Facebook Like

Sigimisfüsioloogia (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Imetajate suguorganid ja nende funktsioonid.
Emaste suguorganid
* munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine
* munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht
* emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium ( lihaskest ) ja endomeetrium ( limaskest ). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved.
* emakakaelsperma liikumine
* tupp ja häbe – välised suguorganid, seks
Isaste suguorganid:
* munand (2)
- spermide moodustumine
* munandimanus (2) – spermide hoiustamine
* seemneväädis kulgev seemnejuha (2)
 - sperma kulgemise tee
* kusiti (1)
 - sperma väljutamine
Lisasugunäärmed ( eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis)
* peenis (1)
 - seks
* eesnahk (1)
- peenise kaite
* munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatemperatuur (kõrge temperatuur vähendab spermide funktsionaalsust – vähendab võimet viljastada).
2. Gonaadi arenemine lootel ja soo determinatsioon: geneetiline ja hormonaalne regulatsioon .
Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund , mis toodab sugurakke ehk gameete ning suguhormoone . Sugunääre kuulub suguelundite hulka.Sügoot XX – emane, sügoot XY – isane . Suguorganid ei hakka lootel arenema enne, kui tiinusest on möödas 15%. Selles faasis hakkavad primitiivsed gonaadid arenema, kas siis munasarjades või munanditeks. Sugu-määrav geen (SRY) Y-kromosoomis annab teate gonaadidele hakata munanditeks. Emastel ei ole SRY geeni ning nende gonaadid arenevad munasarjadeks. Kui munandid arenevad, siis nad hakkavad sekreteerima 2 hormooni: testosterooni ja antimüllerihormooni (AMH). Kui need hormoonid on olemas, siis areneb isane. Testosteroon konverdib Wolffi juha seemnejuhaks. Hiljem testosteroon konverteeritakse dihüdrotestosterooniks, arenevad välised sugutunnused (peenis ja munandikott). AMH põhjustab Mülleri juha taandarengu ja maskuliinse diferentseerumise.
Emastel Wolff juha taandareneb ja Mülleri juhast arenevad munajuhad ja emakas. Kui AMH ja testosterooni pole, areneb emane.
3. Isassugurakud e. spermid
3.1. Spermatogenees ja selle etapid.
3.2. Spermatogeneesi regulatsioon.
3.4. Isaslooma sugulise arengu ja seksuaalfunktsioonide endokriinne regulatsioon.
Sperma
koosneb spermidest ja vedelikest ( munandimanuse ja lisasugunäärmete).
Spermid on haploidse kromosoomistikuga. Sperm koosneb peast, keskosast ja sabast.
Pea sisaldab tuuma ja tuuma ees paikneb eriline peakate – akrosoom – spermile spetsiifiline rakuorganell, mis sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme munarakukestade lammutamiseks.
Keskosa sisaldab mitokondrit, mis toodab ATP. Lisasugunäärmete fruktoosi kasutatakse ATP tootmiseks. Sabas on mikrotuubulid , mis ATP energia arvelt töötavad.
Regulatsioon. Regulatsioon toimub hüpotalamuse , hüpofüüsi eessagara ja gonaadide (munadid ja munasarjad) abil. Hüpofüüsi eessagar kontrollib testosterooni, östrogeeni, progesterooni (toodetakse gonaadides) sekretsiooni kahe hüpofüüsi sagara hormooni abil: LH ja FSH – gonadotroopsed hormoonid. Hüpotalamuse GnRH kontrollib LH ja FSH sekretsiooni. Hüpotalamuses on neuroendokriinsed rakud , mis sekreteerivad GnRH-d.
Spermatogenees - protsess, mille abil toimub spermide tootmine munandi seemnetorukestes. Toimub 40-60 päeva. Spermatogeneesi käigus luuakse immunoloogiliselt priviligeeritud koht, kus seemnerakke ei hävitata isaslooma immuunsüsteemi poolt. Spermatosoidide küpsemine spermatogeneesis on tuntud kui spermiogeneesiks. Veri -munandi barjäär on oluline, läbi Sertoli rakkude saavad vaid kindlad ühendid läbi (kaitseb sperme immuunrakkude eest). Rasvlahustuvad molekulid saavad läbida (nt steroidhormoonid). Immuunsüsteem arvab , et diferentseerunud rakud on võõrad.
Seemnetorukeste vahel esinevad Leydigi rakud, mis toodavad testosteroonid. Testosteroon stimuleerib spermatogeneesi, isaste tunnuste arengut, toetab skeleti ja lihaste arengut ( anaboolne reaktsioonvõimendab skeletilihaste ja luude kasvu. Testosteroon stim . lihaste sünteesi ja inhibeerib proteiinide lagundamist). Mõjutab looma füsioloogilist arengut ja stimuleerib sugutungi.
Puberteet. veisel 1 aastaselt, hobusel hiljem, lammas, kits, siga umbes poole aastaselt.
Kuni puberteedini on spermatogoonid ( tüvirakud ), need on kontaktis torukese epiteeli basaalmembraaniga. Spermatogoonid on diploidsed (2 kromosoomi:1 emalt, 1 isalt). Kromosoome on on 29*2 = 58 koeral . Spermatogoonis on 58. Spermatogoonid jagunevad mitoosi teel. Puberteedieas hakkab toimuma spermatogenees – toodetakse küpseid sperme. Rakud hakkavad liikuma valendiku poole ning on kontaktis Sertoli rakkudega (iga 2 Sertoli raku vahel on väike kanal , mida mööda tüvirakud migreeruvad ja seda läbides arenevad).
Areng. Spermatogoonid (2n) paljunevad mitootiliselt, tekivad primaarsed spermatotsüüdid (2n), tekib ka spermatogoone. Primaarsed spermatotsüüdid paljunevad meiootiliselt, tekivad sekundaarsed spermatotsüüdid (n). Toimub ka ristsiire. Sekundaarne spermatotsüüt paljuneb meiootiliselt, tekib spermatiid (n). Seejärel rõhu tõttu lähevad munandivõrgustikku ning sealt munandimanusesse, kus nad omandavad liikumisvõime. Spermatiid kaotab enamuse oma tsütoplasmast ja areneb saba. Transpordil munandimanusesse küpseb sperm edasi ja areneb liikumisvõime. Läbi munandimanuse liigub 10 päevaga ja seal: * saab liikumisvõime imendub üleliigne vedelik * edastatakse toitained ebaküpsetele spermidele * säilitatakse sperme * lihaskontraktsioonide abil liiguvad spermid alaneva seemnejuha suunas. Kopulatsiooni ajal liiguvad spermid kusitisse, kus nad segunevad lisasugunäärmete nõredega – moodustub sperma.
Lisasugunäärmed:
* põisiknääre – fruktoos, sorbitool , askorb. hape , prostaglandiinid ( kassidel puudub see nääre )
* eesnääre ensüümid spermide aktivatsiooniks ( koertel on ainult see nääre)
* kusitisibulanäärmed – libestavad ja loputavad emassuguteid.
Hobustel, veistel on kõik näärmed olemas. Kui looma kastreerida, siis näärmete suurus väheneb (testosterooni mõju kaob).
Hormoonid
LH mõjutab Leydigi rakke testosterooni tootma . Testosteroon stim. Sertoli rakke ja spermatogeneesi. Testosteroon läheb verre, kui seda on liiga palju, siis inhibeerb LH ja hüpotalamuse.
FSH mõjutab Sertoli rakke. Sertoli rakud stim. spermatogeneesi ja toodavad inhibiini, mis inhibeerib FSH. Sertoli rakud suudavad testosteroonist östrogeene teha. Sertoli rakud toetavad arenevaid sperme mehhaaniliselt ja varustab toitainetega.
Andosteroon – toodavad sigade munandid, suguferomoon süljes. Sellel on iseloomulik lõhn, mis mõjutab emiseid.
Testosterooni süntees – LDLiga tuuakse rakku kolesterool , millest sünteesitakse testosteroon. Toodavad Leydigi rakud. Testosteroonist sünteesitakse munasarjades östrogeeni.
Spermide liikumine ja eluiga emassuguteedes. Spermide kapatsitatsioon .
Spermid liiguvad Munand -> munandimanus -> seemnejuha -> suguti . Spermid võivad emassuguteedes elada kuni 4päeva. Spermid peavad olema tunde emassuguteedes enne, kui nad on viljastumisvõimelised. Seda arengut nim. kapatsitatsiooniks. Kapatsitatsioon muudab valkude ja glükoproteiinide vahekorda seemneraku plasmamembraanis ning kiirendab seemneraku metabolismi ja liikuvust. Morfoloogias ei muutu midagi, muutuvad hüperaktiveerituks.
1. kapatsitatsioon – hüperaktiivne liikumine 2. seostumine munaraku zona pellucida
4. Emasloomade sigimise tsüklilisus
4.1. Innatsükkel: mõiste ja pikkus erinevatel loomaliikidel.

Innatsükkel - esmaimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada
Vesi
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Sigimisfüsioloogia #1 Sigimisfüsioloogia #2 Sigimisfüsioloogia #3 Sigimisfüsioloogia #4 Sigimisfüsioloogia #5 Sigimisfüsioloogia #6 Sigimisfüsioloogia #7 Sigimisfüsioloogia #8 Sigimisfüsioloogia #9 Sigimisfüsioloogia #10 Sigimisfüsioloogia #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Triin Edula Õppematerjali autor

Lisainfo

Sigimisfüsioloogia (veterinaaria). Vastatud kordamisteemade alusel õpiku põhjal. Vajalik kontrolltööks ja eksamiks.
veterinaaria , sigimine , innatsükkel , sperm , rakk , embrüo , sperma , platsenta , progesteroon , rakud , östrus , testosteroon , ovulatsioon , emakas , oksütotsiin , spermid , kollakeha , membraan , endomeetrium

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

24
docx
Seedimisfüsioloogia
29
doc
Füsioloogia
147
docx
Mikroobifusioloogia
35
doc
Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
39
docx
Mikrobioloogia
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
33
doc
Füsioloogia
34
doc
Kordamisküsimuste vastused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun