Sisepoliitika 1918-1939 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
29
Sisepoliitika 1918–39
Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19.
Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond , Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus . Asutava Kogu valitsused;
Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid ); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus .
Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul ( Asunike Koondus , ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.
Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse ; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon
Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine – Rahvuslik Keskerakond , ühinenud põllumehed.
Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine – kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis – põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused , 1933. aasta põhiseadus , ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks.
Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre – põhjused, ettevalmistamine, teostus ; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku kehtestamine – parlamendi tegevuse lõpetamine , erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliidu ja kutsekodade loomine, tsensuuri kehtestamine, dekreediõiguse kasutamine. Vabadussõjalaste 8. detsembri mässukava. Uus põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu.
Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–1919
Teade Saksa vägede edasitungist tekitas Eestis ärevust. Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee , kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.
Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane.
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega.
25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust. Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning rahvusväeosad laiali saadetud .
Esimene Ajutine Valitsus läks põranda alla ja ministrite nõukogu esimees Konstantin Päts viibis Saksamaa alistumiseni 11. novembril 1918 interneerituna vangilaagris.
Eesti riikluse praktiline ülesehitamine sai alguse pärast Saksa okupatsiooni kokkuvarisemist:
11. novembril 1918 kogunes Ajutine Valitsus oma esimesele koosolekule, alustas tegevust. Küsimuseks valitsuse koosseis. Jaan Poska arvates oli vaja eesti rahvast kriitilisel hetkel konsolideerida ja kaasata valitsusse ka sotsiaaldemokraate. Sotsialistide kaasamine valitsusse oli tol ajal tähtis kõigile, nii kodanlikelel parteidele kui ka Tööerakonnale. Selle nimel tehti suuri järeleandmisi, korrigeeriti oluliselt valitsuse koosseisu. ESDTP le oli valitsuskoalitsioon kodanlike parteidega problemaatiline. Et kas tõsta esikohale eesti rahva kui terviku huvid või proletariaadi internatsionaalse solidaarsuse asjad. ESDTP pidi valima. Partei jäämine opositsiooni oleks järsult ahendanud valitsuse sotsiaalset baasi, süvendanud valitsusvastaseid meeleolusid, klassivastuolusid ja andnud kommunistidele tegutsemiseks uut tuult tiibadesse. Kommunistlikku meelsust jagus Eestis esialgu küllaga. ESDTP valis koalitsiooni kodanlike parteidega, kuna viimased olevat soostunud sotsialistide esitatud tingimustega: kõigepealt Asutava Kogu valimiste väljakuulutamisega, 1917.a. kehtinud töökaitseseaduse taastamisega ja 8-tunnilise tööpäevaga.
20. novembril taaskogunes Maanõukogu ja 27. novembril valiti valitsuse uus koosseis. Ühtlasi otsustas Maanõukogu tegevuse lõpetada, jättes Eesti tuleviku Asutava Kogu hooleks. Kindlaks määrati ka Asutava Kogu valimistähtaeg (1.–3. veebruar 1919) ja avakoosoleku päev (20. veebruar 1919).
Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni koondus kogu võimutäius Ajutise Valitsuse kätte, sest Maanõukogu 24. ja 27. novembri seadused tagasid valitsusele erakorralised volitused .
Seega läks nii seadusandliku kui ka täidesaatva võimu teostamine valitsuse pädevusse ja Maanõukogu loobus valitsuse tegevuse järelevalvest.
Valitsus kasutas saadud volitusi agaralt,
andes seadusi ja seades ametisse erakorralise
võimuga ametnikke, eeskätt maakonnakomissare.
Kahtlemata oli selline valitsemispraktika
alanud Vabadussõja oludes
otstarbekas ja osalt isegi möödapääsmatu,
kuid valitsuse kontrollimatu tegevus tekitas
nii mõneski poliitikus ärevust. Eriti seetõttu,
et Maanõukogu otsustas 27. detsembril raske
rindeolukorra tõttu Asutava Kogu valimised
edasi lükata.
Seega muutusid Ajutise Valitsuse erakorralised volitused, mis olid esialgu (kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni) antud vaid kindlaks ja üsna lühiajaliseks perioodiks tähtajatuteks.
Siis kutsuti kokku Maanõukogu erakorraline istungjärk .
1.veebruaril 1919 alanud istungitel kritiseeriti
teravalt valitsusametnike omavoli, sõjaväelaste
sekkumist tsiviilellu, omavalitsuste õiguste
piiramist ja liiga karmi karistuspoliitikat ning
nõuti valitsuse õiguste kärpimist, maakonnakomissaride
ameti kaotamist, sõjaväevõimude
tegevusvaldkonna täpsustamist ja sõjaväljakohtute
määruse muutmist . Kuna Maanõukogus
kõlanud kriitika väljendas usalduskriisi,
siis esitas valitsus tagasiastumisavalduse
ning valitsuse avaldusega solidariseerus ka
ülemjuhataja. Toimunud usaldushääletusel
saavutas valitsus enamuse ja sai õiguse jätkata.
Ümber kujundati hoopiski kriitikat
toetanud Maanõukogu juhatus. Valitsuse
tegevuse vaagimine Maanõukogus, valitsuse
tagasiastumisavaldus ning kriisi lõpetanud
usaldushääletus tõestavad üheselt, et Asutava
Kogu valimiste eel lähtuti Eestis vähemalt
ühest parlamentaarse riigikorra põhiprintsiibist
– valitsuskabineti poliitilisest vastutusest
parlamendi ees. Teise põhimõtte – võimude
lahususe – toimimise üle otsustamine on keerukam.
Ühelt poolt näis see mitte toimivat,
kuna kogu võimutäius (sealhulgas seadusandlik)
oli usaldatud valitsusele, teisalt oli aga
säärane lahendus ajutine ning kõik valitsuse
tähtsamad otsused kuulusid tagantjärele kinnitamisele
Asutavas Kogus.
Asutava Kogu valimised Muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal)
Asutava Kogu valimised toimusid 5.–7. aprillil 1919.
Asutava Kogu valimiste ajal kehtis kogu Eesti maa-alal sõjaseadus.
Valimistel osales kümme parteid vői rühma. Peamised erakonnad või parteid olid:
Konstantin Pätsi juhitud Maaliit (loodud 1917) - Eesti Maarahva Liit ehk Maaliit oli 1917. aastal Eestimaa kubermangu Lõuna-Eestis asutatud erakond.
EML tegevuses osalesid: Kristjan Arro, Konstantin Päts, Jaan Hünerson, Jaan Raamot, Jüri Uluots ja Otto Tief. Kesk- ja jõukam osa talurahvast ja osa linnakodanlusest. Parempoolne partei.
Võitlema kommunistide ja nõukogude võimu taaskehtestamise vastu, igati toetama Eesti Ajutist Valitsust, andama sõjamehi, vilja ja raha. Maata põllumeestele pidi riik andma kroonu või rüütelkonnamaid kas põlisrendile või müüma eraomandiks. Toetus ennekõike pärispõllumeestele.
1919 II poolel algas erakonna uus tõus.
1920. aastal reorganiseeriti EML Põllumeeste Kogudeks.
Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond (1905 loodud Eesti Rahvameelse Eduerakonna järeltulija , 1918 novembris ühines Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond) - rahvusluse jõuline rõhutamine, sotsialistlik õpetus on Eestis sobimatu, on vaja demokraatiat, sotsiaalset õiglust ja liberaalset maj. poliitikat, haritlasi, linnakodanlust ja teatud osa talupoegi – rahvuslik- liberaalne partei. Hakkas oma mõju taluperemeeste osas kaotama, kes läksid üle Maaliitu. Täielik toetus Ajutisele Valitsusele ja Maanõukogule. Inimese õigus tööle ja maale. Mõisamaad tasuta võõrandada, maade andmine kas põlisrendiks või eraomandiks tasu eest. Kellelgi pole õigus omandada rohkem kui ühte talukohta. Parandada maatööliste ja väikepõllumeeste olukorda. Oma maa tööstuse kaitsmine, kaitsetollid . Hariduselu demokratiseerimine.
Partei suur kasv toimus 1919.a. veebruaris .
Otto Strandmani juhitud Eesti Tööerakond (tekkis siis, kui ühines Petrogradi eestlasi ühendav partei – Eesti Vabariiklaste Liit - Radikaalsotsialistliku Erakonnaga (loojaks Jüri Vilms), esindas radikaalselt meelestatud ja sotsialismist mõjustatud nooremaid haritlasi, sotsiaalne baas olid ametnikud, kooliõpetajad, käsitöölised, majaomanikud, talurentnikud, väiketalunikud. Algselt pahempoolne partei, 1919 kujunes poliitiliseks tsentriks : demokraatia, sotsiaalne õiglus , liberaalne maj. poliitika, suhteliselt lähedal Rahvaerakonnale, 1932 mõlemad parteid ühinesid.
Oli vasakparteide paremal tiival olev partei algul, siis kaldus tsentrisse. Evolutsioonilisel teel kapitalismilt sotsialismi poole, ei mingit revolutsiooni.
Kõikide mõisamaade riigistamine tasuta. Talude puhul võis ära võtta üle normi maa, mida ei haritud. Mõisasüdameid mitte jätta parunitele alles.
August Rei, Mihkel Martna ja Karl Asti juhitud Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei (ESDTP) – eraldus ülevenemaalisest parteist 1917. Algul pidev võitlus enamlastega, alles pärast 1924.a. loodi ühtne Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei- Euroopale tüüpiline sotsiaalreformistlik partei. Eestis saab sotsialismi luua vaid siis, kui Lääne-Euroopas on see loodud. Ei vägivaldsusele, tugines linna tööliskonnale, vaesemale talurahvale, osaliselt ka väikekodanlusele. Eesmärk elukalliduse tõusu piiramine, maksude alandamine , võitlus tööpuudusega jne.
Senini oli toetanud Ajutist Valitsust, kuid 1919.a alguses hakati kritiseerima valget terrorit, et lõpetataks omavolilised hukkamised; kohalike omavalitsuste õiguste laiendamine, et viimased saaksid edndada demokraatiat.
Saksa-Balti Erakond oli 1918–1935 Eestis tegutsenud baltisaksa vähemusrahvuse erakond- kultuurautonoomia ja tasu võõrandatud maade eest. Pidasid olukorda Eestis ajutiseks, suured rahvad pidid andma asjale lahenduse. Et tuleb Saksamaaga ühenduses olev Balti provints või Venemaa koosseisus olev moodustis . Eestlastega ajendas neid koostööle vaid ähvardav bolševismioht. 1919 suur mure Eesti vasakjõudude mõisnikevastasus, üleskutsed võtta tasuta ära maaomand . Seetõttu mindigi osalema Eesti poliitilisse ellu.1/3 mõisamaadest oldi nõus loobuma , sellest, mis polnud pikemat aega kasutuses olnud. Et võtku riigimaast talude jaoks, ka linnadelt ja kirikult. Süvendasid koostööd parempoolsetega, kes vähemalt pakkusid maa eest tasu. Suure südamesoojusega suhtuti Landesveeri ja Loodearmeesse. Landesveeri kaotus osutus suureks löögiks, paljud läksid Eestist ära 1919.a. 10.oktoobri 1919 maaseadus mõjus rängalt. Nihked hoiakutes, möödapääsmatu kohanemise teele.
Usuelule enam tähtsust omistanud isikud, kes seni olid seotud olnud Tõnissoni juhitud erakonnaga ja kelle juhiks oli esimestel kuudel Johan Kõpp, asutasid 1919. a. veebruaris Eesti Kristliku Rahvaerakonna – see oli otseselt Rahvaerakonnast sündinud uus partei- 1919 - peatada kiriku osatähtsuse vähenemine, usuõpetus koolides, konservatiivne parempoolsus, ühines 1931 uuesti Rahvaerakonnaga. Mõisate maade võõrandamine ja jaotamine maatameestele õiglase tasu eest või põlisrendile. Tööliste olukorra parandamine, sotsiaalkindlustus, hoolekanne .
Poliitilises elus lähenes kõige rohkem 1919-1920 Maaliidule, kelles nähti liitu vohavale vasakmeelsusele, sotsialismile ja ateismile.
Valimisaktiivsus oli kőrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest.
Valimistulemused
Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vőidu (33%), teiseks jäi Eesti Tööerakond (25,1%). Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.), Kristlik Rahvaerakond sai 5 kohta parlamendis. Asutava Kogu esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei.
120-liikmeline Asutav Kogu
1919. aasta aprillis kokku astunud Asutava
Kogu üheks tähtsamaks ülesandeks sai
põhiseaduse väljatöötamine. Kuna tegemist
oli aeganõudva tööga, siis otsustati kuni põhiseaduse
valmimiseni kehtestada ajutine valitsemiskord.
4. juunil võetigi vastu “Eesti Vabariigi
valitsemise ajutine kord”. Niinimetatud
ajutise põhiseadusega sätestatud valitsemise
põhimõtted osutusid ootamatuks, eeskätt seetõttu,
et nüüd hüljati varem vaikimisi omaks
võetud parlamentarismi põhimõtted.
Esmapilgul näis küll jätkuvalt olevat tegemist
parlamentarismiga. Ennekõike viitas sellele
ajutises põhiseaduses fikseeritud võimude
lahususe printsiip: seadusandlikku võimu
käsitas Asutav Kogu, valitsusvõim delegeeriti
Vabariigi Valitsusele ning kohtuvõim Riigikohtule.
Kuid seejuures kuulus domineeriv
positsioon parlamendile, kelle ülesanded olid
ebaharilikult laialdased. Esiteks täitis Asutav
Kogu parlamendi põhifunktsiooni – teostas seadusandlikku võimu (võttis vastu seadused,
koostas riigieelarve , kinnitas välislepingud,
otsustas sõja ja rahu üle, valis valitsuse, Riigikohtu
ja Riigikontrolli liikmed jne.); teiseks
lahendas ta erakorralisi, Asutava Kogu tüüpi
parlamentidele omaseid ülesandeid – koostas
põhiseaduse ning määras kindlaks maareformi
ja teiste põhimõttelist tähtsust omavate
ümberkorralduste (ühiskondliste uuenduste)
alused; kolmandaks teostas aga Asutav Kogu
kontrolli Vabariigi Valitsuse tegevuse üle ning
andis valitsusele ülesandeid ja juhtnööre.
Asutava Kogu kätte koondus
lisaks seadusandlikule ka täidesaatev võim.
Ajutine
valitsemiskord oli kõrvalekalle Eesti riikluse
arenguloos. Hoopis keerukam on selgitada
niisuguse kõrvalekalde põhjusi. Tavapäraselt
on seda seostatud nii vasakpoolsete domineerimisega
Asutavas Kogus kui ka ajutise põhiseaduse
koostajate sooviga end eriliselt tähtsustada.
Samuti loobus Asutav Kogu valitsuse
tegevuse otsesest juhtimisest. Enamgi veel,
Asutav Kogu jätkas Maanõukogu praktikat,
andes valitsuse võimkonda mitmed parlamendi
ülesanded, eeskätt igapäevase n.-ö. jooksva
seadusandluse alal. Asutaval Kogul ei jätkunud otseseks riigijuhtimiseks aega ega jõudu.
8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused.
Asutava Kogu poolt ametisse kinnitatud valitsusi juhtisid
Otto Strandman (8. mai – 18. november 1919); Koalitsioonivalitsus (ESDTP, Tööerakond ja Rahvaerakond)
Otto Strandman – Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks kõige rohkem hääli kogunud ESDTP liider August Rei. Deklaratsioon – vasakparteide kompromiss Rahvaerakonnaga. Teatati valitsuse rahusoovist, kuid rahutegemine pandi sõltuvusse Eestit toetavatest riikidest.Võimalkult kiiresti taheti likvideerida mõisamaapidamine, kas tasu eest või tasuta, seda ei märgitud.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Sisepoliitika 1918-1939 #1 Sisepoliitika 1918-1939 #2 Sisepoliitika 1918-1939 #3 Sisepoliitika 1918-1939 #4 Sisepoliitika 1918-1939 #5 Sisepoliitika 1918-1939 #6 Sisepoliitika 1918-1939 #7 Sisepoliitika 1918-1939 #8 Sisepoliitika 1918-1939 #9 Sisepoliitika 1918-1939 #10 Sisepoliitika 1918-1939 #11 Sisepoliitika 1918-1939 #12 Sisepoliitika 1918-1939 #13 Sisepoliitika 1918-1939 #14 Sisepoliitika 1918-1939 #15 Sisepoliitika 1918-1939 #16 Sisepoliitika 1918-1939 #17 Sisepoliitika 1918-1939 #18 Sisepoliitika 1918-1939 #19 Sisepoliitika 1918-1939 #20 Sisepoliitika 1918-1939 #21 Sisepoliitika 1918-1939 #22 Sisepoliitika 1918-1939 #23 Sisepoliitika 1918-1939 #24 Sisepoliitika 1918-1939 #25 Sisepoliitika 1918-1939 #26 Sisepoliitika 1918-1939 #27 Sisepoliitika 1918-1939 #28 Sisepoliitika 1918-1939 #29
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Astrid Madsen Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

29
docx
Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939
147
docx
Eesti XX sajandi algul
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
222
doc
Nõukogude Liidu ajalugu
86
doc
Eesti uusima aja ajalugu
43
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
48
doc
Ajaloo kordamismaterjal eksamiks





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !