10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
simbad meresõitja
Õppematerjali autor
SIGMUND FREUD Sigmund Freud (Sigismund Schlomo Freud) (6. mai 1856 Freiberg 23. september 1939 London) oli pärit Austria juutide perekonnast. Psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapiaon laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Tema tütar Anna Freud oli nimekas psühhoanalüütik. ELUKÄIK Sigmund Freud sündis 1856 Freibergi linnas, mis praegu asub Tsehhis
Sigmund Freud Sigmund Freud oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.Sigmund Freud sündis 1856 Freibergi linnas, mis praegu asub Tsehhis. Kui Sigmund oli 4 aastane, kolis tema villakaupmehest isa paremate turgude otsinguil perega Viini. Alates sellest hetkest, kui esmasündinud ema lemmik Sigmund Freud lugema hakkas, oli ta väljapaistev õpilane. Hoolimata oma suurepärastest teadmistest, või võib-olla just nende tõttu, polnud Freudile karjääri valik kerge. Kogu oma keskkooli aja jooksul tundus tema huvi olevat suunatud juurakarjääri tegemisele Kuigi Freud ei kavatsenud kunagi arstiks saada, viisid tema kasvav vaimustus uute ja vastuoluliste Charles Darwini teooriate vastu ja Goethe Ood loodusele avaliku ettelugemise mõju teda seitsmeteistkümne aastaselt arstiteaduskonda astumiseni
olukorrale, mitte millegi kindla järgi. Seega pole inimese käitumist võimalik ette ennustada. 20. sajandil ei edenenud psüholoogia, sest isiksusepsühholoogia keskendus pigem inimestevahelistele erinevustele. Nii on aga eirnevuste kaudu asju raskem seletada kui ühisosa kaudu. Neli suurt suunda ja lähenemist isiksusele: · psühhodünaamiline (vanim koolkond) · humanistlik · isiksuse joonte teooriad · kognitiivne-käitumuslik FREUD Psühhoanalüüsi looja, psühhodünaamilises koolkonnas. Tal on olnud palju järgijaid. Sündis Böömimaal, kuid kolis ja elas elu lõpuni Viinis. Inimeses on olemas alateadlikud jõud, mis suunavad ta käitumist, ja on tekitatud/tekkinud varases lapsepõlves tänu erinevatele suhetele/käitumistele. Lapsepõlvekogemused on määravad selles osas, kelleks me kunagi saame. Lapsepõlve-põhimõte on psühhodünaamilise koolkonna üks tähtis osa. Tal oli täiskasvanuna rongisõidufoobia
Antiikajast pärineb poliitilise inimese tüüp (zon politikon), kes saab õnnelik olla vaid teiste inimeste seas hästivalitsetud riigis. Keskaeg lõi usuinimese ideaali, kes leiab õnne vaid siis, kui ta on oma suhted Jumalaga hästi korraldanud. Valgustusaeg viis täide liberalismi unistuse ja sünnitas majandusinimese (homo oeconomicus), kes ratsionaalselt kalkuleerib, mis talle kasulik on. 2 Philip Rieff. ,,Freud. The Mind of the Moralist". Viking Press 1959. Tsiteeritud läbi Sigmund Freud. ,,Inimhinge anatoomiast". Tartu Ülikooli kirjastus 1999. Lisa. Jüri Allik. ,,Sigmund Freudi elu ja töö" 4 Auru jõul 18. saj. teisel poolel puhkes Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis peagi levis ka mandri- Euroopasse. Manufaktuurid muutusid auru jõul vabrikuteks tuues üksteisega läbi põimunult kaasa tootmismahtude, tarbimise ning rahvaarvu hüppelise kasvu
SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler............................................................................................
Kas mingid välised tunnused on isiksuseomadused või mitte. Tihti võivad sellised omadused, mis ei ole isiksuseomadused, kaudselt ikkagi mingit suhtumist, käitumist, olemist mõjutada. 2. PILET PSÜHHOANALÜÜS Esimene isiksusepsühholoogia koolkond. See on kõige laiemalt tuntud ka psühholoogiaväliselt. See on mõjutanud hästi palju 20. sajandi kultuuri, kirjandust, kunsti, humanitaarset maailmapilti. Sigmund Freud on psühhoanalüüsi looja. Lisaks Freudile on selles koolkonnas veel hulgaliselt tema õpilasi näiteks Jung, Adler. Midagi on kõigis nende inimeste teooriates erinevat, kuid samas peab olema ka midagi sarnast, sest muidu nad ei kuuluks ühte koolkonda. Nende teooriates on ühine see, et kõik psühhoanalüütikud väidavad, et inimisiksust juhivad ja mõjutavad suuresti alateadlikud jõud. Alateadlikud jõud on
läbivaatust, diagnoosida kehalisi haigusi ning kirjutada välja ravimeid. Psühhoanalüütik on saanud spetsiaalse ettevalmistuse mõnes psühhoanalüütikute ühingu koolitusprogrammis. Kursus sisaldab teoreetilise väljaõppe ja juhendamise all praktiseerimise, samuti iskliku psühhoanalüüsi täispika kuuri läbimise patsiendina. On ka psühhoanalüütikute ühinguid, kes nõuavad kaht psühhoanalüüsi erinevate, soovitavalt ka eri soost analüütikute juures. Kuigi S. Freud ei pidanud meditsiiniharidust analüütikule 5 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © kohustuslikuks, nõuab enamus psühhoanalüütikute kooslusi tänapäeval MD ja psühhiaatriainternatuuri olemasolu (või psühholoogilise baashariduse korral spetsialiseerumiskursuse lõpetamist kliinilises psüholoogias). Seega võtab
kujutlusvõime, avatus, loovus, esteetilisus. 3. Sotsiaalsus Sõbralikkus, meeldivus, viisakus, sümpaatsus 4. Meelekindlus/teadlikkus See on seotud kohusetunde, vastutuse, korrastatuse, kompetentsuse ja muude selliste omadustega. 5. Neurootilisus See on emotsionaalne stabiilsus. Kellel on see madal, see on selline rahulik, stabiilne. Kellel on see kõrge, see on ärev, ärritunud, masendunud, frustreerunud. 2. Psühhoanalüüs Loodi 1895 (looja: Sigmund Freud). *1895 ilmus raamat ,,Etüüdid hüsteeriast" tegemist oli ühe noore naise haiguslooga peale oma isa surma, milles käsitleti vaimset kokkuvarisemist. Tema raviks üritati kasutada hüpnoosi, mille ajal naine mäletas neid asju, mida ta ärkvel olekus ei mäletanud. Tekkis küsimus, et kuidas see võimalik on? Freud loob idee alateadvusest. Psüühika jagati: 1. Teadvus- see on see, mida me suudame ette kujutada ja sõnastada (fantaasia, mälestus, unistus jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid