Sisepõlemismootor (6)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas siis mootor töötab ?
  • Kuid millest veel sõltub mootori arendatav võimsus ?
 
Säutsu twitteris
Kose Gümnaasium











Sisepõlemismootor

Referaat







Koostaja: Tiiu -Maarja Kink
10A
Juhendaja : õp. Kaido Härma











2007 Kose

Sisukord


Sisukord 2
Sisepõlemismootori ajaloost ja loojatest 3
Üldehitus 5
Töötsükkel 6
Mootoriplokk 8
Väntvõll 8
Kepsud 9
Kolvid 9
Surveaste 10
Karburaator 10
Sisselaskekollektor 11
Sissepritse 11
Väljalase 11
Plokikaaned 11
Klapiajam 12
Nukkvõll 13
Süüde 13
Kokkuvõte 14
Kasutatud kirjandus 16


Sisepõlemismootori ajaloost ja loojatest


Esimene sisepõlemismootori (gaasimootor, kütuseks õhu ja valgustusgaasi segu) ehitas 1860. aastal É. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A .Otto (patenteeritud 1876. aastal). Oluliselt mõjutas sisepõlemismootori arengut bensiini ja petrooleumi kasutuselevõtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpus. Kompaktse bensiinimootori ehitasid teineteisest sõltumatud
  • C. F. Benz (pildil) ja G. Daimler (koos W. Maybachiga,

1946-1929) ning kasutasid seda 1885- 1886 esimestel autodel. Esimesed petrooleumimootorid valmisid 1889-1890. Survesüütega sisepõlemismootori ( diiselmootori ) põhimõtte esitas 1893. aastal
  • Rudolf Diesel (1858–1913, pildil).

Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid , mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel . Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks. Kui istud autosse külma talveilmaga, on auto peaaegu sama külm kui väljaski. Kui aga auto mootor on veidi aega töötanud, soojeneb auto nii väljast kui ka seest. Aknal, auto katusel ja esiosal olev jää sulab ning soojemaks muutub ka salong .
  • Pildil on bensiinimootor umbes aastast 1910.

Sisepõlemismootorites hakati kasutama neljataktilist töötsüklit. Esimest takti nimetati sisseimemistaktiks. Siis sulgub väljalaskeklapp ja avaneb sisseimemistakt. Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb. Teiseks taktiks võiks nimetada survetakti. Selle käigus liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku. Kolmandaks taktiks võiks lugeda töötakti ehk põlemistakti.Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus . Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plahvatuse käigus tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla.
Seejärel avatakse väljalaskeklapp. Gaasid pääsevad välja, kolb asub silindri alumises punktis.Väljalasketakti käigus liigub kolb üles ning ta surub gaasi atmosfäärirõhul silindrist välja.
Naftatööstuse areng XIX sajandi lõpul tõi endaga kaasa uute kütuseliikide- bensiini ja petrooleumi kasutuselevõtu. Et kütus bensiinimootoris täielikult põleks, segatakse see enne silindrisse juhtimist õhuga. Selleks kasutatakse erilist segistit - karburaatorit. Õhu ja bensiini segu nimetatakse kütteseguks.
Sisepõlemismootoris on töötavaks kehaks tegelikult õhk, mitte aga bensiiniaur. Erinevalt aurumasinast kulutatakse siin kütust gaasi soojendamiseks, mitte aga vedeliku aurustamiseks. Tõsi küll, õhu soojenemise kõrval muutub siin ka osaliselt õhu koostis: hapniku molekulide asemel tekib süsihappegaasi ja veeauru molekule.
Lämmastik, mida on ¾ õhu koostisest, ainult kuumutatakse. Küttesegu silindris süüdatakse küünlast tekkiva sädemega. Surveastmest sõltub kütuse põlemise täielikkus.
Surveastmest sõltub ka mootori kasutegur. Kõrgema surveastme korral on küttesegu algtemperatuur survetakti lõpu poole kõrgem. Seetõttu on põlemine täielikum.
Karburaatormootorites ei ole võimalik tõsta surveastet üle 8-9. Seda takistab küttesegu isesüttimine enne kolvi jõudmist. Isesüttimine on mootorile kahjulik ning vähendab selle kasutegurit ja võimsust. Kõrge surveastme saavutamiseks on suurendatud kolvi liikumiskiirust (5000-6000 p/min) ning hakati kasutama vastavaid bensiinilisandeid. Karburaatormootoreid kasutatakse enamasti autotranspordis, tänapäeval on ta igapäevaelus väga vajalik.
  • Pilt 1906.aasta ajalehe artiklist , mis rääkis bensiinimootorist.

Sisepõlemismootor on jõumasin, mis töötab põletades kütust põlemiskambris ning soojusmootor , mille kolvile avaldab survet silindris kütuse plahvatuslikul põlemisel vabaneva soojuse varal paisuv põlemisgaas.

Üldehitus


Mootori kõige suuremat osa nimetatakse mootoriplokiks. Sellele on kinnitatus plokikaas , mida katab omakorda klapikambrikaas . Mootori ülaosas asuvad veel karburaator ja õhufilter. Esiosas on kõigil mootoritel jahutusventilaator. Väntvõlli ühendab nukkvõlliga kett. Automootoril on mitu (enamasti neli, kuus või kaheksa) silindrit. Kui silindrid paiknevad ühes reas, on tegemist reasmootoriga. Enamikul sõiduautodel on neljasilindrilised reasmootorid.
Väntmehhanism võtab vastu kütsue põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi-tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks. Tema osad on kaanega kaetud silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll.
Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Sisepõlemismootor #1 Sisepõlemismootor #2 Sisepõlemismootor #3 Sisepõlemismootor #4 Sisepõlemismootor #5 Sisepõlemismootor #6 Sisepõlemismootor #7 Sisepõlemismootor #8 Sisepõlemismootor #9 Sisepõlemismootor #10 Sisepõlemismootor #11 Sisepõlemismootor #12 Sisepõlemismootor #13 Sisepõlemismootor #14 Sisepõlemismootor #15 Sisepõlemismootor #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 173 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maarja123 Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Sisukord
Sisepõlemismootori ajaloost ja loojatest
Üldehitus
Töötsükkel
Mootoriplokk
Väntvõll
Kepsud
Kolvid
Surveaste
Karburaator
Sisselaskekollektor
Sissepritse
Väljalase
Plokikaaned
Klapiajam
Nukkvõll
Süüde
Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus

sisepõlemismootor , füüsika , mootor , referaat

Mõisted

Sisukord

  • Sisepõlemismootor
  • Väntmehhanism
  • Gaasijaotusmehhanism
  • Toitesüsteem
  • Süütesüsteem
  • Õlitussüsteem
  • Jahutussüsteem
  • Surnud seis
  • Kolvikäigu
  • Taktiks
  • Töötsükkel
  • Töösegu
  • Mahud
  • Surveaste
  • Pöörlemissagedus
  • Koormus
  • Võimsus

Teemad

  • Sisukord
  • Sisepõlemismootori ajaloost ja loojatest
  • sisepõlemismootoriteks
  • soojusenergia ülekanded
  • Üldehitus
  • Mootoriplokk
  • Väntvõll
  • Kepsud
  • Kolvid
  • Surveaste
  • Karburaator
  • Sisselaskekollektor
  • Sissepritse
  • Väljalase
  • Plokikaaned
  • Klapiajam
  • Nukkvõll
  • Süüde
  • Kokkuvõte
  • Kasutatud kirjandus

Kommentaarid (6)

juz420 profiilipilt
juz420: viitamine on natuke puudulik, aga asjalik töö :)



oli kasu küll
19:03 16-02-2011
kristjantxx profiilipilt
kristjantxx: tundub korralik kraam olevat
23:57 25-04-2009
kristjantxx profiilipilt
kristjantxx: tundub korralik kraam olevat
23:57 25-04-2009


Sarnased materjalid

5
doc
Sisepõlemismootor
10
doc
Sisepõlemismootor
8
doc
Sisepõlemis mootorid
8
ppt
4-taktilise sisepõlemismootor
7
ppt
Kahetaktiline sisepõlemismootor
9
odp
Mehaanika - sisepõlemismootor
2
doc
Sisepõlemismootori tööpõhimõte
2
docx
Neljataktiline sisepõlemismootor





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !