Sillapää Mõisapark (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Räpina mõisa park

aastal. 1728. aastal omandas mõisa Peeter I õukondlane K. G. von Löwenwolde, kes rajas 1734. aastal Räpinasse paberivabriku. Tema ehitas ka mõisasüdame esimest korda esinduslikumalt välja. (Abner et al. 2012) 1830-ndatel said mõisa omanikeks von Schultzid, kelle käest siirdus see üsna kiiresti von Richterite omandusse. Von Richterite ajal püstitati 1850ndatel aastatel mõisa hilisklassitsistlik peahoone, mis on kasutusel ka tänapäeval ning on tuntud ka kui Sillapää loss. Hoone oli külg ja keskrisaliitide suhtes kahekorruseline ja vaheosades ühekorruseline. Üks vahehoone oli kujundatud ka talveaiana (Eesti mõisaportaal). Nelja sambaga portikusega hoone esinduskülg on suunatud idas paikneva Võhandu jõe paisjärve suunas. Pargipoolsel fassaadil asub sepisvõredega trepp ja sammastele toetuv rõduplatvorm. Välisseina ilmestavad aknapealsed frontoonid ja karniisid. Hoone sisekujunduseski on säilinud klassitsistlikke dekoorielemente

Ma ajalugu

23

doc

NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST

[WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Funktsionalism 6. Gooti stiil. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil#Gooti_arhitektuur (27.10.2010) 7. Jäneda mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4neda_m%C3%B5is (05.10.2010) 8. Kalm, M. Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn: AS Prisma Print, 2001 9. Kenk, O. [WWW] http://uudised.err.ee/index.php?06205283 (15.11.2010) 10. Kirna mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Kirna_m%C3%B5is (25.10.2010) 11. Kolu mõis ja mõisapark. [WWW] http://www.turismiweb.ee/ee/company/KOLU_M%C3%95IS_JA_M %C3%95ISAPARK/8650/ (01.10.2010) 12. Kuuse, I. Väike kunstiajalugu. [WWW] http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/index.html (17.10.2010) 13. Köster, G.(2008). Viljandi tn 1 äri- ja eluhoone: eelprojekt. ArcSolution, Tallinn 14. Külauudised. [WWW] http://www.kylauudis.ee/2010/09/19/loppes-laupa-moisa- restaureerimine/ (22.10.2010) 15. Lannes, A. (1997) Arhitektuuri ajalugu: meelespea

Arhitektuur

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Meedia

Kommentaarid (0)