1 Sisepõlemismootor Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel
Kehra Gümnaasium Meriliin Susi SISEPÕLEMIS MOOTORID Referaat Juhendaja: August Kalamees Kehra 2008 1 SISUKORD: 1. Sisepõlemismootorid.....................................................................lk3 1.1 Neljataktiline sisepõlemismootor.......................................................lk3 1.2 Neljataktilise sisepõlemismootori töötaktid...........................................lk4 1.3 Kahetaktiline sisepõlemismootor.......................................................lk4-5 1.4 Diiselmootor...............................................................................lk 5 2. Mootorite areng.............................................................................lk6 3.Pildid.........................................
nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis
Vajalikud eelteadmised .. Enne kui õppida tundma sisepõlemismootori töötamist , peame teadma gaaside mõningaid omadusi , mis otseselt mõjutavad mootori tööd ja mille abil mootor üldse tööle hakkab . 1. Gaaside , võrreldes vedelate ainetega , annavad ennast kokku suruda . 2. Gaasid kokkusurumisel kuumenevad . 3. Gaasid põlemisel , see tähendab kuumenemisel , paisuvad . Autodel kasutatakse valdavalt sisepõlemismootoreid . See on soojusjõumasin , kus põletatakse kütust ; bensiini , diiselkütet , parafiini , gaasi , piiritust , taimeõli jne . Kütuse põlemisel silindris muudetakse kütuse olev keemiline energia mehaaniliseks tööks
b) detsentreeritud väntvõlliga mootorid; 5 9) kasutusvaldkonna alusel; 10) kolvikäigu kiiruse järgi (Cm=2Sn): a) aeglasekäigulised mootorid (Cm=3.5 ... 6.5 m/s), b) keskmise kiirusega mootorid (Cm=6.5 ... 9.0 m/s), c) kiirekäigulised mootorid (Cm=9.0 ... 15.0 m/s); 11) jahutussüsteemi järgi; 12) Kolvikäigupikkuse järgi: a) lühikäiguline mootor (S/D<1), b) ristkäiguline mootor (S=D), c) pikakäiguline mootor (S/D>1) [5] 3. OTTO RINGPROTSESS Otto ringprotsess on sisepõlemiskolbmootori ringprotsess, mille iseloomulik tunnus on püsimahuline (isohoorne) soojuse suunamine protsessi. Otto ringprotsessi alusel töötavates mootorites põletatakse kergeid vedel- ja gaaskütuseid (bensiin, petrool, maagaas jt), mis segatuna põlemisõhuga süüdatakse silindirs elektrisädemega. Kütus põleb mootoris niivõrd
- Y-Mootor (3, 6, 12, 18, 24) - H-Mootor (16, 24, 40) - X-Mootor (16, 24) - Tähtmootor (3, 5, 7, 9, 11) (Lennukimootor) - Ridatähtmootor ((6x2=12, 4x3=12, 6x4=24, 4x5=20, 2x6=12, 4x6=24, 6x6=36, 3x7=21, 4x7=28, 6x7=42, 8x7=56, 4x9=36) (Lennuki ja laevamootor) - Mitmesektsiooniline tähtmootor (2x7=14, 2x9=18, 4x7=28) (Lennukimootor) - Pöördkolb- ehk Wankelmootor (sulgudes on võimalik silindrite arv, rasvaselt on tänapäeval maismaasõidukitel kasutatavad mootorid) Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas autodele, mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a
Kehra Gümnaasium Soojusmasinad Referaat Koostas: Anni Karu Juhendas: August Kalamees Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 Aurumasin.............................................................................................4 Sisepõlemismootor....................................................................................5 Gaasiturbiin............................................................................................6 Soojusmasina kasutegur...............................................................................................7 Soojusmasina kasutegurid....................................................
Kahe- ja neljataktilise mootori võrdlus Essee Tehnika ja tehnoloogia õppekava Tartu 2022 Sisukord 1.SISSEJUHATUS................................................................................................. 3 2.SISEPÕLEMISMOOTORI AJALUGU.....................................................................4 3. KAHETAKTILINE MOOTOR............................................................................... 4 3.1 Kahetaktilise mootori ehitus......................................................................4 3.2 Kahetaktilise mootori kasutamine.............................................................5 4.NELJATAKTILINE MOOTOR................................................................................ 5 4.1 Neljataktilise mootori ehitus.....................................................................
Kõik kommentaarid