Peabronhid algavad hingetoru hargnemise kohal. 88. Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus. · Kopsud asuvad rindkereõõnes. Kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale, põhimik toetub diafragmale. · Kopsud on koonusekujulised, roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad. Mediaalse pinna keskosas on nõgusus kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisooned. Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. · Joonis lk 124 + tv joonis 13. 89. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid). Parem kops liigendub sügavate lõhede varal üla-, kesk- ja alasagaraks, vasak kops üla- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haru
3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Joonis 14,91 Rinnakelme on sile niiske serooskelme(õhuke kattev rakukiht), mis vooderdab rinnaõõnt; kopsupleura ümbritseb kopse. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs- vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, harkelund, lümfisõlmed. 94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru
3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Joonis 14,91 Rinnakelme on sile niiske serooskelme(õhuke kattev rakukiht), mis vooderdab rinnaõõnt; kopsupleura ümbritseb kopse. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs-vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, harkelund, lümfisõlmed. 94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel
Tallinn Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad) 56. Hamba ehitus: (Joonis 11) Hammas koosneb juurekanalist, hambaõõnest, mida täidab säsi, kus sees on närvid ja veresooned, dentiinist, hambaemailist ja hamba kroonist. 57. Suured süljenäärmed ja sülje ülesanded organismis: (Joonis 11) Suured süljenäärmed: 2 keelealust süljenääret; 2 lõuaalust süljenäär
Anatoomia ja Füsioloogia II F Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Seedeeludnkonna põhifunktsioonideks on toidu peenestamine, toidu edasiliikumine seedetraktis toidu imendumine, toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega. Seedimine suuôônes. · Toidu maitseomaduste ja söödavuse määramine. · Toidu peenestamine · Toidu süljega niisutamine · Toidu seedimine süljefermentide toimel(amülaas, maltaas) Mao limaskesta sekreedid · Epiteelkihi pindmine osa- lima eritus · Mao põhimiku pearakud- maomahla eritus · Mao põhimiku katterakud- soolhappe eritus Milliste toitainete seedimist ei toimu maos? Miks? Maos ei toimu süsivesikute seedimist, sest maos on happeline keskkond, milles süsivesikud ei lahustu, lõhustu.
lümfisooned Keskseinandi mõiste, selles paiknevad elundid Kopsusagarad jagunevad segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus Kuseelundkonda kuuluvad elundid Kopsude sees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus Neeru asend, ümbritsevad kihnud bronhiaalpuu. Peabronh jaguneb paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarbronhiks, mis jaguneb segmendibronhideks, siis Neeru värat, seda läbivad elundid sagarikubronhid, mis omakorda
Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Süda asend-2/3 paikn
silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid 3. südamelihas- ainutl südames närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid NT. tugi-liikumiselundkond 5. 6. teljed- sagitaal(eest taha)- eemaldamine, lähendamine frontaal(vasakult paremale)- sirutus, painutus vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7. luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid) mineraliseerunud põhiainest(kaltsium ja fosfori soolad annavad tugevuse)
Kõik kommentaarid