Silm (0)

Sarnased õppematerjalid

16

ppt

Silm

Koostas:  Silma välisehitus · Silm on nägemiselund. Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu silmade abil. Silma kaitsevad · Silmakoopad koljus kaitse tagant ja külgedelt. · Kulmukarvad ­ kaitse vee ja higi eest. · Ripsmed ­ kaitse tolmu ja võõrkehade eest. · Silmalaud ­ kaitsevad silmamuna eestpoolt. · Pisaravedelik ­ niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest. Silma siseehitus Pimetähn ja kollatähn Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid.  Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest Silmaava Lääts

Füüsika

17

ppt

SILM JA NÄGEMINE

SILM JA NÄGEMINE Silma kaitsevad Silmakoopad koljus ­ kaitse tagant ja külgedelt Kulmukarvad ­ kaitse vee ja higi eest Ripsmed ­ kaitse tolmu ja võõrkehade eest Silmalaud ­ kaitsevad silmamuna eestpoolt Pisaravedelik ­ niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest  Silmalääts Pimetähn Klaaskeha Vikerkest Nägemisnärv Silmaava Sarvkest Võrkkest Kollatähn Ripskeha Valgekest Soonkest Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. A

Bioloogia

3

doc

Meeleelundid

silmaläätsele. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, taga aga sültjas, moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. 4. Silma kaitsesüsteem. Kuidas selle osad silma kaitsevad? Vastus: Silmalaud sulguvad automaatselt kui miski puudutab ripsmeid. Koljuluude moodustatud silmakoopas on silm kaitstud külgedelt ja tagant. Ripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist Pisaravedelik niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut ja uhub silmast mustuse 5. Kuidas toimub kaugele ja lähedale vaatamine? Vastus: Lähedale vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed on lõdvad ja silmalääts on kumer. Kaugele vaadates on ripslihas lõtv, sidemed on pingul ja silmalääts on lame. 6. Kuidas reguleeritakse silma langeva valguse hulka

Bioloogia

2

doc

Silm

nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. Kui objekt asub silmale lähedal, ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Paljas silm on kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel. Mõni inimene ei suuda eristada teatud värve. Tavaliselt rohelist ja punast. Enamasti on värvipimedus kaasasündinud ehk pärilik. Esineb ligi 8% eurooplastel ning sagedamini meestel. Kanapimedus ­ Inimene ei näe hämaras. Selle vältimiseks peaks toiduga saama piisavalt A-vitamiini

Bioloogia

11

ppt

Silm

Silm Õp: 52-54 Tv: 46-49 Silm on koondav optiline süsteem. · Silma lahutusvõimeks nimetatakse väikseimat vahet kahe punkti vahel, mida inimsilm on veel võimeline eristama. · Inimsilmale jäävad märkamatuks osakesed, mis on väiksemad kui silma lahutusvõime. Harilikult loetakse inimsilma lahutusvõimeks 0,2 mm. See tähendab, et inimsilm on suuteline nägema objekte, mis on suuremad kui 0,2 mm. Silma siseehitus · Silmaava ülesandeks on reguleerida silma langevad valguse hulka. Kui valguskiired on liiga eredad, siis silmaava aheneb ning hämaras silmaava laieneb. · Silmaava taga on lääts. See on läbilaistev kaksikkumer keha, mida hoiab paigal ripslihas. · kord kumeramaks, kord lamedamaks. Läätse ülesandeks on teda läbivate valguskiirte murdmine, nii et need koonduksid ühte punkti. · Soonkesta all on võrkkest. See on silma tagumises osas olev kõige sisemine kiht, mis sisaldab miljoneid närvirakke ja nen

Füüsika

10

pptx

Värvipimedus ehk daltonism

Värvipimedus ehk daltonism Kaisa ÕDE II 5. rühm  Mis on värvipimedus? Värvipimeduseks nimetatakse haigust, mille korral ei suuda inimene eristada teatud värve. Värvipimedus võib olla kaasasündinud, ent see võib tekkida ka silma, närvi või ajukahjustuse tõttu, samuti ka kokkupuutel kemikaalidega. Kõige sagedamini esineb punarohelist värvipimedust, mis tähendab, et inimesel on raskusi punaste ning roheliste toonide eristamisega ehk tal on liiga vähe vastavaid kolvikesi (rakud, mis on tundlikud värvide suhtes) või on nede töövõime langenud. Värvipimedus on väga sage Eurooplaste seas, seda põeb nimelt 8% meestest. Pilt sellest, kui erinevalt värvipimedad tavapäraseid toone näha võivad Click to edit Master text styles Second level Third level

Meditsiin

80

pptx

Orienteerumine (PowerPoint)

Orienteerumine MIS ON KAART? Igapäevaelus kasutatakse kaarte kõikjal. Ehk olete teiegi kasutanud võõras linnas tänavate kaarti ja erinevaid maanteede kaarte. Need kõik on eriotstarbelised kaardid.  Mis on kaart? Kaart on lihtsustatud vertikaalne vaade maapinnale, mis kujutab esemete/objektide piirjooni nii, nagu need ülalt/ pealt vaadates paistavad, ning on vähendatud niipalju, et mahub ära konkreetsele paberilehele. Enim kasutatavad on Eesti põhikaart 1:20 000 ja Eesti kaitsejõududele mõeldud kaart 1:50 000 seerianumbriga N757. Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta.  MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil. 1. Arvmõ

Geograafia

9

doc

Silmad

Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele".( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) ,,Inimese silm on erakordselt tundlik. Isegi kõige parem filmilint on 1000. korda vähem tundlik kui inimese silm". (Brian J. Ford, ,,Inimene",lk.20. ). Silm on nägemiselund ,,Silm on meeleelund, mille abis saame kujutuse ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abis saame ligikaudi 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi"

Arstiteadus

Meedia

Kommentaarid (0)