Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Silm ja kõrv (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

1.
2.a) Silmalaud -Kaitseb silmamuna kuivamise, vigastuste ning liigse valguse eest.
b)ripsmed- kaitsevad silmamuna tolmu ja prügi eest.
c)Kulmud-juhivad higi ja vee silmamunast eemale.
d)Pisarnäärmed-toodavad pisaravedeliku silmamuna niisutamiseks ja prügi välja uhamiseks silmast.
e)Lihased liigutavad ja pööravad silmamuna
3.Silmaavast lähevad valguskiired läbi silma läätse. Lääts koondab valguskiired võrkkestale. Võrkkestas asauvad nägemisretseptorid ja neid on kahte tüüpi: Kepikesed - neid on arvulisel palju ja nad asuvad tihedalt. Nad on valguse suhtes tundlikud. Annavad must-valge kujutise vaadeldavast objektist. Kolvikesed-nad ei ole nii tundlikud, ja annavad värvilise pildi vaadeldud objektist.
4.Nägemise tervishoid: 1.Silma tuleb kaitsta vigastuste eest(kaitseprillid)
2.Silma tuleb kaitsta ereda valguse eest(päikeseprillid, keevitusmask)
3.Toit peab sisaldama A-vitamiini, mudiu tekib kanapimedus
4.Lugemisel ja kirjutamisel tuleb kasutada valgust ja vaadata teksti 25-30 cm kauguselt . Lisaks tee iga 45 min järel paus 5-10 minutit.
5.Arvutiga töötades pilguta silmi, et silmamunad ei kuivaks või kasuta“kunstpisaraid“
6.Kui märkad nägemise halvenemist pöördu arsti poole.
5.Väliskõrv-koosneb kõrvalestast, välimisest kuulmekäigust, mis lõppeb trummikilega.Kõrvalest on vajalik halilainete püüdmiseks.Kõrvalesta kurrud võimaldavad ilma moonutusteta helisid tajuda. Välimise kuulmekäigu alguses asuvad karvad -takistavad tolmu minekut sügavamale. Välimises kuulmekäigus asuvad ka vaigu näärmed,mis toodavad kõrva vaiku mikroobide surmamiseks. Trummikile on õhuke kele kuulme käigu lõpus, mis peab võnkuma helilainete rütmis.
Keskkõrv-koosneb keskkõrva õõnest,kolmest kuulmeluukeses, kuulmetõrist.Kuulmeluud on inimese kõigeväiksemad luud ( vasar ,alasi ja jalus ), mis kannavad trummikile võnkumise edasi veidi võimendatult sisekõrva.Kuulmetõri ühendab keskkõrvaõõne ninaneeluga ja ühtlustab rõhu välis- ja keskkõrvas.
6.Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast.Üks osa kindlustab kuulmise , teine aga tasakaalutunnetuse. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs.
Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Tasakaaluelundiks on poolringkanalid, mõik ja kotike. Poolringkanalid on kolm erinevas asendis olevat lookjat kanalit. Kõik kanalid
asetsevad kolmel üksteise suhtes täisnurga all paiknevatel tasapindadel.
8. Inimese maitsmiselundiks on keel. Keele peal on hulgaliselt keelenäsasid, mille
külgedel ja tipus asuvad maitsmispungad.
Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid maitseid - soolast, magusat, kibedat ja
haput. Inimese haistmiselundiks on nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud. Haisterakkudes tekivad närviimpulsid, mis mööda haistmisnärvi peaaju vastavasse piirkonda kanduvad. Seal toimub ka lõplik lõhnade eristamine.
9. Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil
inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma.
Kompimiselundi ülesandeks on anda teavet väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja
organismile ohtlike olukordade kohta.
7.Kuulmisetervishoid:
1.Tuleb vältida müra ja väga tugevaid helisid (kõrvaklapid,kõrvatropid mis summutavad helisid)
2.Väliskõrva tuleb regulaarselt pesta et eemaladada mustus ja vaik. 3.kui satub vett kõrva, siis raputada see välja.4.Ei tohi külmetuda, et ei tekiks keskkõrvapõletiku.
5.Nohu korral nuuska üks söör korraga.
6.Kõrva ei tohi toppida võõrkehi.

Silm ja kõrv #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mikk12 Õppematerjali autor
Bioloogia spikker

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
doc

Inimene

Kaugnägevuse korral on lähedal olevad esemed hägused, kaugel olevad aga selged. Kaugele nägevate inimeste silmalääts on liiga lame või silmamuna normaalsest lühem. Kujutis tekib võrkkesta taha. Kaugelenägevus tekib ka inimese vananedes. Samuti on kõik lapsed sündides kaugnägevad. Kasvades silmamuna pikeneb ja tekib normaalne nägemine. Lühinägevus (müoopia, miinusnägevus) Lühinägelik silm näeb hästi lähedale, kuid ebatäpselt kaugele. Valguskiired silmas ei lange võrkkestale vaid selle ette, vaadeldav objekt on udune. Üheks põhjuseks võib olla ka liiga kumer sarvkest. Miinusläätsedega viiakse kujutis silmapõhjas fookusesse.

Bioloogia
thumbnail
37
doc

Närvisüsteem

Hüperpolarisatsiooni korral tekib postsünaptilisel membraanil pidurdav postsünaptiline potentsiaal. Pidurdav postsünaptiline potentsiaal tekib neurotransmitterite toimel, mis suurendavad postsünaptilise membraani läbilaskvust Cl - või K+ ioonidele. Esimese sisse- ja teise väljaliikumine vastavalt nende kontsentratsioonide erinevusele rakusisese ja -välise keskkonna vahel põhjustab membraanipotentsiaali suurenemise. 6. Nägemismeel. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed- asuvad võrkkestas. Silmamuna ehitus: 1) Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest, ülejäänu kõvakest. 2) Soonkestal on 3 osa: vikerkest, mis annab silmale värvi ja mille keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas; ripskeha, milles paikneb ripslihas; pärissoonkest, sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli.

Psühholoogia
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun