne-ida teljele. Sellel perioodil saame rääkida ida-euroopa kolonalisatsioonist. Põhjapanevad muutused toimuvad nii mandrieuroopas kui ka Briti saartel. Just sellel ajal avastab euroopa enda jaoks isiku ning just sellel ajal hakkavad arhailised kultuurid Euroopas alla käima. 12-13 saj. Hakkab Euroopas murenema senine ettekujutus maailmakorraldusest. See ettekujutus on äärmiselt vana ning esimene selline on ettekujutus monotsentrilisest maailmakorrast (ettekujutus maailmas kui ühest suurest universaalriigist). Just 12-13 saj. Pärineb polütsentriline maailmapilt (omavahel seotud keskuste paljusus millel üldjuhul puudub ühtne religioosne alus). Edaspidi käsitleme Euroopat mis põhineb kolmel linnal Ateena (kreeka filosoofia), Rooma (riigi ja õiguskord) ja Jeruusalemm (juudireligioon ehk sellest välja arenev kristlus). Sellisesse määratlusse ei kuulu õigeusklik ida-euroopa. Kultuuriliselt vastandame lääne idale (vastandus on aktuaalne kasvõi praegu 9/11 sündmuste plaanis). Võime väita et kogu idamaa mõtleb monokraatiliselt, sest kogu võim koondub ainult ühte kohta, olgu selleks siis kuningas või kes iganes, kes on jumal või jumalaga ühel pulgal (despootia). Hommikumaa õpetuse aluseks on religioossed tekstid ning õiguse allikad. Õigus on idakultuuris jumala enda või vähemalt jumaliku valitseja tahe – õigus ja usk on üks, nende eest hoolitsevad ühed ja samad institutsioonid . Õiguse rakendamisega saavad tegeleda ainult need kelle käes on ka usu valitsus, usklikud ei pea oma autoriteeti mitte kellegagi jagama . Õhtumaale on seevastu omane õiguseluline dualism mille juured ulatuvad antiikroomasse, kus on jumal ja maailm ning õigus ja usku, keiser ja patriarh on eraldi käsitletavad. Just roomakatolik kirik õpetab, et mitte keegi ei saa olla kunagi korraga kuningas ja juht (viimane selline oli Jeesus ). Säärane vastasseis on ideaalne sest kahe võimu võitlus on säilitanud teatava tasakaalu sest kumbki võim ei ole saavutanud lõplikku ülemvõimu. Juba keskajast peale saab rääkida juristidest ja teoloogidest. Õhtumaa juristidel on alati olnud teadmine allumine õigusele ning sellega kaasnev teadmine, et kuninga sõna ei ole mitte alati seadus. Poliitilisele suvale on tihtipeale vastandunud õigus, mille võimuses on olnud karistada ka valitsejat. Teadmist võimude lahususest kandis keskajal edasi just rooma-katoliku kirik. Põhjuseks paljude rooma juristide kirikuga liitumine ning teadmiste kirikusse toomine. Peamine tees on jumaliku võimu sõltumatus ehk õigusautonoomia. Just selles seisukohas on tulev vahekord ilmaliku ja jumaliku võimu vahel. Samuti toovad rooma juristid teadmise, et õigus peab olema järjekindel ning kirja pandud. Just sealt jõuab teadmine ka euroopa ilmalike valitsejateni, kes ise ei tea selle vajadusest mitte midagi tuginedes vaid arhailisele õigusele. 12 saj. Kujunesid välja mitmed olulised tunnused mis iseloomustavad õigussüsteemi tänapäevani. Üks neist on süvenev lõhe õigusinstitutsioonid ja haldusasutuste vahel. Ajapikku hakkab õigus eralduma ka religioonist, poliitikast ja moraalist. (Eestis võib taolisi lahknemisi märgata alles 1866 aasta vallareformist, mis lahutab maarahva ja kohaliku omavalitsuse. Linnades 1877-78 aastal). Õigusasutuste juhtimine läheb järjest enam inimestele kes tegelevad põhitööna õigusega – juristikasti väljakujunemine (Eestis 1630 läbi viidud kohtureform nõuab kohtunikelt kõrgemat juriidilist haridust, kuid rootsi võimuga kaob ka see. Uuesti tekib säärane nõua alles 19. saj.). Seoses juristikorporatsiooni väljakujunemisega tekkib ja juura alane haridus . Koos juristikoolitusega hakkab õigus järjest enam sisaldama metaõigust ehk teadust õigusest. Just teaduse abil saab võimalikuks õiguse analüüs ja selle hindamine. Õigusnormid, terminid ja protseduurid saavad teaduse jaoks avatuks. Õhtumaises õigustraditsioonis õiguse mõistmine sulandub õiguse tõlgendamisse mis omakorda sulandub õiguse rakendamisse, siinjuures ei saa üle ega ümber ülikoolid rollist, sest just seal hakatakse õpetama õigust kui piiritletud ja süstematiseeritud teadmiste kogumit. Ükski ülikool ei hakka tegelema kehtiva õigusega vaid just rooma õiguse õpetamisega ja selle analüüsimisega. Siit kujuneb ka arusaam, et ülikool peab õpetama juristi mõtlema, mitte paragrahve pähe õppima. Ülikool pakkus eelkõige viis ehk meetodit kuidas õigusega ringi käia, rakendus jäi iga juristi enda hooleks. Just rooma õiguse retseptsioon on mänginud suurt rolli mandrieuroopa õiguse teadusestamisel. Protsess iseenesest kestis sajandeid :
    • 12-13 saj. Seotud eelkõige klossaatorite (ääremärkijad) koolkonnaga.
    • 14-15 saj. Konsiliaatoritega kes sidusid ülikoolides õpetatava praktilisega.
    • 16 saj. Humanism
    • 17 saj. Moodne/kaasaegne rooma õigus
    • 18 saj. Loomingulisus ning hiline retseptsioon
    • 19 saj. Saksamaal seotud ajaloolise koolkonnaga

    Ülikool on ainuomane euroopalikule õiguskultuurile, tähtsamad Bologna 1088 (euroopa õigusteaduse häll) ja Pariis. (Baltimaades teaduslik läbitöötatus alles 19 ja 20 saj. Alguses. Enne tuli igal juristil kõigepealt kindlaks teha milline õigus kehtis nn Veski tn jagas tartu linna- ja maaõiguse vahel. Von Bunge lõpetas eraõiguse seostamise 1897 oma surmaga ja temast jääb järgi 5 köidet teoreetilis-praktilist käsitlust. Balti-sakslaste õigust loetakse Eesti õiguse lahutamatuks osaks, eesti verd inimeste kirjutatud monograafiad hakkavad ilmuma alles 1930. aastate paiku.)
    Kaasajal ollakse seisukohal, et õiguslik pluralism (mitmesus) tulenes ilmaliku ja vaimuliku õiguse erinevusest. Just pluralism ja sellega kaasnev konkurents on olnud oluliseks teguriks õiguse arengul. 1865 jõustunud balti eraseadus kehtib terve esimese eesti aja kuid sellega paralleelselt kehtivad siin ka vene tsiviilseadus . Õigusliku pluralismi Eestis murrab alles nõukogude võim. Lääne traditsioonile on omane ka alaline pinge õiguslike ideed ning õigusliku reaalsuse vahel, millest esimesed soovivad progressi , teine aga stabiilsust. Aegajalt on see pinge viinud aga tervete õigussüsteemide väljavahetamiseni. Kuid läänelik õigustraditsioon on sellest pigem tugevamaks kui nõrgemaks muutunud. Õiguse uuenemist on alati saatnud teadmine, et õiguse uuenemisel on alati oma sisemine mehhanist, muutused ei ole kunagi ainult vana kohanemine uuega vaid on osad üldisemast arengust. Muutused ei saa olla juhuslikud. Õigus kui süsteemne tervik peab arenema läbi sajandite.
    12.september
    iga õigusajaloo etapp omab enda loonuõigust (?). Kuid meie huvialaks on loonuõigus rooma õiguse retseptsioonis – uusaegne ratsionalistlik loonuõigus. Just viimast on nimetatud peale Codex Julianust kõige olulisemaks modernse õiguse aluseks. Võidukäik algab 18. saj. Ja seda seostatakse eelkõige Descartes ’i nimega, sest tema loobus seniste valitsevate seisukohtade tingimusteta nõustumisest ning väitis, et kõiges tuleb kahelda. Ja ehki Descartes ei sekku otseselt jurispudentsi muudab ta siiski oluliselt selle mõttemaailma ning tuues sellega kaasa loobumise paavstlikest ja roomaõiguslikest seisukohtadest ning võtsid õiguse ise seisukohti võtta. Loonuõiguse järgi mõtlevad juristid ei aktsepteerinud enam rooma õigust tänu selle traditsioonile, kuigi sellest säilisid kehtivatena suured osad oli nende põhjendus juba uus. Just loonuõigulaste õpetustes saavad senistest absolutistlike valitsejate alamatest vabad kodanikud ning samuti areneb välja õigusmõistete täpne süsteem. Võiks tunduda, et see on kogu aeg nii olnud, kuid tegelikult saab loogilisest süsteemist rääkida alles loonuõigusest, sest just sellest ajas ei saa ühel sõnal olla üle ühe tähenduse ning ühte mõistet ei saa kirjeldada mitme sõnaga. Kuigi esialgu jääb see praktilisest elust kaugele juurdub järkjärgult veendumus, et valitseb positiivne õigus ning tuleb luua samadele põhimõtetele loodud hierarhiline õigussüsteem. Tekkis arusaam, et iga kohustuslik norm peab olema seotud seadusega. Loonuõiguse põhimõtted saavad oma poliitilise toetuse just valgustuselt ja annab valgustusele relvad ehk oma ideed ja oma argumenteerimstehnika ning nii tekivad poliitilised eeldused ühtsete rahvusõigussüsteemide tekkimiseks. Loonu õiguse saavutused, preisi maaõigus, prantsuse tsiviilkoodeks (code civile ) ning austria üldine tsiviilseadustik . Loonuõiguse tähendus on pöördes mille ta sooritab õigusmõtlemises. Prantsuse revolutsioon toetub palju just loonuõigusele. Just see revolutsioon murrab vana 1k+ aastase põhikorra. Prantsuse revolutsioon oli kantud veendumusest, et on olemas senisest praktikast kõrgemal seisev ülim õigus mille poole tuleb püüelda. Reformatsiooniga võrreldes on siin oluline erinevus, reformatsioon pöördus minevikku , sest üritati pöörduda tagasi puhta usu lätete juurde, prantsuse revolutsioon nägi aga ennast just tulevikku suunatuna, eesmärgiks oli inimeste õnnelikuks tegemine. Enne revolutsiooni oli igal seisusel omad privileegõigused ning vabadus tähistas iga mehe erilist õiguslikku seisundit , just ebavõrdsus oli vana õiguse olemuslik joon. Peale revolutsiooni on vabadus automaatselt kõigile kuuluv abstraktne mõiste. Enam ei kuulu see mingi regendi privileegi hulka. Vabaduse abstraktsus teeb selle aga ohustatavamaks ning kergemini kummutatavaks kui see oli vanal ajal. Sellest ajast hakkavad tulenema ka üksikud teised vabadused , õigus elule, omandile etc. käsitledes revolutsiooni ei saa me mööda vaadata inimese ja kodanike õiguste deklaratsioonist (mis hiljem võetakse sõna-sõnalt prantsuse põhisedusesse): vabadus seisneb selles, et võib teha kõike mis ei kahjusta teisi inimesi, üksnes seadusega saab keelata ja käskida – seadus on üldise tahte väljendusega. Üheks abinõuks uue vabaduse kaitseks sai kirjutatud konstitutsioon mis on teine oluline jälg prantsuse revolutsioonist. Jumala tahte asemele astus inimeste tahe. Uus põhiseadus pidi olema filosoofiliselt põhjendatud, kirjapandud, riigikorda vahetult normeeriv ning võimalikult täiuslik. Uus põhiseadus oli see akt mis allutab õiguse õigusele ehk seaduse seadusele. Vastavalt rooma õigusest tulevale süsteemsusele pidi põhiseadus olema aluseks õiguskorra süsteemseks ülesehituseks. Kõik õigusaktid pidid olema kooskõlas põhiseadusega ning olema kooskõlas ka omavahel. Praktiliselt hakkab kujunema modernne kõrgemal ja madalamal asetsevate õigusaktide süsteem. Prantsuse ja ka ameerika revolutsioonid kujundavad välja kirjutatud põhiseaduse traditsiooni. Veelkord: prantsuse revolutsioon tõi kaasa ülemineku põhiseadusele. Samuti annab prantsusmaa põhiseaduse vastuvõtmise menetluse: rahvuskogu , eelnõu ning selle vastuvõtmine rahvahääletusel. Kusjuures ei ole oluline kas põhiseadus rääkis vabariigist või kuningriigist, sellest ei saadud enam üle ega ümber. Selle aegsete ja sellele järgnevate põhiseadustega kirjeldati riigi ja kodanike vahelised suhted, riigile jääb avalik õigus ning ühiskonnale eraõigus. Absolutistlikus riigis on kogu õigus suverääni käes ning seega avalik õigus. Just 18. saj. Hakatakse vahet tegema era- ning avalikul õigusel. Ülemine õiguse süsteemsele ehitusele ajendab õigusajaloolasi tõmbama õiguslähiajaloo piiri just prantsuse revolutsiooni aega. Just siis toimuvad muutused mis levivad järkjärgult üle euroopa ning määravad õigusliku arengu ning just nendel põhimõtetel kujuneb 19. saj. Välja modernne õigus koos oma heade ja vigadega. Just 19. saj. Saab sõna seadus oma kaasaegses tähenduses õiguse loomisel kõige tähtsamaks õigusallika vormiks ning alles sellel sajandil tõrjub see õigusmõistmise ning õigusteaduse tahaplaanile.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #1 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #2 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #3 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #4 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #5 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #6 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #7 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #8 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #9 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #10 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #11 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #12 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #13 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #14 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #15 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #16 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #17 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #18 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #19 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #20 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #21 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #22 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #23 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #24 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #25 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #26 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #27 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #28 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #29 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #30 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #31 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #32 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #33 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #34 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #35 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #36 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #37
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor onuzim Õppematerjali autor

    Lisainfo

    sissejuhatus õigusteadusesse, õigusajalugu, õiguse sotsioloogia, riigiõigus
    sissejuhatus õigusteadusesse , õigusajalugu , õiguse sotsioloogia , riigiõigus , õigusnorm , põhiseadus , õigusnormid , konstitutsioon , rooma , riigiõigus

    Mõisted

    sõnal õigus, arhailisele kultuurile, edasiandmine, lähtudes suulisusest, kõrgkeskajani, kaasaegses õigustraditsioonis, arhailises õiguses, ole oluline, kinkimise mõiste, arhailises õiguses, o romaani, õhtumaale, säärane vastasseis, õhtumaa juristidel, peamine tees, linnades 1877, õigusega, eelkõige viis, o 12, o 14, traditsioonile, aegajalt, õigustraditsioon, just viimast, loonuõiguse tähendus, reformatsiooniga võrreldes, monarhia, põhiliseks teooriaks, üldobjektiks, dualistlikes süsteemides, riigiõigusega, riigiõiguslik norm, kriminaalõigus, õigushüve, meetoditeks, kvantitatiivseteks meetoditeks, metodoloogia rakendamine, õigusesotsioloogia, ebaefektiivne õigusnorm, üheltpoolt, sarnased tunnused, teisalt, prevaleerivaks seisukohaks, eesti ühiskonnas, inimkäitumine, sotsiaalsed normid, õigusnorm, sotsiaalteadlaste hulgas, efektiivne õigusnorm, vastuvõetud normile, sotsiaalne kontroll, sotsiaalne kontroll, ühel ajaperioodil, integratsiooniõpetuse järgi, riigi ühtsus, eesmärkide poole, individualism, eeldusteks, riigi normid, korralduse vormideks, monarhiks, riigi korraldusevormid, föderatsioon, federatsiooni subjektidel, riigiõigus, käsitluse kohaselt, põhiseadus, konstitutsiooniõigus, põhiseadus, oluliseimaks allikaks, ülemkoja roll, mõnedes riikides, peaministri roll, valitsuse pädevus, eraldi kohtud, siit kohast, asjade tegevus, põhiseaduslikud printsiibid, abstraktsed, esindusdemokraatia, hääled, personaalne legitimatsioon, õigusriigi printsiip, seaduslikkuse põhimõte, avaldamiskohustus, vabariikluse printsiip, unitaarriikluse printsiib, isikuteks, põhiõiguste kandjaiks, põhiõiguse adressaadid, põhiõigused, kooskõlas põhiseadusega, põhiseaduses, sätetes, vajalikkuse kontroll, proportsionaalsuse printsiib, õigusinstituut, mitmepoolsed tehingud, tahteavalduses, abstraktsiooni printsiib, tingimuslikud tehingud, kinnisajsa ostu, tühistamise tähtaegadeks, järgmiseks kriteeriumiks, komisjoni leping, teatud juhtudel, esinduse sisesuhe, huvidekonflikt, tüüptingimused

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    19
    doc
    sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt
    56
    doc
    Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT
    236
    pdf
    J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
    66
    doc
    Kriminoloogia konspekt
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    53
    doc
    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun