Sisepõlemismootori tööpõhimõte (3)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Sisepõlemismootor

................................................................................................................................14 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................16 2 Sisepõlemismootori ajaloost ja loojatest Esimene sisepõlemismootori (gaasimootor, kütuseks õhu ja valgustusgaasi segu) ehitas 1860. aastal É. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A .Otto (patenteeritud 1876. aastal). Oluliselt mõjutas sisepõlemismootori arengut bensiini ja petrooleumi

Füüsika

30

doc

Sissejuhatus autotehnikule

1 Sisepõlemismootor Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel

Auto õpetus

6

docx

Mootori ehitus

Eritüübiliste silindrite mootorite asetus Kolb mootoris toimuvad protsessid teevad mootori töö väga ebaühtlaseks. See omapära nõuab nende tasakaalustamist. Üheks võtteks nende puuduste kõrvaldamiseks on silindrite asetuse valik, teiseks süütejärjekorra valik. Silindrite asetused: 1) Reasmootor ­ silindrid asetsevad ühel joonel neid võib olla kuni 8, kusjuures need ei pea asetsema vertikaalselt püsti vaid võivad olla ka teatud nurga all. 2) V-mootor ­ on mootor mille silindrid on kas 60 või 90 kraadise nurga all. Silindreid võib olla kuni 12. 3) Boxer mootor ­ sellel mootoril asetsevad silindird vastassuundades seetähendab, et nende vaheline nurk on 180o silindreid 2-8. 4) Täht mootor ­ selle mootori silindrid asetsevad ühes tasapinnas tähe kujuliselt, niisuguseid tähti võib olla mitmeid järjestikku, neid kasutatakse lennukitel. Süütejärjekord

Auto õpetus

34

docx

SOOJUSJÕUSEADMED

mootor, milles toimub järjestikku neli tsükilt: õhu (õhu ja kütuse segu) sisselase silindrisse; selle komprimeerimine; kütuse süttimine, põlemine, põlemisgaasi paisumine; põlemisgaasi väljalase. Väntvõll teeb mainitud nelja tsükli jooksul kaks pööret. [3] Kolb mootorid jagunevad omakorda sundsüütega ehk ottomootoriteks või kompressioonist küttesegu süütega ehk diiselmootoriteks. [7] Sisepõlemismootori on teinud levinuks eelkõige suhteliselt lihtne tööpõhimõte ja ehitus ning hea suhe mootori võimsuse ja kaalu vahel. [7] 1. AJALUGU 1769. a võttis James Watt kasutusele esimese töökindla kondensaatoriga varustatud aurumasina; 1807. a ehitas Isaac Rivvaz elementaarse auto aurujõul; 1814. a ehitas George Stephenson esimese auruveduri; 1816. a töötas Robert Stirling välja välispõlemismootori tööpõhimõtte; 1824. a formuleeris Nicolas Léonard Sadi Carnot oma käsitluses aurumasina termilise

Soojusjõuseadmed

22

odt

Automootor

· 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw 3  · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepritsemootor · Poolsissepritsemootor 1.8 Silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.9 Töötsükli järgi 4  · Kahetaktilised · Neljataktilised 2.0 Segumoodustusviisi järgi · Välise segumoodustisega (karburaatormootor) · Seesmise segumoodustisega (diiselmootor) 2.1 Töösegu süütamisviis

Auto õpetus

20

doc

Automootor

1.2 Mootori litraaz · 1.1 · 1.2 · 1.4 · 1.5 · 1.6 · 1.8 · 1.9 · 2.0 · 2.2 · 2.4 · 2.5 · 2.8 · 3.0 1.3 Võimsus · 45kW · 55kW · 75kw · 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepritsemootor · Poolsissepritsemootor 1.8 Silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.9 Töötsükli järgi · Kahetaktilised 2 · Neljataktilised 2.0 Segumoodustusviisi järgi · Välise segumoodustisega (karburaatormootor) · Seesmise segumoodustisega (diiselmootor) 2.1 Töösegu süütamisviis

Auto õpetus

18

pdf

MOOTOR ja selle kasutamine

Väntmehhanism muudab kolbide edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Kolb liigub silindris töötakti ajal gaasiderõhu toimel ülemisest surnud seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS). S ­ kolvikäik, d ­ silindri läbimõõt, V1 ­ silindri töömaht, Vp ­ põlemiskambri maht, 1- kolb, 2- silinder või hülss Mootori silindrite asetus Ridamootor V- mootor Boksermootor Mootori osad:1-kolb, 2- keps, 3- hülss, 4- pihusti, 5- nookur, 6- turbolaadur, 7- kõrgrõhupump, 8- klapptermostaat, 9- kütusefiltrid, 10- kompressor, 11- väändevõnkesummuti, 12- õlipump, 13- generaator, 14- jaotushammasrattad, 15- õlivõttur, 16- Väntvõll, 17- Nukkvõll, 18- hooratas Väntvõll 1-vändakael , 2- õlikanali puurimise ava, 3- võllikael, 4- vastukaal, 5-põsk, 6-õlitusava Väntmehhanism

Tehnoloogia

7

pptx

Mootor

nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurematel mootoritel liitrites. Surveaste on parameeter, mis iseloomustab sisepõlemismootori (kolbmootori) maksimaalse ja minimaalse põlemiskambri mahu suhet. Silinder - Silinder moodustab ruumi, kus toimub küttesegu põlemine ja soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks. Kolb - Kolb on silindris tihedalt liikuv vahesein. Mootori töötamisel sooritab kolb silindris sirgjooneliselt edasi- tagasi liikumist. Keps - kujutab endast kangi mis seob kolvi edasi tagasi liikumise väntvõlli pöörlevaks liikumiseks ja vastupidi,

Sisepõlemis mootorite teooria

Meedia

Kommentaarid (3)