Sepistamine (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Survetöötlemine

Tõmmatakse teraseid ja praktiliselt kõiki mitterauasulameid. Tõmbamine on praktiliselt ainus traadi (tõmmatakse traati läbimõõduga 0,002...6 mm) ja väikese ristlõikemõõtmetega torude saamise meetod. Külmtõmbamisel metall kalestub, mistõttu suurte deformatsioonide saavutamiseks kasutatakse mitut tõmbeastet, mille vahel toimub metalli esialgset plastsust taastav vahelõõmutamine metallisulami rekristalliseerumistemperatuuri ületavatel temperatuuridel. Sepistamine e. vabasepistamine on survetöötluse perioodiline protsess (sele 2.9a). Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud pooltoodet või toodet nimetatakse sepiseks. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Viimane jaguneb omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel. Sepistamine vasaratel on leidnud sepiste tootmisel kõige laiemat kasutamist. Sepistusvasarad kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka ­ vasarapea liikumiskiirus

Materjaliõpetus

4

doc

Metalli tööd

tugevuse vähenemise või isegi jooteõmbluse sulamise. Joodise sulamistemperatuuri järgi eristatakse pehmejoodisjootmist, kus kasutatakse pehmejoodiseid sulamistemperatuuriga kuni 450 °C, ning kõvajoodisjootmist, kus kasutatakse kõvajoodiseid sulamistemperatuuriga üle 450 °C. Pehmejoodisjootmist kasutatakse juhul, kui jooteliidet ei koormata nimetamisväärselt ja ta töötab madalatel temperatuuridel, näiteks elektroonikas ja elektrotehnikas.  Sepistamine Sepistamine e. vabasepistamine on tuntud survetöötlusprotsessidest vanim. Sepistustoorikute deformeerimine viiakse läbi käsitsi, sepistusvasaratel või ­pressidel ja teistel sepistusseadmetel. Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud toodet või pooltoodet nimetatakse sepiseks. Sepised ei ole üldjuhul valmistooted, vaid pooltooted edasiseks töötlemiseks, näiteks lõiketöötlemise teel.

Materjaliõpe

15

pdf

Tootmistehnika Eksam

Põhjuseks on metalli voolamine kogu mahus stantsimisel, samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse toorikult osade kaupa, s.t. piiratud mahus. Siiski on olemas stantsimismeetodid, kus tooriku deformeerimine toimub jark-järgult, piiratud mahus ­ rotatsioonstantsimine, radiaalstantsimine, rõngvaltsimine, rotatsioonvenitamine. Vormstantsimine võimaldab üldiselt valmistada keerukama kujuga tooteid kui sepistamine. Deformeerimistemperatuurist sõltuvalt eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist. Suurimat kasumist leiab kuumvormstantsimine. 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. Külmvormpressimisel e. Väljasuruval külmstantsimisel asetatakse toorik matriitsi õõnde, kust metall pressitatakse templiga peenemasse õõnde. Eristatakse otse- e. Pärivormpressimist, vastuvormpressimist ning kombineeritud vormpressimist. Otsevastupressimisel toorikumetalli voolamise suund ühtib templi

Tootmistehnika alused

19

pdf

Referaat

Degaseerimine 6 Vormi koostamine 6 Valamine ja detaili vormist eemaldamine 7 Kuumtöötlemine ja detaili pinna puhastamine 7 Lõpptöötlemine 8 Survetöötlus 8 Valtsimine 9 Ekstrudeerimine 9 Tõmbamine 10 Sepistamine 10 Vormstantsimine 11 Keevitamine 11 Sulakeevitus 12 Kaarkeevitus 12 Gaaskeevitus 12 Survekeevitus 13 Külmkeevitus 13 Hõõrdkeevitus 13

Materjaliteaduse üldalused

24

pdf

konspekt ja KT vastused

Nii toodetakse stantsiseid leht- või vormstantsimist kasutades.  ● Tooriku geomeetria järgi eristatakse mahtvormimist ja lehtvormimist - Mahtvormimisel kasutatakse enamasti nelinurkse või ümara ristlõikega toorikuid. Deformeerimisega kaasnevad tooriku kuju ja ristlõikepinna olulised muutused. Mahtvormimise meetodeiks on sellised survetöötlusmeetodid nagu valtsimine, ekstrudeerimine, tõmbamine, sepistamine, vormstantsimine vasaratel ja pressidel jne. - Lehtvormimisel kasutatakse lehtmetalli, kusjuures deformatsiooniprotsessis tooriku kuju küll muutub, kuid paksus enamasti mitte. ● Pingeseisundi ehk pinguse järgi eristatakse joon-, tasand- ja ruumpingusega deformatsiooniprotsesse. Survetöötlemisel prevaleerivad kaks viimati nimetatut. Tasandpingus on iseloomulik lehtvormimise paljudele protsessidele, näiteks sügavtõmbamisele

Materjaliteaduse üldalused

58

pdf

Metallide Tehnoloogia 2. Referaat

rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötlusprotsesse liigitatakse samuti pidevprotsessideks ja perioodilisteks protsessideks. Survetöötluse pidevprotsessideks on valtsimine, ekstrudeerimine ja tõmbamine, mida rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse perioodiliste protsesside abil toodetakse tükktooteid. Sellised protsessid on sepistamine, vormstantsimine (mahtvormimisprotsess) ja lehtstantsimine (lehtvormimisprotsess). 18. Kalestumine, rekristalliseerumine Kalestumine- plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises – mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess – rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele

Metalliõpetus

86

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata

Kommentaarid (1)