Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sipelgas(Formicidae) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Sipelgas (Formicidae)
Kadri Kuusk  
8.a
Sipelgas
Sipelgas kuulub lülijalgsete hõimkonda, putukate klassi,  kiletiivaliste seltsi ja 
sipelglaste sugukonda.
Nad on putukad, keda saab teistest eristada rindmikku ja tagakeha ühendava 
peenikese liigendi järgi. 
Tiivad on tavaliselt ainult noortel isas - ja emassipelgatel paaritumisajal 
(pulmalend).
Sipelgatel on teravad lõuad ning suuremal osal pole astelt. Enesekaitseks 
pritsivad nad mürki. 
Neid on olemas rööv-, taim- ja segatoidulisi liike.
Maailmas üle 20 000 liigi, Eestis 54 liiki.
Eluiga lühike, pool kuni kaks aastat, olenevalt tööst.
Eesti sipelgad  
Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad  kuklased  
Väikesed mustad, pruunid võikollased murelased
Punakad raudsikud
Eesti suurimad sipelgad on  hobusipelgad
Aedades,  niitudel  ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste 
pesi.
Liigid
Aedniksipelgad
Rändsipelgad
Vaaraosipelgad
Kuklased
Murelased
Raudsikud
Sipelgapesa
Sipelgapesad koosnevad suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest. 
Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid. 
Külmade ilmade saabudes lähevad sipelgad sügavamale pesa maa-alustesse 
käikudesse ja jäävad seal tardeseisundis kevadet ootama.
Tööjaotus
Kõige rohkem on pesas töösipelgaid. 
Igas pesas sipelgaid, kes koguvad väljast toitu ja töötlevad selle seedesüsteemi 
analoogina vastuvõetavaks pesa sisemuses elavatele sipelgatele. 
Sipelgaid, kes tegelevad jäätmete eemaldamisega pesast nagu erituselundid
Valvursipelgad, kes talitlevad kui pesa immuunsüsteem ja loomulikult on 
Suguorgan – sipelgakuningannad.
Sipelga ehitus
Muutke teksti  laade
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase
Vasakule Paremale
Sipelgas Formicidae #1 Sipelgas Formicidae #2 Sipelgas Formicidae #3 Sipelgas Formicidae #4 Sipelgas Formicidae #5 Sipelgas Formicidae #6 Sipelgas Formicidae #7 Sipelgas Formicidae #8 Sipelgas Formicidae #9 Sipelgas Formicidae #10 Sipelgas Formicidae #11 Sipelgas Formicidae #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kuusekemetsas Õppematerjali autor
Sipelgast powerpoint.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Sipelgate referaat

esineb küllaltki palju tühjade lõugadega sipelgaid. Kui mingil sipelgate rajal märgistada kandjaid, kes kannavad lõugade vahel ehitusmaterjali ja mõne päeva pärast uuesti tulla sinna, siis sageli võib leida eest enamiku sipelgaid, kuigi, siis nad ei kanna ainult okkaid, taimekiude või vaigutükikesi, vaid ka surnud putukaid, terakesi ja pesakaaslasi. Huvitavat · Emassipelgas võib muneda kuni 3000 muna päevas. · Pesas elab kuklasi üle miljoni. · Sipelga liikumise kiirus oleneb õhutemperatuurist. Mida soojem on ilm, seda kiiremini nad jooksevad · Vaenlast rünnatakse tugevate lõugade või sipelga mürgiga. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Sipelgas

Bioloogia
thumbnail
2
docx

Sipelgad

Sipelgad Sipelglased on ühiseluliste putukate sugukond kiletiivaliste seltsist. Maailmas on üle 20 000 liigi , Eestis 54 liiki. Maailma teadaolevalt kiireima liigutuse teeb lõkslõugne sipelgas nimelt oma lõugadega. Ta suudab lõuad kokku laksatada 2000 korda silmapilgutusest kiiremini: kiirusega 35 kuni 64 meetrit sekundis. Ta avab oma lõuad kahe suure peas asuvalihasega ja hoiab neid lahti vedrulukustuse taolise elundi abil. Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (15) liiki,

Bioloogia
thumbnail
9
doc

Raudsipelgad

ülesandeks on muneda munasid. · Munadest kooruvad vastsed, kes elavad samuti pesa sügavamates osades. Valmikuks saamiseks vastsed nukkuvad. · Kord aastas kasvab pesas põlvkond tiibadega isaseid ja emaseid sipelgaid, kes suunduvad pulmalennule. Pärast seda isased hukkuvad ning emased murravad oma tiivad ning pöörduvad tagasi pesasse või loovad uue pere. · Töösipelgad moodustavad suurema osa sipelga kolooniast. Töösipelgad on tegelikult viljatud emasipelgad. · Pesa kaitsevad kõik sipelgad, neil on selletarbeks tugevad lõuad ja sipelgamürk. Uurimustöö Autor tegi oma uurimustöö vaatluse läbi. Tulemused olid sellised nagu lootis autor ja õnneks ei olnud uurimustöö tegemisel ka probleeme. Raudsipelgate pesad asuvad okaspuude läheduses ja pesad on laperguse kujuga. Väga harval juhul on need ka ümmargused kuid kõige enam leiab raudsipelgate pesad lapergused. Nende

Bioloogia
thumbnail
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

Kattetiivad asetatakse lennuajal seljale kokku või kasutatakse lennul kandepindadena. Suised on haukamistüüpi. 11 (Wikipedia, 2011) Sipelglased (Formicidae) Sipelglased (Formicidae) on kiletiivaliste seltsi kuuluvad ühiselulised putukad kes moodustavad sipelglaste (Formicidae) sugukonna. Maailmas on umbes 7600 liiki, Eestis 38 liiki. Maailma teadaolevalt kiireima liigutuse teeb lõkslõugne sipelgas Odontomachus bauri ­ nimelt oma lõugadega. Ta suudab lõuad kokku laksatada 2000 korda silmapilgutusest kiiremini: kiirusega 35 kuni 64 meetrit sekundis. Ta avab oma lõuad kahe suure peas asuva lihasega ja hoiab neid lahti vedrulukustuse taolise elundi abil. Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica- 15 liiki), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad raudsikud

Pärandkooslused
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun