Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sipelgad ja nende liigrikkus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist



Sipelgad ja nende liigirikkus
Referaat



Sisukord:


Sisukord: 1
Sissejuhatus 3
Üldkirjeldus 3
Sipelgate liike erinevates paikkondades 3
Taksonoomia 4
Ohustatud liigid 5
Kaitse tähtus ja meetodid 5
Kaitse kahjuliku inimmõju eest. 5
Kaitse loomariigi esindajate kahjustava tegevuse vastu 6
Tulemused ja arutelu 7
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8

Sissejuhatus


Sipelgaid leidub pea kõikjal maailmas ja neil on suur mõju maismaa ökosüsteemile. Nad kobestavad maad rohkem kui vihmaussid , nad on elutähtsad toiduahelas ja seemnete levitamises, tähtsad putukkahjuri hävitajad, mulla tekitajad ning tolmendajad.
[3]
Pinnase kobestamisega aitavad sipelgad kaasa mullareaktsiooni ja metsauuenemistingimuste paranemisele. Puudel ronides levitavad nad viirusi ja baktereid, mis põhjustavad putukkahjurite nakkustesse haigestumist . Lehetäide kaitsmisega, kelle magusatest eritistest nad toituvad, aitavad kuklased kaudselt kaasa metsale kasulike parasiitputukate arengule, kes suguküpseks saamiseks vajavad samuti lehetäinestet
[4]
Käesolevas referaadis võrreldakse sipelgate liigirikkust erinevates riikides ja liigirikkuse tegureid.

Vasakule Paremale
Sipelgad ja nende liigrikkus #1 Sipelgad ja nende liigrikkus #2 Sipelgad ja nende liigrikkus #3 Sipelgad ja nende liigrikkus #4 Sipelgad ja nende liigrikkus #5 Sipelgad ja nende liigrikkus #6 Sipelgad ja nende liigrikkus #7 Sipelgad ja nende liigrikkus #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ado Viisut Õppematerjali autor
Kes on sipelgad üldse?
Kuhu sipelgad kuuluvad?
Kus ja kui palju erinevaid sipelgaliike elab Eestis ja naabermaades ja muudes paikkondades?
Millised on ohustatud liigid?
Mis on siplegate tähtusus?
Kes ohustavad sipelgaid?
Kuidas sipelgaid kaitstakse?

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

Põhja-Skandinaaviaja Inglismaa. Euroopas eelisatb ta elupaikadena sarnaselt käristajaga avatud elupaiku- loopealseid ja nõmmesid, mis on ümbrusest soojemad ja tuulevaiksemad. Enamuse oma elutsüklist veedab musta röövikuna, oranzi mustriga valmiku eluiga on ainult mõned nädalad. Nõmme-võrkliblika populatsioonid on olnud viimased aastakümned pidevas languses, peamiselt elupaikade kadumise tõttu, Euroopas hakkas nende arv eriti jõudsalt vähenema tööstusrevulutsiooni aeg. (Learn about butterflies, 2011) Väike-võrkliblikas (Melitaea aurelia) Elab peamiselt kesk-Euroopas,eestis paiknevad oma leviku põhjapiiril Eestis peamiselt looduslikel ja poollooduslikel niitudel, mis on ümbrusest soojemad ja tuulevaiksemad. Tiivaulatus on neil 28-32 mm, värvuselt kollakas-oranzi-kirju. Uus põlvkond juunis või augustis, olenevalt geograafilisest asukohast. (Wikipedia 2011)

Pärandkooslused
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtsulike loodusobjektide säilimise. 3. looduskaitseväärtus  Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks.  Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine  Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud  Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Vihmametsades sajab üle 1500 mm aastas. Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. Endla Reintam, 2008/2009 2 Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intensiivseks muutus jaht tulirelva leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning nii algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljude kasulike taimede ja loomade hukule.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun