Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis asi see ühiskond siis on ?
  • Kui nad on kohustuslikud/ei ole kohustuslikud, siis miks ?
  • Mis on printsiibid ?
 
Säutsu twitteris
Sissejuhatus õigusteadusesse.
5.september. Toomas Anepäo/Anepaio ??
Eksamil   5   küsimust,   igast   käsitletavast   teemast   üks   küsimus.    Kusjuures    iga 
õppejõud hindab oma valdkonda ja hindamine toimub protsentides. 
Sõnal õigus on olemas mitmeid erinevaid tähendusi ning üheselt mõistetav ei ole 
sõna ka  juristide  jaoks eelneva kokkuleppe puudumisel.
Õigusajalugu.
Arhailine õigus.
Tegemist   on   põhimõtteliselt   teistsuguse   õiguskorraga   kui   meie   tänapäevane 
õiguskord. Kogu  arhailise  õiguskultuuri põhistruktuurid on  teistsugused . Räägitud 
on  isegi   erinevate   rassiliste  õiguste   olemas   olust,   kuis   säärane   määratlus   on 
alusetu. Sellise määratluse eesmärgid olid eelkõige rahvuspoliitiline piiritlemine 
ning   ka   vastandamine.   Lihtne   oli   tekitada   olukorda   meie   vs.   nemad   etc. 
Mõtteskeem sobis ka  oleviku  ja mineviku seletamiseks. Taoline vastandamisele 
rajanev    käsitlus    ei   olnud   otstarbekas   ei   poliitiliselt   ega   ka   teaduslikult. 
Tänapäeval räägitakse pigem erinevate arhailiste õiguste  sarnasusest  kui nende 
vastandlikkusest. Rääkides  arhailisest  õigusest võime rääkida kahest  aspektist
arhailise õiguse algsest etapist mille kohta kasutatakse sünonüüme sugukondlik 
õigus, riigieelne õigus, teine aspekt on erilise mõttemaailma õigus, kasutatakse 
sünonüümina traditsiooniline õigus. 
Traditsiooniline   õigus.  Et   mõista   arhailist   õigust   tuleb   eelkõige   mõista 
mõttemaailma   erinevust.   N:   talu   põletamine   nüüdisõiguses   on   varavastane 
kuritegu ,   arhailises   õiguses   aga   isiksusevastane.   Mõistmise   muudab   raskeks 
eelkõige see, et puuduvad vahetud allikad sellega tutvumiseks. Ei ole põhjust 
rääkida arhailisest  õigusest kui modernse õiguse mingist   varasemast   vormist
Arhailisele  kultuurile  on iseloomulik õiguse, usu ja moraali ühesusest, erinevalt 
neid   ei   käsitleta,   valitsevaks   on   ühtne   normistik.   Esmane   usu   ja   õiguse 
eraldumine toimub anti k Kreekas ja antiikroomas. Õigus ja moraal eristuvad aga 
al es    Kanti    ajal.   Arhailist   õigust   iseloomustab   ka   stabiilsus,   puudub 
progressivajadus.   Arhailistes   kultuurides   hoitakse   ja   säilitakse   pärandit,   elus 
osalevad ni  siin- kui  sealpoolsus . Hetkel  elavate  põlvkondade ülesanne on anda 
esiisadelt   päritud   õigus   väga   täpselt   järgnevatele   põlvedele   edasi,   sest   iga 
muutus   on   õiguse    rikkumine .   Rääkides   püüdest   stabiilsusele,   siis   milline   on 
stabi lsuse   ja   muutumise   vahe?   Küsimus   on   eelkõige   muutuse   tajumise   ja 
mittetajumise vahel. Ühe  eluea  jooksul toimuvad muutused on kiired vastupidiselt 
mitme põlve vältel toimuvatele. St iga indiviid kes on muutuva ühiskonna sees 
tajub   selle   näilist   stabi lsust.   Seevastu   väline   vaatleja   kel el   on   kasutada 
eelnevaid   materjale   suudab   muutust   hoomata.   Stabiilsusest   rääkides   võime 
seega rääkida muutuvast stabi lsusest, sest muutused on pikaajalised protsessid. 
Inimesi   sunnib   arhailisest   õigusest    lahkuma    eelkõige    kokkupuude    mõne 
kõrgkultuuriga. Iga rahvas  lahkub  arhailisest õigusest omal ajal. Üleminek ühelt 
õiguselt   teisele   ei   ole   ainult   ühesuunaline,   olemas   on   ka   näited   modernsest 
õigusest   arhailisse   tagasipöördumine.   Lääne   moderne   õigustraditsioon 
eksisteerib ainult arhailiselt õiguselt vallutatud ruumis. Kusjuures õigusetnoloogid 
Aafrikast räägivad sealse õiguse retraditsioneerumisest. Modernses õiguses on 
tähtis   eelkõige   süstematiseeritus   ja   abstraktsus,   arhailises   õiguses   aga 
kaemuslikkus,   kõik   peab   olema   selgelt   mõistetav   (N:   põrsaste   loetlemine). 
Arhailistes kultuurides lihtsalt ei ole võimalik teisiti sest iga konkreetse sündmuse 
jaoks   peab   olema   konkreetne   lahendus.   Lähtudes   õigusliku   mõtlemise 
erinevustest   võib   võtta   euroopa   õiguse   kujunemist   selle   teadustamisena.   Üks 
arhailise õiguse  tunnustest on  suulisus. Eristatakse  selgelt kirjalikku ja  suulist 
õigust. Kuigi  kaasajal  on selge et suulisus ei tähenda põrmugi primitiivsust on 
siiski selge, et üleminek kirjalikule õigusele on iga õiguskultuuri arengus väga 
sügav   murrang   ja   ühtaegu   väga   sügava   murrangu    peegeldaja .    Suuline  
edasiandmine on individualiseeritud, sest edasiandmine on piiratud ulatusega. 
Lähtudes   suulisusest   on   paljud   õigusantropoloogid   seisukohal,   et   grupid   kus 
kehtis arhailine õigus ei saanud olla väga suured. Samas ei ole sel e kohta mingit 
selget seisukohta. Rääkides õiguse esmasest kirjapanekut kaasneb sellega ka 
tavaliselt    ilmaliku    võimu   teke.   Samas  ei  tähenda   üleminek  kirjalikule   õigusele 
kaasa   indiviidi   turvalisuse   tõusu,   sest   kirjapanek   abstraheerib   õigust   ning 
kaugendab   seda   inimesest.   Kirjapanek   ei   kasva   välja   arhailise   õiguse   enda 
vajadusest sest arhailine õigus on võimeline säilima läbi aegade. Iga kirjapanek 
vähendab   õiguse   mälulisust.   Järgmine   suur   erinevus   modernse   õigusega   on 
arhailise õiguse kollektiivsus. Tähtis on mingi sotsiaalse grupi liikmesaatus. Kuni 
kõrgkeskajani   on   õigus    isade    õigus,   al es   seejärel   toimub   transitsioon 
territoriaalsele   õigusele.   Vaatamata   arhailise   õiguse   põhinemisel   isikust   on 
tegemist   grupilise   õigusega.   Taolises   ühiskonnas   tähendas   üksi    jäämine  
surmaotsust.   Arhailises   õiguses   ei   sünnita   mingite   õigustega   vaid   need   tuleb 
al es  saada.   Arhailine  õigus   oli   ääretult    rituaalne   ning    formaalne ,  tähtsad  olid 
erinevad riitused mis süvendasid just arhailise õiguse mälu aspekti. Kusjuures ka 
rooma  õiguses oli rituaalidel tähtis koht.  Kaasaegses  õigustraditsioonis on just 
indiviid   oma   õiguste   kandja   ja   võib   mõne   õiguse   grupile   üle   anda,   arhailises 
õiguses on see vastupidi. Arhailises sugulusühenduses valitses selle juht ning 
kindel   rahunõue,   samuti   ka   sunniõigus.   Just   sunniõigusest   arvatakse 
väljakasvavat   avalik   võim.   Sugulusühenduste   vahel   kehtib   aga   lepinguõigus. 
Konfliktide lahendamiseks tuleb astuda dialoogi, eesmärgiks on kompromissid. 
Sugukond  vastutas väliselt alati oma siseste õigusrikkujate eest. Ringkäendus 
eksisteerib siiani veel Aafrikas Teiste ühenduste suhtes ei olnud rahukohustus 
väline, igas võõras võis näha  vaenlast . Võõraid oli võimalik omadeks teha kuid 
sel ega kaasnesid alati maagilised  rituaalid . Arhailises õiguses tähendab ukse 
avamine    väga   kindla   õiguskohustuse   võtmist,   võõras     on   saanud   osaks 
õiguskaaslusest ning ukse avajal lasub kohustus tema turvalisuse eest. Ka abielu 
oli mitte individuaalne vaid  sugukonna  asi, sest läbi taoliste ühenduste suurenes 
sugukonna   turvalisus   ning   laienes   õiguskaaslus.    Veelkord :   arhailine   õigus   on 
eelkõige    maagia ,   äärmiselt   oluline   on    vanne ,   mille   vorme   on   ääretult 
mitmekesiseid.  Igat  väärvandujat tabas alati kõrgemalt poolt  saadetud   karistus  
(vandeneedus).   Vanne   arhailises   õiguses   koosneb   kahest   osast:   pöördumine 
sanktsiooni   kandja   poole   (tavaliselt   teistpoolsuse   ja   jumalik,   sest   arhailises 
õiguses   ei   ole   vahet   teistpoolsusel   ja   siinpoolsusel   ning   see   lubab    jumaliku  
kaasamist   õigusesse)   teiseks   osaks   on   sanktsioonide   täpne   kirjeldamine. 
Väärvandujat   tababki   kirjeldatud    sanktsioon .   Äärmiselt   oluline   oli   just   riitus, 
eksimise korral võis vanne pöörduda vanduja enda vastu. Kusjuures  kavatsus  ei 
ole oluline ehk  kogemata  rituaali sooritamisega kaasnesid automaatselt antud 
rituaali tulemused. Arhailine vanne oli ni võrd tugev et  ristiusk  ei suutnud vannet 
eemaldada   ja   seetõttu   see   assimileeriti   kristlikku   kultuuri,   sanktsiooni   kandja 
asendub   paganlikust   pühamehest   kristliku    jumalaga .   Igasugused   õnnetused 
omasid   seega   jumala   karistuse   märki.   Arhailises   õiguses   oli   võimalik   luua 
õiguskohustus ka läbi anni. Kinkimise mõiste on arhailises õiguses tundmatu, 
tasutust   ei   tuntud.   Igasugune   anne   eeldas    vastutasu    milleks   võis   ol a   midagi 
materiaalset või ka abstraktset. And kohustas kusjuures teiseks pooleks võis olla 
ni   inimene   kui   ka   keegi   teistpoolest.   Lepingu   tühistumine   toimus   alles   peale 
andide vahetust. Tähtsust  omistatakse  pigem  teole  kui kurjategijale mitte nagu 
modernses   õiguses   kus   keskendutakse   eelkõige   tegijale.   Väärteo 
likvideerimiseks tuli taastada sellele  eelnenud  olukord, süü ja kuriteo mõiste on 
arhailises   õiguses   tundmatu.   Arhailises   õiguses   on   õigusmõistmine   maagiline 
menetlus mille eesmärgiks on rikutud õigusolukorra muutmine endiseks. Kedagi 
ei   huvita   tõde   arhailise   protsessi   ülesandeks   on   eelnenu   taastamine. 
Kohtupidamine   oli   samaväärne   teiste   pühade   toimingutega,   isikute   poolt 
sooritatud    rituaalid   pidid   olema   õiged   ning   pühad   ja   vastama   kõigile 
formaalsustele. Peamiselt just läbi anni jõutakse rikutud olukorra taastamisele, 
oluline ei ole anni  vastuvõtja  vaid and just ise, kõige väärtuslikumaks anniks oligi 
inimene.   N:   poomine   oli   pidulik   rituaal,   inimese   annetamine    jumalale ,   mida 
suurem   patt   seda   kõrgemad   inimesed.   Arhailises   õiguses   kehtib   õigus 
eneseaitamisele, õiguse rakendamine vaatamata rituaalidele on enda asi mitte 
kel egi teise. Arhailine õigus Euroopas püsis kuni kõrgkeskajani.
Skeem arhailise õiguse ja riikliku õiguste vahedest (vt veebist).
Ri klik õigus. Euroopa keskaegne  õigussüsteem :

1. Religioossed õigussüsteemid
• Islami õigus

• Kanooniline õigus
•  Heebrea  õigus
1. Arhailine õigus (rahvaõigus)
2.  Ilmalikud  õigussüsteemid (õigusteaduss/rooma õigus)
• Feodaalõigus
• Manoriaalõigus   (reguleeris   mõisaomaniku   ja   talupoegade   vahelisi 
suhteid,   eesti  keeles  võiks  olla  ka   mõisaõigus   kuid   on   eesti  keeles 
ideoloogiliselt koormatud)
• Linnaõigus
• Kuningaõigus
• Kaubandusõigus.
Kaasaegne õigussüsteem:

1. relegioossed õigussüsteemid:
• islamiõigus

• heebreaõigus
• kanooniline õigus (rooma-katoliku  kirik )
• hindu õigus

1. arhailine õigus
2. ilmalikud õigussüsteemid
• läänelik õigus

o romaani-germaaniõigusperekond ( civil  law)
angloameerika  õigusperekond; üldine õigus (common law)
skandinaavia  õigusperekond
• quasiläänelik õigus
o sotsialistlik õigus
• mitteläänelik õigus
o kaugida
o aafrika
Eelkõige käsitleme sel es loengus läänelikku õigust. Kõiki neid õigussüsteeme 
iseloomustavad erinevad arusaamad riigis ning erinevad arusaamad õigusest ja 
sel e   realiseerimisest.   Kuid   rääkides   läänelikku   õigustraditsiooni   kuuluvatest 
süsteemidest siis nende kogukondade  põhiliseks probleemiks on  üksikisiku ja 
ühiskonna   ehk   era   ja   avaliku   vahelised   probleemid.   Kaasajal   tuntud   läänelik 
õigustraditsioon   hakkab   kujunema   u   12   saj.   Klassikalise   jaotuses   kuulub   see 
kõrgkeskaega kuid kaasaegsem käsitlus  viitab  sellele pigem kui renessansile. 
Sel el   perioodil   orienteerub   Euroopa   üle   lõuna   teljelt   lääne-ida   teljele.   Sel el 
perioodil   saame   rääkida   ida-euroopa   kolonalisatsioonist.     Põhjapanevad 
muutused   toimuvad   ni   mandrieuroopas   kui   ka   Briti   saartel.   Just   sel el   ajal 
avastab   euroopa   enda   jaoks   isiku   ning   just   sellel   ajal   hakkavad   arhailised 
kultuurid Euroopas al a käima. 12-13 saj. Hakkab Euroopas murenema senine 
ettekujutus    maailmakorraldusest.   See   ettekujutus   on   äärmiselt   vana   ning 
esimene   sel ine   on   ettekujutus   monotsentrilisest   maailmakorrast   (ettekujutus 
maailmas   kui   ühest   suurest   universaalriigist).   Just   12-13   saj.   Pärineb 
polütsentriline    maailmapilt    (omavahel   seotud   keskuste    paljusus    mil el   üldjuhul 
puudub ühtne religioosne alus). Edaspidi käsitleme Euroopat mis põhineb kolmel 
linnal   Ateena   (kreeka   filosoofia),   Rooma   (riigi   ja   õiguskord)   ja   Jeruusalemm 
(juudireligioon ehk sellest välja arenev  kristlus ). Sellisesse määratlusse ei kuulu 
õigeusklik   ida-euroopa.   Kultuuriliselt   vastandame   lääne   idale   (vastandus   on 
aktuaalne  kasvõi praegu 9/11 sündmuste plaanis). Võime väita et kogu idamaa 
mõtleb monokraatiliselt, sest kogu võim koondub ainult ühte kohta, olgu selleks 
siis kuningas või kes iganes, kes on jumal või jumalaga ühel pulgal (despootia). 
Hommikumaa  õpetuse aluseks on religioossed tekstid ning õiguse allikad. Õigus 
on idakultuuris jumala enda või vähemalt jumaliku valitseja  tahe  – õigus ja usk on 
üks,   nende   eest   hoolitsevad   ühed   ja   samad    institutsioonid .   Õiguse 
rakendamisega   saavad   tegeleda   ainult   need   kelle   käes   on   ka   usu   valitsus, 
usklikud ei pea oma autoriteeti mitte kel egagi  jagama . Õhtumaale on seevastu 
omane õiguseluline  dualism  mille juured ulatuvad antiikroomasse, kus on jumal 
ja   maailm   ning   õigus   ja   usku,    keiser    ja    patriarh    on   eraldi   käsitletavad.   Just 
roomakatolik  kirik õpetab, et mitte keegi ei saa ol a kunagi korraga kuningas ja 
juht   (viimane   selline   oli    Jeesus ).   Säärane   vastasseis   on   ideaalne   sest   kahe 
võimu võitlus on säilitanud  teatava  tasakaalu sest kumbki võim ei ole saavutanud 
lõplikku ülemvõimu. Juba keskajast peale saab rääkida juristidest ja teoloogidest. 
Õhtumaa   juristidel   on   alati   olnud   teadmine   al umine   õigusele   ning   sel ega 
kaasnev teadmine, et kuninga sõna ei ole mitte alati seadus. Poli tilisele  suvale  
on tihtipeale vastandunud õigus, mille võimuses on olnud karistada ka valitsejat. 
Teadmist   võimude   lahususest    kandis    keskajal   edasi   just   rooma-katoliku   kirik. 
Põhjuseks   paljude   rooma   juristide   kirikuga   li tumine   ning   teadmiste   kirikusse 
toomine. Peamine tees on jumaliku võimu sõltumatus ehk õigusautonoomia. Just 
sel es seisukohas on tulev  vahekord  ilmaliku ja jumaliku võimu vahel. Samuti 
toovad   rooma    juristid    teadmise,   et   õigus   peab   olema   järjekindel   ning   kirja 
pandud. Just sealt jõuab teadmine ka euroopa ilmalike valitsejateni, kes ise ei 
tea   selle   vajadusest   mitte   midagi   tuginedes   vaid   arhailisele   õigusele.   12   saj. 
Kujunesid   välja   mitmed   olulised   tunnused   mis   iseloomustavad   õigussüsteemi 
tänapäevani. Üks neist on süvenev  lõhe  õigusinstitutsioonid ja haldusasutuste 
vahel. Ajapikku  hakkab  õigus eralduma  ka religioonist, poliitikast  ja  moraalist. 
(Eestis   võib    taolisi    lahknemisi   märgata   al es   1866   aasta   vallareformist,   mis 
lahutab   maarahva   ja   kohaliku   omavalitsuse.   Linnades   1877-78   aastal). 
Õigusasutuste juhtimine läheb järjest enam inimestele kes tegelevad põhitööna 
õigusega   –   juristikasti   väljakujunemine   (Eestis   1630   läbi    viidud     kohtureform  
nõuab kohtunikelt  kõrgemat   juriidilist  haridust, kuid rootsi võimuga kaob ka see. 
Uuesti   tekib   säärane   nõua   al es   19.   saj.).   Seoses   juristikorporatsiooni 
väljakujunemisega tekkib ja  juura   alane   haridus . Koos juristikoolitusega hakkab 
õigus järjest enam sisaldama metaõigust ehk teadust õigusest. Just teaduse abil 
saab võimalikuks õiguse analüüs ja selle hindamine. Õigusnormid, terminid ja 
protseduurid   saavad   teaduse   jaoks   avatuks.   Õhtumaises   õigustraditsioonis 
õiguse   mõistmine   sulandub   õiguse   tõlgendamisse   mis   omakorda   sulandub 
õiguse rakendamisse, siinjuures ei saa üle ega ümber ülikoolid rol ist, sest just 
seal   hakatakse   õpetama   õigust   kui    piiritletud    ja   süstematiseeritud   teadmiste 
kogumit.   Ükski   ülikool   ei   hakka   tegelema   kehtiva   õigusega   vaid   just   rooma 
õiguse õpetamisega ja selle analüüsimisega. Siit kujuneb ka arusaam, et ülikool 
peab õpetama  juristi  mõtlema, mitte paragrahve pähe õppima. Ülikool pakkus 
eelkõige viis ehk meetodit kuidas õigusega ringi käia,  rakendus  jäi iga juristi enda 
hooleks. Just rooma õiguse  retseptsioon  on mänginud suurt rol i mandrieuroopa 
õiguse teadusestamisel. Protsess iseenesest kestis  sajandeid :
o 12-13 saj. Seotud eelkõige klossaatorite (ääremärkijad) koolkonnaga.
o 14-15 saj. Konsiliaatoritega kes sidusid ülikoolides õpetatava praktilisega. 
o 16 saj.  Humanism
o 17 saj. Moodne/kaasaegne rooma õigus
o 18 saj. Loomingulisus ning  hiline  retseptsioon
o 19 saj. Saksamaal seotud ajaloolise koolkonnaga
Ülikool   on   ainuomane   euroopalikule   õiguskultuurile,   tähtsamad   Bologna   1088 
(euroopa õigusteaduse häl ) ja Pariis. (Baltimaades teaduslik läbitöötatus al es 19 
ja 20 saj. Alguses. Enne tuli igal juristil kõigepealt kindlaks teha milline õigus 
kehtis nn  Veski  tn jagas tartu linna- ja maaõiguse vahel. Von  Bunge    lõpetas 
eraõiguse seostamise  1897  oma surmaga ja temast jääb järgi 5 köidet teoreetilis-
praktilist   käsitlust.   Balti-sakslaste   õigust   loetakse   Eesti   õiguse   lahutamatuks 
osaks, eesti verd inimeste kirjutatud monograafiad hakkavad ilmuma al es 1930. 
aastate paiku.)
Kaasajal ollakse seisukohal, et õiguslik pluralism (mitmesus) tulenes ilmaliku ja 
vaimuliku õiguse erinevusest. Just pluralism ja sellega kaasnev  konkurents  on 
olnud oluliseks teguriks õiguse arengul. 1865 jõustunud balti eraseadus kehtib 
terve   esimese   eesti   aja   kuid   sellega   paralleelselt   kehtivad   siin   ka   vene 
tsiviilseadus . Õigusliku pluralismi  Eestis murrab al es nõukogude  võim. Lääne 
traditsioonile on omane ka alaline pinge õiguslike ideed ning õigusliku reaalsuse 
vahel, mil est esimesed soovivad  progressi , teine aga stabiilsust. Aegajalt on see 
pinge   viinud   aga    tervete    õigussüsteemide   väljavahetamiseni.   Kuid   läänelik 
õigustraditsioon on sel est pigem tugevamaks kui nõrgemaks muutunud. Õiguse 
uuenemist   on   alati   saatnud   teadmine,   et   õiguse   uuenemisel   on   alati   oma 
sisemine mehhanist, muutused ei ole kunagi ainult vana  kohanemine  uuega vaid 
on   osad   üldisemast   arengust.   Muutused   ei   saa   olla   juhuslikud.   Õigus   kui 
süsteemne tervik peab arenema läbi sajandite. 
12.september
iga   õigusajaloo   etapp   omab   enda   loonuõigust   (?).   Kuid   meie   huvialaks   on 
loonuõigus rooma õiguse retseptsioonis –  uusaegne  ratsionalistlik loonuõigus. 
Just viimast on nimetatud peale  Codex  Julianust kõige olulisemaks modernse 
õiguse   aluseks.    Võidukäik    algab   18.   saj.   Ja   seda    seostatakse    eelkõige 
Descartes ’i   nimega,   sest   tema   loobus   seniste   valitsevate   seisukohtade 
tingimusteta nõustumisest ning väitis, et kõiges tuleb kahelda. Ja ehki Descartes 
ei sekku otseselt jurispudentsi muudab ta siiski oluliselt sel e mõttemaailma ning 
tuues  sellega kaasa loobumise paavstlikest ja roomaõiguslikest seisukohtadest 
ning   võtsid  õiguse  ise  seisukohti  võtta.   Loonuõiguse   järgi  mõtlevad   juristid  ei 
aktsepteerinud enam rooma õigust tänu selle traditsioonile, kuigi sellest säilisid 
kehtivatena   suured   osad   oli   nende   põhjendus   juba   uus.   Just   loonuõigulaste 
õpetustes saavad senistest absolutistlike valitsejate alamatest vabad kodanikud 
ning samuti areneb välja õigusmõistete täpne süsteem. Võiks tunduda, et see on 
kogu   aeg   nii   olnud,   kuid   tegelikult   saab   loogilisest   süsteemist   rääkida   alles 
loonuõigusest, sest just sellest ajas ei saa ühel sõnal olla üle ühe tähenduse ning 
ühte mõistet ei saa kirjeldada mitme sõnaga. Kuigi esialgu jääb see praktilisest 
elust   kaugele   juurdub   järkjärgult   veendumus,   et   valitseb  positi vne   õigus  ning 
tuleb   luua   samadele   põhimõtetele   loodud    hierarhiline    õigussüsteem.   Tekkis 
arusaam, et iga kohustuslik norm peab olema seotud seadusega. Loonuõiguse 
põhimõtted saavad oma poliitilise toetuse just valgustuselt ja annab valgustusele 
relvad ehk oma ideed ja oma argumenteerimstehnika ning nii tekivad poliitilised 
eeldused   ühtsete   rahvusõigussüsteemide   tekkimiseks.    Loonu    õiguse 
saavutused, preisi maaõigus, prantsuse  tsiviilkoodeks  (code  civile ) ning austria 
üldine    tsiviilseadustik .   Loonuõiguse   tähendus   on   pöördes   mille   ta   sooritab 
õigusmõtlemises.   Prantsuse    revolutsioon    toetub   palju   just   loonuõigusele.   Just 
see revolutsioon murrab vana 1k+ aastase põhikorra. Prantsuse revolutsioon oli 
kantud  veendumusest, et on olemas senisest  praktikast  kõrgemal seisev ülim 
õigus   mille   poole   tuleb   püüelda.   Reformatsiooniga   võrreldes   on   siin   oluline 
erinevus,  reformatsioon  pöördus  minevikku , sest üritati pöörduda tagasi puhta 
usu   lätete   juurde,   prantsuse   revolutsioon   nägi   aga   ennast   just   tulevikku 
suunatuna, eesmärgiks oli inimeste õnnelikuks tegemine. Enne revolutsiooni oli 
igal   seisusel   omad   privileegõigused   ning   vabadus   tähistas   iga   mehe   erilist 
õiguslikku    seisundit ,   just   ebavõrdsus   oli   vana   õiguse    olemuslik    joon.   Peale 
revolutsiooni on vabadus automaatselt kõigile kuuluv  abstraktne  mõiste. Enam ei 
kuulu see mingi regendi privileegi hulka. Vabaduse abstraktsus teeb selle aga 
ohustatavamaks ning kergemini kummutatavaks kui see oli vanal ajal. Sellest 
ajast hakkavad tulenema ka üksikud teised 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #1 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #2 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #3 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #4 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #5 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #6 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #7 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #8 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #9 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #10 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #11 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #12 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #13 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #14 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #15 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #16 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #17 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #18 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #19 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #20 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #21 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #22 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #23 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #24 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #25 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #26 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #27 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #28 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #29 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #30 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #31 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #32 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #33 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #34 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #35 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #36 Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt #37
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor onuzim Õppematerjali autor

Lisainfo

sissejuhatus õigusteadusesse, õigusajalugu, õiguse sotsioloogia, riigiõigus
sissejuhatus õigusteadusesse , õigusajalugu , õiguse sotsioloogia , riigiõigus , õigusnorm , põhiseadus , õigusnormid , konstitutsioon , rooma , riigiõigus

Mõisted

sõnal õigus, arhailisele kultuurile, edasiandmine, lähtudes suulisusest, kõrgkeskajani, kaasaegses õigustraditsioonis, arhailises õiguses, ole oluline, kinkimise mõiste, arhailises õiguses, o romaani, õhtumaale, säärane vastasseis, õhtumaa juristidel, peamine tees, linnades 1877, õigusega, eelkõige viis, o 12, o 14, traditsioonile, aegajalt, õigustraditsioon, just viimast, loonuõiguse tähendus, reformatsiooniga võrreldes, monarhia, põhiliseks teooriaks, üldobjektiks, dualistlikes süsteemides, riigiõigusega, riigiõiguslik norm, kriminaalõigus, õigushüve, meetoditeks, kvantitatiivseteks meetoditeks, metodoloogia rakendamine, õigusesotsioloogia, ebaefektiivne õigusnorm, üheltpoolt, sarnased tunnused, teisalt, prevaleerivaks seisukohaks, eesti ühiskonnas, inimkäitumine, sotsiaalsed normid, õigusnorm, sotsiaalteadlaste hulgas, efektiivne õigusnorm, vastuvõetud normile, sotsiaalne kontroll, sotsiaalne kontroll, ühel ajaperioodil, integratsiooniõpetuse järgi, riigi ühtsus, eesmärkide poole, individualism, eeldusteks, riigi normid, korralduse vormideks, monarhiks, riigi korraldusevormid, föderatsioon, federatsiooni subjektidel, riigiõigus, käsitluse kohaselt, põhiseadus, konstitutsiooniõigus, põhiseadus, oluliseimaks allikaks, ülemkoja roll, mõnedes riikides, peaministri roll, valitsuse pädevus, eraldi kohtud, siit kohast, asjade tegevus, põhiseaduslikud printsiibid, abstraktsed, esindusdemokraatia, hääled, personaalne legitimatsioon, õigusriigi printsiip, seaduslikkuse põhimõte, avaldamiskohustus, vabariikluse printsiip, unitaarriikluse printsiib, isikuteks, põhiõiguste kandjaiks, põhiõiguse adressaadid, põhiõigused, kooskõlas põhiseadusega, põhiseaduses, sätetes, vajalikkuse kontroll, proportsionaalsuse printsiib, õigusinstituut, mitmepoolsed tehingud, tahteavalduses, abstraktsiooni printsiib, tingimuslikud tehingud, kinnisajsa ostu, tühistamise tähtaegadeks, järgmiseks kriteeriumiks, komisjoni leping, teatud juhtudel, esinduse sisesuhe, huvidekonflikt, tüüptingimused

Sisukord

  • Sissejuhatus õigusteadusesse
  • september
  • Õigusajalugu
  • Arhailine õigus
  • september
  • inimesi
  • Silvia Loogia
  • Õigus sotsioloogia
  • september
  • Peeter Loosma
  • Riigiõigus
  • oktoober
  • Eraõigus
  • oktoober
  • LOENG JÄI VAHELE

Teemad

  • september
  • september
  • vabadus seisneb selles, et võib teha kõike mis ei kahjusta teisi
  • september
  • SIIT KOHAST ON KAKS LOENGUT VAHELT PUUDU
  • oktoober
  • oktoober

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
19
doc
sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt
56
doc
Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT
236
pdf
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
66
doc
Kriminoloogia konspekt
214
docx
Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
53
doc
Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt
107
doc
Õiguse alused põhjalik konspekt





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !