Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Sisesekretsioon, erutuvuse füsioloogia, kesknärvisüsteem (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised muutused tekivad erutunud koes?
  • Kuidas jagunevad ärritajad?
  • Kuidas need jagunevad tugevuse järgi?
  • Mis on hallollus?
  • Mis on valgeollus?
  • Mis on refleksikaar?
  • Mis on mediaatoraine?
  • Mis on erutuse summeerumine?
  • Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine NK-ses?
Vasakule Paremale
Sisesekretsioon-erutuvuse füsioloogia-kesknärvisüsteem #1 Sisesekretsioon-erutuvuse füsioloogia-kesknärvisüsteem #2 Sisesekretsioon-erutuvuse füsioloogia-kesknärvisüsteem #3 Sisesekretsioon-erutuvuse füsioloogia-kesknärvisüsteem #4 Sisesekretsioon-erutuvuse füsioloogia-kesknärvisüsteem #5 Sisesekretsioon-erutuvuse füsioloogia-kesknärvisüsteem #6 Sisesekretsioon-erutuvuse füsioloogia-kesknärvisüsteem #7 Sisesekretsioon-erutuvuse füsioloogia-kesknärvisüsteem #8 Sisesekretsioon-erutuvuse füsioloogia-kesknärvisüsteem #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pytsu Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Füsioloogia - närvisüsteem

erutus. (joonisel = OF) 10. Labiilsuseks nim maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul. Labiilsus pole aga püsiv, konstantne suurus ­ ta võib kas suureneda või väheneda. Labiilsuse väenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. Labiilsuse alanemisega kaovad ka organi erutuvus ja tema talitlus ning lõpptulemuseks on pidurdus: organ ei ole võimeline enam ärritajale reageerima 11. Parabioos, selle staadiumid. Parabioos e elulähedane seisund, s.o labiilsuse langusega seotud pidurduse vorm Tasakaalustav staadium ­ kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune. Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks.

Füsioloogia
thumbnail
33
doc

Füsioloogia

tuvastas need kopsudes. Pani punkti Harvey vereringe põhimõttele. 1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 ­ 1660) ­ prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 ­ 1894) ­ formuleeris teooria verehüübimise kohta. *F.H. BIDDER (1810 ­ 1894) - kirjutas koos eelnimetatuga 1852 "Seedemahlad ja ainevahetus". Tegi kindlaks, et inimese maomahl sisaldab soolhapet. II AINEVAHETUSE FüSIOLOOGIA · Ainevahetuse olemus ja üldine regulatsioon. Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus. AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolismil moodustuvad toitainete omastamise e. assimilatsiooni (orgaaniliste ainete süntees)

Anatoomia
thumbnail
76
docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.  Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.  Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.  Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s

thumbnail
33
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

1. Mõju südamele ­ pidurdav, südame tegevus aeglustub ja kokkutõmbed nõrgenevad. Ja kui on tugev ärritus, siis südame tegevus võib seiskuda. 2. Seedenäärmete tegevus intensiivistub ja seedeelundite motoorika samuti. Parasüpaatikus loob seedimiseks soodsad tingimused. 3. Silmaava ehk pupill aheneb tänu pupilli ahendaja lihase kokkutõmbele. 4. Kusepõie tühjenemise faas ­ põie seinalihased tõmbuvad kokku, sulgurlihased aga lõtvuvad. Vere füsioloogia 1. /seda osa saab raamatust!!/ Veri on sisekeskkonna 1 osa. Verd on täiskasvanul keskeltläbi 5 liitrit ja see koosneb vereplasmast ja vormelementidest. Plasma ja vormelementide suhet nimetatakse hematokritiks. Normaalselt on on plasmat rohkem (55-60%) , vormelemente (45-40%). Vormelemendid ladestuvad 24 h jooksul ise. Plasma jääb peale kollaka vedelikuna. Kui plasma ja vormelementide omavaheline suhe muutub, siis muutub ka vere viskoossus.

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
29
doc

Füsioloogia

Alalisvoolu seadus ­ alalisvool kutsub närvi- ja lihaskoes erutuse esile ainult sisse- või väljalülitamise momendil, samuti voolutugevuse järsul muutmisel. Erutusprotsess tekib koe piirkondades, kuhu on asetatud elektroodid. Polaarsuse seadus ­ voolu sisselülitamisel tekib erutus katoodi(-) ja voolu väljalülitamisel anoodi(+)piirkonnas.(E. Pflüger 1860.a) Elektrotoonus ­ seisneb koe erutuvuse muutuses elektrivoolu mõjul. Voolu sisselülitamisel tõuseb koe erutuvus katoodi ja väheneb anoodi ümbruses, voolu väljalülitamisel toimub aga vastupidine protsess. Erutuvate kudede akommodatsioon ­ elektrivoolu aeglasel tugevnemisel rakumembraan kohaneb ärritaja toimega ning erutuse teket ei järgne isegi suhteliselt tugeva voolu korral. Ärrituse toimejõu ja aja seos: erutuse kudedes põhjustavad ainult piisava toimejõu ja kestusega ärritajad. Piisavat toimejõudu omavad ärritajad peavad erutuse esilekutsumiseks toimima teatud aja jooksul.

Füsioloogia
thumbnail
78
doc

Exami küsimused 2005

· eluviisidest · kehalisest aktiivsusest · emotsionaalsest seisundist · keha asendist. SIINUSARÜTMIA ­ südametsüklite ajaline erinevus. Funktsioon ­ südame põhiülesanne on vere paiskamine vereringesse. Selleks peab südamelihas kontraheeruma ning sellele järgnevalt lõõgastuma: süstol ­ kontraktsioon diastol ­ lõõgastumine. Südame süstol ja diastol moodustavad südame tsükli. 7. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Südame erutuvus avaldub erutuse tekkes mitmesuguste ärritajate toimel. Ärritaja tugevus peab seejuures ületama erutuvusläve. Südamelihase erutuvuse aste sõltub mitte ainult ärritaja tugevusest, vaid ka müokardi venituse suurusest, südamelihase väsimuse astmest, temperatuurist ja südame toitelahuse koostisest. Erutuse ajal südamelihase erutuvus muutub. Erutuslaine, mis kutsub esile südame kontraktsiooni, saab alguse kohas, kus õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta ­ siin asub siinussõlm

Inimese anatoomia ja...
thumbnail
30
docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

Regulatsioonis toimivad mõlemad süsteemid: närvisüsteem ja humoraalne süsteem. Regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul. Lisaks osaleb regulatsioonis vasomotoorne keskus, mis paikneb piklikus ajus ja mille mõjul on veresoontel pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis). Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned ahenevad, skeletilihastel ja osalt ka aju veresooned aga laienevad ( sümpaatikuse erutusel). Parasümpaatiline ns (uitnärv) avaldab südamele aga vastupidist pidurdavat mõju: kokkutõmmete sagedus väheneb, kokkutõmmete ulatus samuti. Veresoontele on parasümp. Ns-il sümpaatilise ns-ile ka vastupidine mõju

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
40
docx

Anatoomia ja füsioloogia eksam

Sümpaatikuse mõju südamele: · sümpaatikuse mõju südamele avaldub: ­ südametegevuse kiirenemises ­ kokkutõmbejõu tugevnemises ­ erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus · sümpaatikusega sarnaselt mõju avaldab südamele ka veres ringlev adrenaliin. Parasümpatikuse mõju südamele: · parasümpatikuse mõjul: ­ südame tegevus aeglustub ­ südame kokkutõmbejõud väheneb ­ südame erutuvus ja erutusjuhtivus langevad. Veresoonte laienemist põhjustab: · kudedesse kogunevad ainevahetusproduktid, nagu CO 2, K+, piimhape · sarnast toimet avaldavad O2 sisalduse langus kudedes ja pH tõus ning kehatemperatuuri tõus. · Ka veresoonte endoteelirakkudes tekib veresoonte laiendajaid. Neist olulisim NO. · Atriopeptiid (ANF) Veresoonte ahenemist põhjustab: · Kehatemperatuuri langus

Anatoomia ja füsioloogia



Lisainfo

Füsioloogia (K. Baskin) III KT kordamisküsimuste vastused.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun