m amp. Läänest klindiorgu laskuval Langevojal on u 200 m pikkune ja kuni 15 m sügavune kanjon ning sellel 5,5 m kõrgune Langevoja juga. Langevoja kanjon ja juga Sõtke orgu laskuval Langevojal. http://y.delfi.ee/norm/208101/11164661_5TU8BY.jpeg Kannuka klindineemik (u 3 km2) eendub Sõtke klindilahe idaranniku ja Perjatse klindioru läänekalda vahel u 2,5 kilomeetril ligi 1,5 km. Kannuka klindineemiku paeplatoo on tasemel 2930 m ümp. Enamiku Kannuka klindineemikust hõlmab Sillamäe 1980-ndatel aastatel ehitatud linnaosa. Sillamäe Kannuka klindineemikul. http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/164-kannuka-kp.jpg Perjatse klindiorg lõikub Kannuka ja Perjatse klindineemiku vahelisel alal umbes 1,5 km pikkuselt ja kuni 200 m laiuselt ning kuni 10 m sügavuselt klindiplatoosse. Osaliselt mattunud ja üsna laugenõlvaline klindiorg laieneb Perjatse küla põhjaserval ja jaguneb sealsamas ka kaheks haruks
märgistatud lõkkeplatside olemasolu, et vältida või vähendada liigse külastuskoormusega kaasnevaid ohtusid (prügi mahapanek, metsatulekahjud, alustaimestiku tallamine, elupaikade häirimine jms). Rannikualad on lisaks puhkajatele läbi aegade ka tööstus- ja majandustegevust ligi meelitanud. Põhja-Eesti rannikumadalikule jäävad Põhja-Eesti suurimad linnad ning asulad (Tallinn, Maardu, Loksa, Võsu, Kunda, Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Narva), mis on olulised majanduskeskused ning sadamad. Nagu veestiku alapeatükis välja toodud, on rannikumadaliku lahed sügavad, tuulte eest kaitstud ning lühikese jääkatteperioodiga, mistõttu leidub palju soodsaid sadamakohti. Ka geograafiline asupaik Läänemere suhtes (avatus rahvusvaheliseks transpordiks ja kaubanduseks) on nendes sadamalinnades tööstuse arengu ja tööhõive kontekstis olulist rolli mänginud
Portfoolio Ida-Virumaa Energiarikas tulevikupiirkond (Päike tõuseb Ida-Virumaalt) Sissejuhatus Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, Sinimäe, Sonda, Tammiku, T
Kiviõli 386 211 273 Keemiatööstuse OÜ 318 Orica Eesti OÜ 64 185 185 202 231 Sirgala, lõhkeained Silmet Group 550 617? 305 405 Sillamäe, 408 metallid, ehitus Ecometal AS 53 145 318 Sillamäe, plii taastootmine akudest Kunda Nordic 290 455 556 824
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s
Linnu hakati käsitlema linnvaldadena, alevi kategooria kaotati ja alevid võisid vastavalt rahva soovile kas muutuda linnvaldadeks või liituda maavaldadega. (8 alevit säilitas siiski alevi nime, kuid kuuluvad nüüd segavaldade koosseisu). Valdades viidi sisse tõeline omavalitsus, maakonnad aga jäid vaid haldusüksusteks. Tallinn liideti Harjumaaga, Tartu ja Pärnu samanimeliste maakondadega, Kirde-Eesti suurlinnad Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva Ida- Virumaaga. Haldusreform? Eriti õnnestunud Eesti praegune haldusjaotus ei ole. Eelkõige torkab silma, et enamik meie valdu on liiga väikesed. Neil ei jätku ettevõtlikke ja tarku inimesi vallavalitsustesse ega maksumaksjate raha vähegi suuremate projektide tarvis. Seevastu Tallinn on vallaks jälle liiga suur. Ka tundub, et nooremaid maakondi (eriti Põlva-, Jõgeva-, Rapla- ja Hiiumaad) pole rahvas veel päriselt omaks võtnud. Räägitakse jällegi haldusreformist.
KOIGI PÕHIKOOL MATSALU RAHVUSPARK referaat Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Anne-Mai Jüriso 1 Koigi 2012 Sisukord 1. Kultuuripärandi kaitse 4 2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
Kõik kommentaarid