50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
54 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Katriin M
Õppematerjali autor
Silbipiir läheb Insurance kindlustus. Division jaotus. Conference konverents, nõupidamine. geminaatsulghäälikuga sõnades geminaadi liikmete vahelt. Eesti keeles Manufacturing tööstus, tootmis. Deputy asetäitja. Arrangements ettevalmistused, on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele väikseim korraldused. Section osakond. Industry tööstus. Assistant Manager abijuhataja.. I am rütmiüksus. Häälikupikkus ja välde on erinevad nähtused. Välde an engineer. I work for an insurance company. Do you work in the sales department? I am the Assistant Sales Manager. I work in an office in the centre of town.. My office is on the iseloomustab ainult rõhulisi silpe. Eesti keele välte uurimises on veel first floor. We are in the car industry. We are working on a new product. Is business going lahendamata probleeme
· Nt: kann- anum, kann- mänguasi; kas- küsimus, kass-loom; patt- pahe, patt- viigiseis 12. Silbi mõiste, osad ja liigid! · Silp- väikseim kõnes esiev hääldusüksus · Silbi tähtsaim osa on silbituum, silbituumaks on täishäälik või täishäälikuühend Nt: a-va-meeln-ne, e-lu, öö, au · Silbi alguses ja lõpus saavad esineda ainult kaashäälikud · Silbi liigid: lühike silp ja pikk silp · Pikad silbid sellised, millel on oelmas silbi lõpp ja mille silbituum koosneb kahest täishäälikust või on rahuldatud mõelamd tingimused · Lühikesel silbil puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik · Lühikesed silbid on alati lahtised, sest neil puudub silbi lõpp · Pikad silbid on need, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut · Nt: a- lus- ta- ma Va- lu- ra- ha
moodust. Koos vokaalidega helilised häälikud)(helitud ahtushäälikud(s,h,f,s,z,z) ja sulghäälikud)]. amadal tagavokaal. e,ökeskkõrged eesvokaalid. i,ü kõrged eesvokaalid. okeskkõrge tagavokaal. ukõrge tagavokaal. õkeskkõrge tagavokaal. ämadal eesvokaal. Keele häälikusüsteemi uurimisega tegelevad kaks teadusharu:1.) foneetikauurib häälikute akustilisi omadusi(hääldamist). 2.)fonoloogiauurib häälikuid kui keeleüksusi(häälikuid sõnas). SILP on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesanne on muuta häälikud kergesti hääldatavaks. Silbi osad:tuumvokaal või ühend(diftong), alguskonsonat või selle ühend, lõppkonsonant või selle ühend(viimased 2 pole kohustuslikud). Lühike silp(L)tuumas 1 vokaal, lõpp puudub. Pikk silp:lahtine(PL)kaks vokaali, diftong, lõpp puudub. Kinnine(PK)lõpp on olemas. K, P, T on nii tugevad, et neid arvestatakse nii eelneva silbi lõpus kui ka uue silbi alguses
lähutdes. Palatalisatsioon peenendus, l,n,s,t hääliku puhul, eriti kui neile järgneb i täht. Võõrtäht Võõrsõnades esinev täht. Foneem Hääliku kõigi häädusvariantide üldistus. Keelemärk sümbol, koosneb kahest osast, tähistajast ja tähistatavast. Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Silbituum täishäälik, täishääliku ühend. Max. Kaks. 3. Välde Eesti keeles esineb kolm väldet. 1. välde esineb ainult lühikestes silpides, ja välde määratkse sõna rõhulises silbis. Kui sõna esimene silp on lühike siis see sõna ongi esimes vältes. 2. ja 3. välte sõna kirjapilt on täpselt ühesugune, seega 2. ja 3. välde esineb pikades sõnades, aga kolmanda välte sõnu saab hääldada intensiivsemalt. 4. Fonotaktika reeglid
- kõri (larynx) - kilpkõhred - sõrmuskõhr - pilkkõhred - häälepaelad (plicae vocalis)+häälepilu. Häälekurdude tegevus kõnelemisel Häälekurdudel on neli kasutusviisi: liigutamine külgsuunas (häälepilu vastavalt kas laieneb või aheneb), pikendamine ette- või tahapoole, õhendamine (häälekurdude kokkupuutepind tavapärasest õhem) ja pingutamine. Normaalkõnet iseloomustab Bernoulli efekt e. aerodünaamika seadus: mida kiirem liikumine, seda madalam rõhk, mida aeglasem liikumine, seda kõrgem rõhk. Häälepaelad surutakse teineteise vastu, kopsudest tulev õhuvool põhjustab sulgunud häälepaeltest allpool ülerõhu, mis surub häälepaelad laiali ning rõhud ülal- ja allpool häälepaelu võrdustuvad. Hetkeks tekib allpool häälepaelu madalam rõhk kui ülal, mis põhjustab imemisefekti ja häälepaelte naasmise esialgsesse asendisse. ÜKS VÕNGE Meeshääle kõrgus 80-150 Hz, naishääle kõrgus 150-300 Hz.
...........................................................................................................6 Lõppsilbi sulghäälik................................................................................................................7 SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT...................................................................................................7 Polüseemia, homonüümia, sünonüümia, välted, astmevaheldus.....................................................9 Välde............................................................................................................................................9 Sünonüümia, homonüümia, polüseemia. ..................................................................................10 Astmevaheldus...........................................................................................................................10 Laadivaheldus....................................................................
keerukamaid. 8. Polüseemia mitmetähenduslikkus, nt klaas (materjal), klaas (anum) 9. Homonüümia samakõlalisus, nt tee (jook), tee (rada), tee (käsk) Kui tähendused on mõisteliselt lähedased, siis on tegu polüseemiaga, kui aga täiesti seostamatud, siis homonüümiaga. 10. Fonoloogia keeleteadus, mis uurib häälikuid kui kõneüksusi foneem häälikukujund NB! Üksikhäälikul endal pole tähendust. 11. Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi tähtsaim osa on silbi tuum. Silbi tuumaks on täishäälik või selle ühend. Silbi 3 osa on algus, tuum ja lõpp. STR - I - TS - L - EI - D ALGUS TUUM LÕPP ALGUS TUUM LÕPP 12. Silbid jagunevad pikkadeks ja lühikesteks. Pikad silbid jagunevad lahtisteks ja kinnisteks. Lühikesed puudub silbi lõpp ja tuum koosneb ainult ühest täishäälikust. Alguse kohta piiranguid pole.
häälduvad g, b, d ainult heliliste häälikute vahel. Häälikuühendit hv (kohv, lehv) asemel hääldatakse sageli ekslikult f-ga. Nud-kesksõna tunnuse lühenenult hääldamine (lugend, vaadand) on stiililt kõnekeelne. Sõnaalguline jä esineb vaid sõnades jätkama, jätkuma, jänn ja jändama. Sõnu lüüa, müüa, süüa tuleks hääldada üi. Ainuke häälik, milles võib sõna alguss hääldamata jätta on h. Rõhk. Kõnetakt RÕHK-rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus. Rõhk muudab kõne rütmilisemaks. Rõhulisele silbile järgneb tavaliselt 1-2 rõhutut silpi. KÕNETAKT-see on rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Kõnetakt ÜHESILBILISED KAHESILBILISED KOLMESILBILISED /-/ /-u/ /-uu/ Maa Ti-bu To-re-da
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid