Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Sinikael-part (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Sinikael-part #1 Sinikael-part #2 Sinikael-part #3 Sinikael-part #4 Sinikael-part #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liilia Soo Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

Henrik Ibsen - Metspart

Gregersile midagi. Hjalmar arvab, et pole mõtet. Gregers jätkab vanamehega juttu ning küsib talt, et ega ta koos temaga tehasesse tulla taha ning seal värskes õhus oma kirjutustöis teha. Selle peale tahab vanamees kohe oma ,,saladust" mehele näidata. Hjalmar jääb ka kaheldes nõusse. Nad viivad Gregersi pööningule. Seal kasvavad kanad, tuvid ning küülikud. Vanamees hoolitseb nende kõigi eest. Kõigi nende loomade krooniks aga on metspart. See part kuulub n.-ö. Hedvigile. Part sattus neile kaudselt tänu suurärimees Werlele. Mees oli paadiga merel parti lasknud, kuid mehel oli halb silmanägemine ning ainult vigastas teda. Part ujus põhja, haaras vetikatest kinni, et pinnale enam mitte kunagi tagasi tulla. Mehel oli aga haruldaselt tubli koer ning see tõi pardi elusalt veest välja. Seejärel viidi ta koju, ent seal ei tahtnud ta kohaneda. Werle andis Petersenile käsu vaene loom maha lüüa, ent kuna Ekdal tundis Peterseni, sai ta sellest

Kirjandus
thumbnail
29
ppt

Luua linnud

Kaurid Pütid 1.Tuttpütt Veel pütte · Sarvikpütt · Hallpõsk-pütt 2. Kormoran Karklinnulised Hüüp 3. Hallhaigur ~1500 paari Hõbehaigur 4. Valge toonekurg 3000-4000 paari Must toonekurg Hanelised 5. Kühmnokk-luik Laulu- ja väikeluik 6. Hallhani · Rabahani · Suur laukhani 7. Valgepõsk-lagle 8. Ristpart 9. Sinikael 10. Luitsnokk-part 11. Piilpart 12. Tuttvart 13. Aul 14. Hahk 15. Sõtkas 16. Jääkoskel

Eesti linnud
thumbnail
164
docx

Challenges of childrens participation A Case Study of active citizenship in Cadle Primary School

policy making.66 The excessive number of key policies and strategies developed along with NGO`s, local authorities, stakeholders and with children themselves after the adoption of the UNCRC has been outstanding as there is a strong belief within the Welsh Government that children and childhood has always been `more than preparation for adulthood`. 67 The Welsh Government believes that children are a`unique and valuable part of life, and the quality of those years is a matter that should concern us all`.68 The Welsh Government recognises children as right bearers where they acknowledge that children and young people are young citizens, `with rights and opinions to be taken into account now. They are not a species apart, to be alternately demonised and sentimentalised, nor trainee adults who do not yet have a full place in society`.69 Thereupon, the Welsh Government is determined to facilitate a cultural

Inglise keel
thumbnail
24
ppt

Läänemere linnud

Läänemere linnud Läänemeres puuduvad täielikult ookeanilised linnuliigid ja mereliste liikide arv on tunduvalt väiksem kui Põhjameres. Siiski ei ole Läänemere linnustik liigivaene. Mereliikide arvu vähesust kompenseerib mageveeliikide juurdetulek (eriti kirde- ja põhjaosas). Merelinnud Hahk on Läänemeres laialt levinud, eriti kesk- ja põhjaosas. Pesitseb kaljusaarekestel ja lamedal kaljurannikul, seega on arvukas Soome ja Rootsi ranniku skäärides. Tegutseb suurtes salkades rannikulähedase madalmerealal, peamiselt limustest (rannakarp). Eesti vetes pesitseb hahk ainult Vaika kaljusaarekestel Saaremaa Lääneranniku lähedal. · Tüüpiline merelind · Pesitseb maismaal kolooniatena · Toiduks on karbid ja pisivähid · Poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Kivirullija pesitseb Läänemeres kõikjal peale lõunaranniku, kõige arvukamalt Soome skääridel. Rändlind, kes talveks lahkub Läänemerest. Eesti rann

Bioloogia
thumbnail
48
docx

Eesti biotoobid

Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kas

Eesti biotoobid
thumbnail
4
odt

Erinevad linnud

Hiireviu Levik : Hiireviu on levinud Euraasia metsa ja metsastepivööndis ning Vahemeremaadel ja mõnedel Atlandi ookeani idaosa saartel ja Lõuna-Himaalajas. Eestis on hiireviu kõikjal levinud tavaline haudelind. Toitumine: Saaki varitseb õhus käratult tiireldes või kuskil kõrgemal kohal vaikselt varitsedes. Toitub valdavalt hiirtest, mügridest, värvulistest, noortest kanalistest ja partidest. Ründab ka kodukanu, eriti kui need veel noored on. Pesitsemine: Pesapuuks valib enamasti kuuse või männi, harvem mõne lehtpuu. Sama pesa võib hiireviu kasutada aastaid, kusjuures iga pesitsuskorra eel lisatakse pessa värskeid oksi. Täiskurna 2...4 mun

Bioloogia
thumbnail
13
pptx

Eesti kotkad

KOTKAD MERIKOTKAS Eesti suurim röövlind; tiibade siruulatus ulatub 200-245 cm ja kehakaal kuni 6 kg; vana lind: üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased; Noorlind: sulestik on tumepruun; Toitumine: põhiliseks toiduks veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel ka raipeid; Pesitsemine: pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa tavaliselt männi või haava ladvaosas, kohendama hakkavad pesa juba kesktalvel; Tavaliselt munevad 1-3 muna, märtsi teisel poolel. MADUKOTKAS Tiibade siruulatus 170-185 cm, kaal 1,8-2,3 kg; Linnu allpool on hele, enamasti tumeda tähnitusega(muster võib olla väga varieeruv), pea ja rind tumedamad, ülapool hallikaspruun; Toitumine: põhi toiduks on roomajad, enamasti rästikud ja arusisalikud; Saaki jahib avamaastikul ­ lagerabade, niitude, liivikute, põlendike, raiesmike ja luhtad

Eesti linnud
thumbnail
2
docx

Bioloogia kt Linnud

Lindudel on moondega areng. 7. Iseloomusta linnu toitumist ning selgita, kuidas on seotud sellega tema noka ja jalgade ehitus. Ronijalg- võimaldab tüvel igas suunas liikuda nt. rähn, pikk terav nokk Kõnnijalg- lindudel, kes liiguvad vaid maas, puu okstel ei saa istuda. Nt. põldleoke Haardjalg- on hea oksast haarata nt. kuldnokk, nokk pikk ja terav Röövjalg- sobib saaklooma haaramiseks, pikad küünised nt. kanakull, terav kõverataoline nokk Ujujalg- veelindudel nt. part, nokk ümar 8. Milliseid loomi nimetatakse selgrootuteks? Neil loomadel puudub selgroog. 9. Milliseid loomi nimetatakse püsisoojasteks? Neil on püsiv kehatemperatuur, mis ei sõltu välistemperatuurist nagu kõigusoojastel .

Bioloogia



Lisainfo

Uurimustöö sinikael-pardist.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun