Sidekoed (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Sidekude

tegelikult sidekoe juurde kuulub ainult rakuväline aine, mis täidab ruumi organite sees ja nende vahel. Nimelt ta määrab kõiki organite ja struktuuri füüsilisi omadusi. Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma: toite- (troofilise) funktsiooniga sidekoed (veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasv kude ja kohev sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude ja luukude).  1 SIDEKUDE Sidekoe hulka kuuluvad väga erisugused koeliigid: · Luukude · Kõhrkude (hüaliinne, elastne, kiuline) · Veri, lümf · Õige sidekude (tihe, kohev, retikulaarne) · Rasvkude 2 TUGIFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 2.1 Luukude

Meditsiin

14

doc

Histoloogia kordamisküsimused

o elastne - esineb kõrvalestas, kuulmekäigu seinas, kõripealise kõhres, olemas perikonder, rakkudevaheline aine mikroskoobis nähtavalt kiuline o fibroosne - Esineb selgroo lülidevaheketastes, liigeseketastes, mõnedes kõõlustes, fibroosse kõhre rakud tekivad harilikult fibroblastidest, puudub perikonder. Luukude o Rakkudevaheline aine on mineraliseerunud (kaltsifitseerunud) 14. Nimetatud sidekoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Hüaliinne kõhrkude Elastne kõhrkude Fibroosne kõhrkude Luukude (toruluu kompaktaine histoloogiline ehitus) Paralleelkiuline sidekude kõõluses 15. Tugikudede regeneratsioon Suur regeneratsioonivõime, selle tõttu taastavad vigastatud kohti 16. Lihaskudede üldiseloomustus, ülesanded (Sisaldavad aktiinist ja müosiinist koosnevaid müofilamente)

Üldhistoloogia

23

doc

ÜLDHISTOLOOGIA

kogu keha toesskeleti. -Talletusfunktsioon(rasvkude) – energia talletamine rasvkoe kujul, lisaks omab ka soojust säilitavat eesmärki. -Reparatsioonifunktsioon(fibrotsüüdid)-sidekude nimetatakse ka paikamiskoeks. Sidekude – Organismi mesenhümaalse päritoluga sisekeskkonna koed, mis koosnevad rakkudest ja ekstratsellulaarsest maatriksist, ning omavad olenevalt ajast ja kohast spetsiifilist funktsiooni. Sidekoe erinevus epiteelist -Epiteelid on vabad rakkudevahelisest ainest, sidekoed on ümbritsetud vastavast ainest. -Epteel on praktiliselt vaba vere ja lümfisoontest, siis sidekude on otseselt seotud vere- ja lümfisoontega ning närvidega. -Sidekude pärineb ainult mesenhüümist,epiteel pärineb kõigist lootelehtedest. Sidekudede iseloomustus -Koosneb rakkudest ja ekstratsellulaarsest maatriksist (ECM) -Rakuline koostis on väga laialt muutuv nii rakkude arvult, morfoloogiliselt kui ka füsioloogilistelt omadustelt.

Üldhistoloogia

17

doc

Kordamisküsimused histoloogias

1. Histoloogia-alased mõisted Histoloogia- teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitusest Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe o Kude koosneb rakkudest ja nende tekistest- rakuvaheaine ja koevedelik, mis on toodetud rakkude poolt ja rakkude vahelisse ruumi eritatud 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed Sidekoed e tugikoed o Troofilised koed- veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed- silelihaskude, skeletilihaskude, südamelihaskude Närvikoed- närvikude 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus o Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe o Epiteelid ei sisalda teiste kudede elemente

Bioloogia

13

docx

Histoloogia ja embrüoloogia

Trombopoees Tüvirakk Megakarüoblast Promegakarüotsüüt Megakarüotsüüt Trombotsüüdid (megakarüotsüüdi tsütoplasma jätked) Sidekudede jaotus · Veri ja lümf · Sidekude(kitsam mõiste) Kiudsidekude · Kohev sidekude · Tihe sidekude o Vormunud tihe sidekude o Vormitu tihe sidekude Eriomadustega sidekoed · Pigmentkude · Sütljas sidekude · Retikulaarne sidekude · Rasvkude · Kõhrkoed · Luukoed Põhiaine ja sidekoe kiud (neid toodavad sidekoes fibroblastid): 1. Kollageensed kiud ­ tugevad, jämedad, annavad tugevuse 2. Elastsed kiud ­ tagavad elastuse 3. Retikulaarkiud ­ kollageeni alavorm Fibroblastid - noored lamedad rakud, mis osalevad sidekoekiudude ja põhiaine

Arstiteadus

50

docx

TSÜTOLOOGIA KONSPEKT

 Apokriinsed – sekretsiooni ajal raku maht väheneb  Holokriinsed näärmed – kogu rakk laguneb, muutudes sekreediks SIDEKUDEDE MORFOLOOGILINE JA FUNKTSIONAALNE KLASSIFIKATSIOON. PÄRISSIDEKUDE.  Sidekude on üks neljast kudede põhitüübist – iseloomulikuks omaduseks intertsellulaarsubstantsi rohkus  Veres ja lümfis on intertsellulaarsubstants oma konsistentsilt vedel ja kannab vastavalt vereplasma ja lümfiplasma nimetust  Sidekoed jagatakse histoloogilise klassifikatsioonist tulenevalt järgmiselt:   Veri, lümf  Pärissidekude  Kiudsidekude  Kohev sidekude  Tihe sidekude (tihe korraskiuline ja tihe sassiskiuline sidekude)  Eriomadustega sidekude  Retikulaarne sidekude  Rasvkude (valge ja pruun)  Sültjas sidekude

Meditsiin

20

odt

Anatoomia ja füsioloogia KT I

endokriinsed saadavad sekreedi otse verre. *Sensoorne epiteel e tundeepiteel – koosneb ärrituse vastuvõtmiseks spetsialiseerunud rakkudest (nt haistmisepiteel nina limaskestal). 2) sidekude – iseloomulik suur rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. Jaguneb kahte suurde rühma: toitefunktsiooniga ning tugifunktsiooniga sidekoed. Toitefunktsiooniga *veri – koosneb vereplasmast ja vormeelementidest (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid). Täiskasvanud inimesel u 4,5-6 L verd. Vere peamiseks ülesandeks on transport: viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, kannab ära jääkained ning kannab laiali hormoone. Lisaks on tähtis ka vere kaitsefunktsioon (tehakse kahjutuks organismi sattunud kahjulikud mikroorganismid ja nende mürgid). *lümf – koosneb

Füsioloogia

60

docx

Veterinaarne histoloogia

Seroosne nääre – lõpposa valendik on kitsas, tuum on ümar. Mukoosne nääre – lõpposa valendik on avar, rakutuum on lamestunud ja surutud raku baasile. 11. Sidekudede morfoloogiline ja funktsionaalne klassifikatsioon Morfoloogiline klassifikatsioon: 1. veri ja lümf 2. sidekude kitsamas mõistes (kiudsidekude, eriomadustega sidekude) 3. skeletikoed (kõhrkude ja luukude) Funktsionaalne klassifikatsioon: 1. Side- ja troofilise ja kaitsefunktsiooniga koed - veri, lümf, kohevad sidekoed, eriomadustega sidekude; 2. Mehaanilise funktsiooniga tugikoed ja skeletikoed: tihe sidekude, kõhrkude ja luukude. 12. Veri sidekoe erivormina Sanguis on läbipaistmatu punane vedel sidekoe liik. Koosneb plasmast – rakkudevaheline vedel aine – ja temas ringlevatest vormelementidest - vererakkudest: punastest verelibledest (erütrotsüütidid), valgetest verelibledest (leukotsüüdid) ja vereliistakutest (trombotsüüdid). Veri ringleb veresoontes

histoloogia

Kommentaarid (0)