Shampanjakoolituse kokkuvõte (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Joogiõpetus

Õlu Õlu on süsihappegaasi sisaldav alkohoolne jook, mida valmistatakse linnastest, humalast, veest ja pärmist . Teraviljadest kasutatakse kõige rohkem otri. Linnased jahvatatakse ja segatakse aurukatlas veega, tekkinud massi nimetatakse meskiks . Meski temperatuuri tõstetakse 75 kraadini. Seejärel meski filtreeritakse , ning saadakse selmoel virre, mida keedetakse. Hiljem jahutatakse 5 kraadi C-ni , ning lisatakse kultuurpärmi. Algab käärimine 5 ­ 10 päeva jooksul muutuvad käärivad suhkrud süsihappegaasiks ja alkoholiks ning pärm kas vajub põhja või tõuseb pinnale. Õlled jaotatakse põhja- või pinnapärmiõlledeks, vastavalt pärmi tüübile , mida õlle kääritamisel kasutatakse. Käärimise lõppedes lastakse heledal õllel 8-12 ööpäeva ja tumedal õllel kuni 70 ööpäeva laagerduda. Laagerdumine kujutab endast pikaajalist õlle valmimise ja stabiliseerumise protsessi püsivates tingimustes ( 4 ­ 8 C ) juures , mille jooksul saavutab õlu õige maitse ja

Joogiõpetuse

15

odp

Prantsusmaa veinid

Prantsusmaa veinid Marju Rannaste KM31 Veinide ajalugu Arheoloogilised väljakaevamised näitavad et juba 3000 aastat tagasi tegeleti Prantsusmaal viinamarja kasvatusega. Esimesed teadaolevad tõendid veini valmistamisest pärinevad 6. sajandist e.kr Lõuna- Prantsusmaalt, kui kreeka immigrandid asutasid praeguse Marseille linna ja asusid seal aktiivselt veinindusega tegelema. Prantsusmaa veininduses toimusid suured muutused. 6. ja 7. sajandil tekkis rida väiksemaid vürsti- ja kuningriike, mis suhtusid veini valmistamisse erinevalt. Põhja Prantsusmaal peeti veini luksuskaubaks ja kuna paljuski oli veinitootmine läinud kiriku ja kloostrite kätte, siis peeti veini ka pühaks joogiks. Tuntus maailmas Prantsusmaa veinid on maailma kuulsad, need on eeskujuks kogu ülejäänud veinimaailmale. Konkurentsi suudab pakkuda veel sarnaste näitajatega Itaalia. Kogu toodangust valmistatakse 65% punaseid veine, 20% valgeid ve

Joogiõpetus

4

docx

Alkoholide ajalugu ja valmistamine

Alkoholid Kust alguse sai? Alkohol sai alguse juba kivi ajast kust on leitud sellest ajast pärit õllekanne. Ehk siis umbes kümme tuhat aastat enne kristust sai alguse alkohol õlle näol. Arvatakse ka, et õlle läbi leiutati ka leib. Dzinn Dzinni lähteaineks on neutraalne piiritus. Vajaliku kvaliteetse baaspiirituse hangib või valmistab tootja ise. See tähendab, et esmalt valmistatakse maisil, odral või rukkil põhinev meski, mille kääritamisel saadakse 6­7% alkoholisisaldusega virre. Baasbiiritust, mis nüüd saadakse, iseloomustab 70-90% alkoholisisaldus. Järgnevat piiritus lahjendatakse destilleeritud veega, kuhu lisatakse ka kadakamarjad, puuviljad, tsitrusteliste koored, ürdid ning vürtsid. Taimi matsereeritakse ehk leotatakse toatemperatuuril mõnest kuni 24 tunnini, seejärel destilleeritakse jook lõplikult. Dzinni maitsestatakse peale kadakamarjade veel koriandri, angeelika, nelgi, aniisi, kaneeli mandlite ja rea muude mait

Keemia

4

odt

Joogikaart

Joogikaart Aperitiivid EUR Campari 4cl 2,50 Martini Bianco 8cl 2,50 Martini Extra Dry 8cl 2,50 Martini Rosso 8cl 2,50 Pernod 4cl 3,50 Valged veinid EUR Barco Viejo Chardonnay Central Valley (Tsiili ) 12cl 3,00 Barco Viejo Chardonnay Central Valley (Tsiili) 75cl 17,00 Grand Noir Sauvignon Blanc Languedoc (Prantsusmaa) 12cl 3,50 Grand Noir Sauvignon Blanc Languedoc (Prantsusmaa) 75cl 18,00 Columbia Crest Two Vines Riesling (Ameerika Ühendriigid) 75cl 3,50 Columbia Crest

Restoraniteenindus

17

docx

Veinist

1) Viinapuude kasvatamine ja peamised marjasordid Viinapuude kasvatamine Ajalugu Ca 3600 ekr ­ esimene tõendatud leid praeguse Armeenia aladelt (vana veiniamfora). 3000 ekr ­ veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr ­ veini toodeti Egiptuses. 560 ekr ­ esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas ­ VanasKreekas. 400 ekr ­ Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr ­ veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi ­ Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinap

toiduainete sensoorse hindamise alused

6

docx

Veiniõpetus

Prantsusmaa veinipiirkonnad. Burgundia ­ kõige peenem ja kallim veinipiirkond maailmas, Burgundia jaguneb alapiirkonadeks: kõige põhjapoolsem on Chablis (veinidel on eriline mineraalsus, vahel lausa soolakas merelõhn, mis tuleneb lubjakivipinnasest); Cote d` Or (Kuldne kallas) ­ jaguneb kaheks Cote de Nuits (Pinot Noirist valmistatud punaveinide ala) ja Cotes de Beaune (valm. Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne ­ kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace ­ marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie ­ mäestikuveinid Bordeaux ­ veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvi

Toiduainete õpetus

18

doc

Ungari veinid

Tartu Kutsehariduskeskus Ungari veinid Koostas : Pille Prill K206 2009 Veiniaedade pindala : 131 000 hektarit Toodang : ligi 4 810 000 hektoliitrit Veini juuakse : 29 liitrit inimese kohta aastas Nende ainus sugulasrahvas on madjarid. Tõeliseks veinimaale kohaselt tarbitakse enamik toodangust kodumaal. Aga eks midagi ole aegade jooksul ikka ka Eestimaale jõudnud. Alati saadaval olnud väga lihtsate ungari veinide kõrvale on tänaseks tõusnud korralik keskklass György Villa veinidega. Aeg-ajalt on Eestis müüdud ka lausa fantastilisi Ungari veine, näiteks viis aastat tagasi oli saada veinimeiter Tibor Gàli ja Itaalia veinimarkii Niccolo Incisa koostöös valminud muljetavaldavat Egri Bikavèri (tootjafirma GIA). Kuna hind küündis üle saja krooni, siis seda eriti ei ostetud ja peagu enam ka maale ei toodud. Hea ungari veini nautimist segab ikka veel endisaegne arusaam, et un

Joogiõpetus

7

docx

Joogikaart

Kanged alkohoolsed joogid Piiritusjoogid Cachaca Pitu 4 cl 3.00 / 46.94 EEK Viinad Smirnoff red 4 cl 3.00 / 46.94 EEK Smirnoff black 4 cl 3.50 / 54.76 EEK Smirnoff maitseviinad 4 cl 3.50 / 54.76 EEK Viru Valge 4 cl 2.50 / 39.12 EEK Viru Valge maitseviinad 4 cl 2.50 / 39.12 EEK Viru Valge (mini pudel) 5 cl 2.50 / 39.12 EEK Grappa Grappa Paganini 4 cl 3.00 / 46.94 EEK Viskid Johnnie Walker Red Lable

Joogiõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)