Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sinuhe jutustus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kes oli Sinuhe ja miks ta põgenes oma kodumaalt?
  • Mida Sa arvad väitest et egiptlased elasid selleks et surra?

Lõik failist

Sinuhe jutustus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LizAnnn Õppematerjali autor
1. Kes oli Sinuhe ja miks ta põgenes oma kodumaalt?2. Kas Sinuhe elu oli õnnelik? Põhjenda oma arvamust.elust?3. Millised seosed on “Sinuhe jutustusel” ja egiptlaste ettekujutusel surmajärgsest 4. Mida Sa arvad väitest, et egiptlased elasid selleks, et surra?

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Võrdle egiptlaste ja mesopotaamlaste ettekujutust surmast ja hauatagusest elust

et neil olid samad ettekujutused ja traditsioonid. Nii see siiski ei olnud. Igas piirkonnas olid (ja on tegelikult siiani) välja kujunenud omad kombed, uskumused ja traditsioonid. Võtkem näiteks egiptlased ja mesopotaamlased ning nende ettekujutused surmast ja hauatagusest elust. Egiptlaste uskumustest hauatagusest elust ja surmast saab lugeda "Sinuhe jutustusest". See räägib mehest nimega Sinuhe, kes oli Egiptuse kuningahaaremi teener, kuid pidi kodumaalt põgenema, kuna kuulis kogemata pealt uue vaarao tapmisplaanidest ja lõi kartma. Aastaid hiljem soovis Sinuhe väga, et ta kombekohaselt maetud saaks, sest ta oli ju ikkagi egiptlane ja tahtis, et temalgi elu jätkuks pärast surma. Selleks pidi ta naasma kodumaale ja laskma oma keha mumifitseerida. See oli vajalik selleks, et ta keha säiliks ja, et ta seda surmariigis kasutada saaks. Sinuhe matusepäeval

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd, Egiptus

ja seal käitumiseks. 20. Vaarao Ehnatoni usureform? Uue riigi ajal tõi Egiptuse traditsioonilisse usuellu ajutise segaduse vaarao Ehnaton ( 1364-1347 eKr), tõstes Amon-Ra asemel jumalate etteotsa päikeseketa Atoni. Atonit hakati austama ainujumalana ja teistele jumalatele enam ohvreid ei toodud. Pääsemaks Amoni mõjukate preestrite vastuseisust, rajas Ehnaton Teeba ja Memphise vahele uue pealinna Ahetatoni. 21. Millest räägib kirjandusteos "Sinuhe jutustus"? See on ülik Sinuhe minavormis lugu, mis on kirjutatud justkui lahkunu elule tagasivaatav hauatekst. Valitseja ebasoosingu hirmus põgenes Sinuhe võõrsile, tõusis seal rikkaks aukandjaks, kui ei leidnud hingerahu, sest igavese elu võis tagada ainult kombekohane matus kodumaal. Õnneks näitas vaarao üles armulikkust, kutsus ta koju tagasi ja lasi rajada uhke hauakambri. Nii võis Sinuhe rahus surra. 22. Mis on maat? Vaarao pidi ühendama kaks Egiptuse ajaloolist piirkonda- Ülem- ja Alam- Egiptuse ­

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Sinuhe Mika Waltari

Tallinna 21. Kool Mika Waltari ,,Sinuhe'' Raamatu analüüs Tallinn 2011 Esimene raamat: KÕRKJALOOTSIK Teistest erinev Sinuhe elas ruumikas ja avaras majas koos vaeste Senmuti ja tema naise Kipa ''pojana''. Senmut tahtis, et ta poeg saaks Amoni templi suurde Elu majja õpilaseks ning kasututas selleks ära vana tuttavat Ptahorit, kes töötas kuningliku koljuavajana. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi. Sinuhe sai endale põneva kaaslase Onegi koolist, poisi nimega Thotmes, kellele meeldis joonistada. · Vaarao (lk 7) ­ sõna ''vaarao'' oli algselt kasutusel kui kuninglik palee. Alates 18.

Kunstiajalugu
thumbnail
9
odt

Vana-Egiptuse kunsti ülevaade

EGIPTUSE KUNST Inimesed asusid elama Niiluse jõe kallastele tuhandeid aastaid tagasi. Jõgi voolas läbi kõrbe ja andis inimestele vett. Ülem-Egiptuse org moodustas pika kitsa ala, selle lähim ümbruskond oli rikas ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Seal leidus rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Alam- Egiptuse delta laius jõesuudme ümber. Tänapäeva inimesed seostavad Vana-Egiptust lootosetaimega. Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egi

Ajalugu
thumbnail
38
pdf

Ajalugu I Kursus-Vanaaeg

Paljud neist ametnikest pärinesid lihtrahva hulgast, kuid pikkade aastate jooksul omandatud koolihariduse omandanud, seisid nad ühiskondliku positsiooni ja heaolu poolest muudest toortegijatest kõrgemal. 2.Kuidas on seotud “Sinuhe jutustus” egiptlaste surmajärgsuse-kujutlus? Egiptlased uskusid surmajärgsesse ellu- nende ettekujutuses jätkas lahkunu parast surma suurel maaral samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas. Kuna Sinuhe pidi pagema võõrsile, kuigi ta seal oli edukas sojamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei olnud ta ikkagi rahul ja õnnelik. Ta tahtis igavest elu oma kodumaal. Kombekohane matus, mis talle osaks sai, (uskumuse järgi )tagas igavese elu ning vaarao soosis teda ning ta eluajal ehitati talle valmis uhke hauakamber. 6.Peatükk. Egiptuse kunst 1.Võrrelda hauakambrite arhitektuurilisi vorme nende arengus.

Ajalugu
thumbnail
19
doc

Ajalugu I Kursus Vanaaeg

Paljud neist ametnikest pärinesid lihtrahva hulgast, kuid pikkade aastate jooksul omandatud koolihariduse omandanud, seisid nad ühiskondliku positsiooni ja heaolu poolest muudest toortegijatest kõrgemal. 2.Kuidas on seotud "Sinuhe jutustus" egiptlaste surmajärgsuse-kujutlus? Egiptlased uskusid surmajärgsesse ellu- nende ettekujutuses jätkas lahkunu parast surma suurel maaral samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas. Kuna Sinuhe pidi pagema võõrsile, kuigi ta seal oli edukas sojamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei olnud ta ikkagi rahul ja õnnelik. Ta tahtis igavest elu oma kodumaal. Kombekohane matus, mis talle osaks sai, (uskumuse järgi )tagas igavese elu ning vaarao soosis teda ning ta eluajal ehitati talle valmis uhke hauakamber. 6.Peatükk. Egiptuse kunst 1.Võrrelda hauakambrite arhitektuurilisi vorme nende arengus.

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise

Ajalugu
thumbnail
27
doc

Maailma, idamaade ja eestlaste esiajalugu

Vana ja Keskmise riigi ajastu autorid armastasid kaebelda riigis valitseva segaduse ja kaose üle, suunates tähelepanu fossiilsetele tõdemustele ­ Vaid ülikuid toetades ja alamaid kindlalt vaos hoides suudab vaarao maad korras hoida. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus". See postuumne minavormis lugu kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Kuigi oli Sinuhe pagenduses edukas ja rikas, ei olnud ta õnnelik kuna rahu võis talle tagada vaid Egiptuses kombekohane matmine. Nõnda ta pöörduski vaarao esimesel kutsel rõõmuga kodumaale, kus talle sai osaks vaarao soosing ning talle ehitati hauakamber kuhu ta võis rõõmuga igavesse unne heita. 18 6. EGIPTUSE KUNST Hauakambrid Kui elumaju ehitati savist, põletamata tellistest ja puidust, siis hauakambrite jaoks võeti

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun