50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
71 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maksim Kruptsenkov
Õppematerjali autor
.......... 59 4.3.1 Kombineeritud haalamis-ankrupel .......................................................................... 59 4.3.2 Haalamispel ............................................................................................................. 59 4.3.3 Hüdrauline süsteem ................................................................................................. 60 5 4.4 Õlise vee separaator ....................................................................................................... 61 4.5 Laeva katelseade ............................................................................................................ 63 4.5.1 Katel ........................................................................................................................ 63 4.5.2 Põleti..............................................................................................
varustamine ja selle nõuetekohane ettevalmistamine. Kütusesüsteemi võib tingimisi jagada: - Madalasurve kütusesüsteem. - Kõrgsurve kütusesüsteemideks. Madalasurve kütusesüsteem on laeva diiselmootori kütusesüsteemi osa, mis on ettenähtud kütuse punkerdamiseks, hoiustamiseks, kütuse ettevalmistamiseks ja etteandeks kõrgrõhu süsteemi. Madalrõhu süsteemi moodustavad: tsisternid (tankid), filtrid, pumbad, segistid, separaatorid, homogenisaator, kütusesoojendid ja kütusetorustik. Kõrgsurve kütusesüsteem on kütusesüsteemi osa mis on mõeldud kütuse etteandeks vahetult mootorisse. Kõrgsurve kütusesüsteemid tagavad kütuse sissepritse mootori põlemiskambritesse ja koosnevad tavaliselt kütuse kõrgsurvepumpadest ja pihustitest, mis tavaliselt on ühendatud kütuse kõrgsurvetoruga. Mõnedes väikemootorites kasutatakse pump-pihusteid kus
pinnad on varustatud avadega). Need seibid on välis servaga omavahel ühendatud, seivi sisemise ovas on seibid üksteisest eraldatud ja nad asetsevad üksteisest eemal. Mõlemad seibid on pealt keatud peenikese messing võrguga. Kütus juhitakse ka siin väljapoolt peale ja seest saadakse puhastatud kütus kätte, ning mustus jääb võrguke, kust ta saadakse kergesti maha pesta. SEPARAATORID Separaatorites kasutatakse ainete üksteisest eraldamiseks tsentrifugaal jõudu [Pts] Pts = m∙v² = m∙ω²∙R² = m∙ω²∙R R R Kus : v – joonkiirus ω [1/s] ehk [rad] 1rad = 57,8° S V = R∙ Nägu valemist näeme, on tsentrifugaaljõud põõrlevale osakesele võrdne tema massiga (tihedusega), põõrlemiskiiruse ruuduga
Ühikumaht- kahe ratta vahele jääv vooliku osa. 2 27. Kruvipumbad: plastmassist sisekestaga korpuses pöörleb sisekestale vastav ekstsentriline kruvirootor, selle tulemusel liigutatakse iga pöördega kruvi sammu, läbimõõdu ja ekstsentrilisusega määratav kogus toodet edasi. Ühe ja mitmeastmelise sammuga kruvid (tõstekõrgus). 28. Separaatorite klassifikatsioon ja kasutamine:1. separaatorid (piima, koore ja lõssi erald.) 2. puhastusseparaatorid (piima puhast.meh.lisand.) 3. Kooreseparaatorid kõrgsisaldusega koore 85% saamiseks. 4. Kohopiimaseparaatorid kalgendpiimast vadaku eemaldamiseks, kohupiimapasta saamiseks. 5. rasvaseparaatorid sulatatud või ja puhta piimarasva 99,3% saamiseks võist või piimast. 6. Selitusseparaatorid vadaku puhastamiseks peenest juustuterast. 7. bakteriofuugid bakterirakkude eraldamiseks piimast. 8. separaatorid-
ühendatud väljuva õli poolega. Rõhkude vahe tõusul surutakse plunžer järjest rohkem ühele poole. Plunžer oma liikumisega mõjutab magneetiliselt näituri ketast. Kui rõhk tõuseb üle normi, siis tuleb esile punase segmendi liikumine näidikule. Kui rõhk tõuseb kriitilise piirini, aktiveeritakse häiresignaal. Iga peamasina jaoks on üks õliseparaator 20 Separaatorid töötavad kogu aeg. Separaatori tööpöörete arvuks on 10400, separeeritava õli hulk on 4,5m3/h, ülekanne 292/82, tarbitav võimsus 11kW, käivitusaeg 2min, õli hulk ülekandes 2l ning trumli mahutavus 2,7l. Õlijahutid on tüübilt plaatjahutid. Margiks on AlfaLaval M15 BFM8, töörõhuks 8bar, töötemperatuur on vahemikus 0ºC...100ºC, kaaluks 936kg, plaadi materjaliks AISI 304. Tihenditena kasutatakse õli –ja temperatuurikindlat kummi NBR. Plaadi paksus on 0,4mm ja jahutuspind jahuti kohta 55,8m 2
4 Kohupiimaseparaatorid- kalgendunud piimast kohupiimapasta ja vadaku eraldamiseks. 5 Rasvaseparaatorid- sulatatud või ja puhta piimarasva ( rasva 99,3%) saamiseks piimast või võist. 6 Selitusseparaatorid- vadaku puhastamiseks peenest juustuterast. 7 Bakteriofuugid- bakterirakkude eraldamiseks piimast. 8 Separaatorid- klarifiksaatorid- piima homogeniseerimiseks ja puhastamiseks. Separeerimine- on protsess, kus piim lahutatakse erineva tihedusega fraktsioonideks tsentrifugaaljõu mõjul separaatori pöörlevas trumlis. Separeerimisel eemaldatakse piimarasv osaliselt või täielikult: 1 Vähese rasvasisaldusega või rasvata piima saamiseks; 2 Piimarasva kontsentreerimiseks ja kõrge rasvasisaldusega toodete valmistamiseks; 3 Piima rasvasisalduse standardiseerimiseks. Koorimisteravust mõjutavad tegurid Koorimisteravust väljendatakse lõssi rasvasisalduse kaudu. Seda mõjutavad: 1 Piima eeltöötlus Negatiivset mõju avaldab tugev mehhaaniline mõjutamine piima esmasel käitlemisel:
Õli valgub karteri põhja. Õli põhifunktsioon on: määrida, kaitsta korrosiooni eest, puhastada tahmast,rauapurust jms, jahutada mootorit, mille tõttu peab õli puhastama ja jahutama omakorda. Filtreid on kaks ning nad võivad töötada korraga või eraldi nii, et on võimalik puhastada neid mootori töö ajal. Õlifiltritel on manomeetrid filtri kontrollimiseks. Kasutatakse ka reaktiiv tsentrifugaal filtreid. Suuremad mootorid vajavad tõhusamat puhastust, mida teeb separaator. Õlitussüsteem jaguneb: a)Märja karteriga - väiksematel mootoritel, kus hoitakse õli karteris. b)Poolkuiva karteriga - keskmise võimsusega laevadel, õli kogutakse tsirkulatsiooni õlipaaki. On kaks pumpa üldiselt. c)Kuiva karteriga õlitussüsteem - õli valgub kahe põhja vahel olevasse tsirkulisatsiooni tanki. Selles süsteemis ei puutu õli kokku õhu hapnikuga ja õli oksüdeerumine on minimaalne.Kaasaegsete
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Toiduainete töötlemine FÜÜSIKALIS-KEEMILISED, MEHHAANILISED, SOOJUSVAHETUS NING MIKROBIOLOOGILISED PROTSESSID TOIDUAINETETÖÖSTUSES REFERAAT OLUSTVERE 2014 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Füüsikalis-keelmilised protsessid............................................................4 1.1. Desodeerimine...............................................................................4 2. Mehaanilised protsessid...........................................................................5 2.1. Materjalide eraldamine.......................................................................5 2.2. Peenestamine..................................................................................7 2.3. Vormimine.....................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid