Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Silinder siirdepinnana, silindrilised projektsioonid. (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Silinder siirdepinnana-silindrilised projektsioonid #1 Silinder siirdepinnana-silindrilised projektsioonid #2 Silinder siirdepinnana-silindrilised projektsioonid #3 Silinder siirdepinnana-silindrilised projektsioonid #4 Silinder siirdepinnana-silindrilised projektsioonid #5 Silinder siirdepinnana-silindrilised projektsioonid #6 Silinder siirdepinnana-silindrilised projektsioonid #7 Silinder siirdepinnana-silindrilised projektsioonid #8 Silinder siirdepinnana-silindrilised projektsioonid #9 Silinder siirdepinnana-silindrilised projektsioonid #10 Silinder siirdepinnana-silindrilised projektsioonid #11 Silinder siirdepinnana-silindrilised projektsioonid #12 Silinder siirdepinnana-silindrilised projektsioonid #13 Silinder siirdepinnana-silindrilised projektsioonid #14 Silinder siirdepinnana-silindrilised projektsioonid #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sgrds Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Koonilised projektsioonid

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Koonilised projektsioonid Referaat Koostaja: Kadri Saia, RHB II TARTU 2009 1 Sisukord 1 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 2 Koonus siirdepinnana............................................................................................................ 3 3 Projektsioonide omadused................................................................................................. 3-6 4 Pseudokoonilised ja polükoonilised projektsioonid.............................................................. 6 4.1 Pseudokoonilised projektsioonid..................................................................................... 6 4

Geoinformaatika
thumbnail
20
pdf

Kartograafia eksamiküsimused

geomeetria seisukohast väga keeruline ja seda on võimatu ilma moonutusteta kujutada. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Milline on selle tähtsamaid alaliike? Lk. 12 Geograafiline kaart on Maa või mingi teise taevakeha pinna vähendatud, üldistatud ja teatud matemaatiliste reeglite kohane kujutis tasandis, mis näitab loodus-, tehis-, ja ühiskondlike nähtuste seisundit, asendit, vajadusel ka arengut leppemärkide abil. Geograafilisel kaardil on oma kartograafiline projektsioon, kartograafilise kujutise metoodika (leppemärgid), kujutavate objektide ja nähtuste valik ja üldistamine. Tähtsamad alaliigid: Topograafiline kaart – universaalne eesmärgiga suure või keskmõõtkavaline kaart, mis kujutab Maa pinda vähendatult ja üldistatult. Topograafiliste kaartide puhul kasutatakse võimalikult väikeste moonutustega projektsioone. ? Topograafiline plaan – piiratud maa-ala kujutis tasandil mingis kartograafilises projektsioonis,

Kaardiõpetus
thumbnail
16
pdf

Topograafia, kartograafia, kaart, plaan, kaardiprojektsioonid

Kaardiprojektsioonid Kaardiprojektsioonide abil on võimalik sfäärilist või ellipsoidaalset pinda (Maa) kujutada tasapinnal (kaart). Teisisõnu, Maa on ruumiline objekt, paber ja arvuti ekraan tasapinnalised. Ortogonaalprojektsioon Ei arvesta maakera kumerust. Kasutatakse väikeste maa-alade kaardistamiseks (max 10x10km). Mõõtkava on kogu kaardi (plaani) ulatuses konstantne. Plaanil puuduvad moonutused. Maa pinnal olevate objektide kujutamiseks tasandil kasutatakse siirdepindu: Tasand, silinder, koonus Siirdepinnad võivad maaellipsoidi: puudutada, lõigata Peale projekteerimist “keeratakse siirdepind lahti”, mille tulemusena saadakse tasand (kaart) Tasandil on lihtne ristkoordinaate moodustada. Tasandilised projektsioonid Siirdepinna asendi järgi võivad tasandilised projektsioonid olla: normaalsed (polaarsed) horisontaalsed (kald) ekvatorilised Tasandilistes projektsioonides ei saa ühel kaardil kujutada kogu maaellipsoidi. Tihti kasutatakse

Kartograafia
thumbnail
6
docx

Kartograafia eksamiküsimused

Topograafiline kaart an enim levinud geograafia kaartide alaliik. 3.Kirjelda vertikaali mõiste. Vertikaal –Maasfääri lõikumisel tasandiga , melle mingis punktis asub safari normal, same normaallõike ehk vertikaali.Esimene vertikaal- vertikaal mis on risti antud punkti meridiaani tasandiga.- Surringjoon - sfääri ja selle keskpunkti läbiva tasandi lõikejoon. 4.Alumkantaraad Kus mõnedes kaardiprojektsioonides ei ühti projektsiooni poolus geo poolsusega ja nende projektsiooni pooluseid ühendatava teljega risti olevate tasandite ja maasfääri lõikejooni . See tähendab, et mingi punkti almukantaraat on sellest punktist igas suunas võrdsel kaugusel olev joon ehk lühidalt samakaugusjoon. 5.Meridiaan.Paralleel Meridiaan. geograafilist põhja- ja lõunapoolust ning vaatluskohta läbiva kujutletava tasandi ja maakera (maaellipsoidi) lõikejoon. Samal meridiaanil paiknevail punktidel on ühine geograafiline pikkus.Meridiani tasapind moodustab

Kartograafia
thumbnail
42
docx

Geoinfosüsteemid

GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad  kaardiraam - kaarti piirav vormikohane joonestik, mille matemaatiliseks tähenduseks on kaardi koordinaatvälja piiramine; vormiliselt kasutatakse kaardiraami ka koordinaatide tähistamiseks. Kartograafiline projektsioon - matemaatiline algoritmide süsteem, mille abil kantakse kumera pöördellipsoidi pinnalt geograafilised koordinaadid tasapinnale. Aluseks on seega ellipsoid, mis määrab ära kõik muu. Hetkel kasutatavad tuntumad ellipsoidid: WGS 84 - World Geodetic System 1984 - sellel tugineb GPS ja kasutatakse üsna laialt (varasemad näiteks NAD27 jm) GRS 80 - Geodetic Reference System 1980 - sellel põhinevad enamus suuremõõtkavalisi Eesti kaarte (viimasest ajast)

Geoinfosüsteemid
thumbnail
29
doc

Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: · erilised matemaatilised seaduspärasused (transformatsioon, projektsioon ja mõõtkava) · sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne

Kartograafia
thumbnail
24
doc

Kartograafia

KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d

Kartograafia
thumbnail
16
docx

Geodeesia eksamiküsimuste vastused

Punkt polaarkoordinaadistikus on defineeritud polaarteljel asetseva pooluse 0 ja punkti vahelise pikkuse r ja polaartelje vahelise nurga abil. Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites. Et saada otsitava punkti polaarkoordinaate, on vaja eelnevalt teada vähemalt kahe lähtepunkti koordinaate. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinnatasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Et Maa füüsikaline pind on ebatasane ega lange ühte maaellipsoidi pinnaga, siis topograafilise kaardi saamiseks on vajalik kõigepealt projekteerida geodeetilise põhivõrgu punktid maaellipsoidi pinnale. Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse üle maaellipsoidi kaardivõrk ja geodeetilise põhivõrgu punktid, ning siis nende suhtes määratud maastiku objektid. 8

Geodeesia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun