kasutajaga, tõlgendiga nt rhema (üksik sõna, mõiste), dicent (ütlus, lause), argument (väide)). (4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane (näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi). Diagramm on ikoon, sest näitab visuaalselt suhet ehk vahekorda. Foto, joonis- tõlgenduste tegemine, kultuur mõjutab meid. Metafoor-. Algebraline võrdlus-ikoon et nr erinevad, struktuur sama. Indeks- tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja, lõhn, maitse. Meditsiinilised sümptomid, mõõteriistad. Signaalid (nt koputus), viidad, deiktilised sõnad, salvestused. Indeksis sisaldub alati ka ikoon. Nt suits on tule märk. Sümbol- Kõik sõnad on sümbolid, sest sümbolite alla kuuluvad keelemärgid, tähestik, numbrid, liiklusmärgid, rahvuslipud. 2)Semioos. Semioosi kolm mõõdet (Morris):
Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkagi säilinud. Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ja oluline koht on semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika.
Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika põhiobjektid: märgid märkide vahelised suhted semioos Teadusi ühendav teadus. Üldkeel kõikidele märgisüsteemidele. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid
Eksamiküsimused (FLSE.00.216=FLSE.00.195) 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad.
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada.
Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke probleem * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu
Hea üliõpilane! Edastan M.Lotmani koostatud eksamiküsimused, millele leiate vastused teiste allikate reas ka raamatust: John Deely. Semiootika alused. Tartu University: Tartu Semiotics Library 4, 2005 ja veebilehelt: http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/ Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist -- st viisist, kuidas mistahes märk kannab tõlgendaja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Ka saame ise pidevalt loendamatu hulga sõnumeid.
Semiootika konspekt Märgi väline kuju (nn märgikandja) ei ole veel märk. Ühed ja samad või väga sarnased märgikandjad võivad erinevates kontekstides tähendada erinevaid, vahel koguni vastandlikke asju. Nt samad geomeetrilised kujundid võivad erinevais kultuurides tähistada täiesti erinevaid asju (nt viisnurk, mis on ühtlasi nii Ameerika Ühendriikide lipul, kui ka sümboliseerib Nõukogude Liidu proletaarse revolutsiooni viie kontinendi ühendamist), samuti svastika Moodsa semiootika rajajad: Emile Durkheim Jules Henri Poincaré Sigmund Freud ... Gottlob Frege (1848-1925) Charles S. Peirce (1839-1914) Ferdinand de Saussure (1857-1913) Et olla vastastikku kasulikud, peavad kommunikatsioonis osalejad "rääkima eri keeli". Semiootika vaatevinklist kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu, st on teatud teadete (tekstide) hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiülene mehhanism. Selles mõttes võib kultuuriruumi
Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad.
valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale.
valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng. - Hippokrates oli esimese semiootika rajaja, kui eristas meditsiinis valdkonna, mis oli seotud diagnostikaga. Õige diagnoosi panemine ei ravi, kuid on õige ravi valikul hädavajalik. - epikuurlased vs stoikud - arutlesid, milline on loomulike ja konventsionaalsete märkide vahe. - Püha Augustinus - teooria signa data'st (konventsionaalsed märgid). - William Ockham - tõi välja privaatsed ja avalikud märgid (räägitud märgid on avalikud). - John Locke "Essee inimmõistusest" oli suurel osal pühendatud semiootikale.
Th. A. Sebeok "Signs. An Introduction to Semiotics" John Deely "Basic of semiotics" Charles Morris "Writings of General Theory of Signs" [soovituslik:] Daniel Chandler "Semiotics. The Basics" Floid Merrell "Semiotic Foundation" Winfred Nöth "Handbook of Semiotics" Umberto Eco "A Theory of semiotics" Jürgen Trabant "Elemente der Semiotika" Juri Lotman "Semiosfäärist" Eloid Merrel "This is semiotics" Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi
Kuid põhirõhk on selle struktuuri realiseerimisel kirjaniku ja lugeja aktiivse "dialoogse vastastikuse mõju" käigus. Esindajad Genette, Eco ning Ricoeur. Retseptiivne esteetika lähtub vastupidiselt strukturalismile subjektist-lugejast ehk vastuvõtjast. Kunstiteos kui "esteetilise kogemuse" intentsionaalne objekt. Uuritakse lugeja reaktsiooni. Jauss, Ingarden. Strukturalism -- semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride.
Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja b) Glossemaatika e Kopenhaageni koolkond 1931- 1965 1. Semiootika ja märgid metafoorid. Louis Hjelmslev- glossemaatika rajaja, viimane suur Taani keele SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest. SÜMBOL - tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. kr.k
Semiootika Mihhail Lotman SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest, täpsemalt semioosist(peirce järgi interpretatsiooniahel) või kommunikatsioonist, st kuidas mistahes märk kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks.
- SEMIOOTIKA: Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Seega on semiootika uurimisobjektiks märk. Märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja sellest tulenevalt on semiootikas ka kaks põhivoolu: Peirce/ Morrise semiootika ning Saussure'i semitoloogia. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Saussure'i järgi on märgi puhul oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe. - MÄRGISÜSTEEM: Märk on semiootika uurimisobjekt. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Klassikalise Peirce märkide klassifikatsiooni kohaselt jagunevad märgid ikoonideks, indeksiteks ja sümboliteks
Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi
Glosseem on nii sõna, morfeem, sõna järjekord lauses kui ka intonatsioon. See on semiootiline distsipliin. H nimetab keelt vormiks ja substantsiks. Keel on eelkõige semiootiline süsteem, , mis seob tähistatavad tähistajatega. Märgifunktsioon tüübid: - vastastikune sõltuvus ehk interdependents - ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon - sõltumatus - konstellatsioon Glossemaatika on kirjeldanud mitmeid grammatilisi funktsioone (käänded, sugu jt). H väitis, et keeles on tähistaja ja tähistatava vahelised suhted palju loogilisemad kui kõnes. Keeleteoorias on kõige olulisemad siiski Praha lingistid. Kõige suurema panuse on pannud aga glossemaatika. Veidi peale Kopenhaageni oma asutati Saksamaale ka glossemaatika ring. · Mõistmine Kuidas märke mõista? Teadus arusaamisest on hermeneutika. Iga tekst sisaldab 3 tüüpi inffi: 1. seotud teksti referentsiaalsusega - iga tekst on tekst millestki 2. strukturaalne tähendus - seotud sellega `kuidas?' 3
Semiootika ajalugu: kordamisküsimuste vastused. Lekton (stoikud) sõnaline esemelisus, teadvuse tüüp mis saadab sõna. Luuakse sõna poolt ei eelne talle. Ei asetse rääkija hinges vaid keeles endas. L-le tugineb mõte. L võimaldab helidel esemetega vahetult suhestuda. Eristatakse täielikku, lõpetatud lektonit (Sokrates kirjutab) ja mittetäielikku lektonit (kirjutab). Lekton on lähedal tähistatavale. Tähistatav semainomenon, tähistaja semainon Lekton on see, mida võib välja öelda. Vastandub Platoni idee ja Aristotelese vormi kontseptsioonile Püha Augustinus Nomen on verbumi tüüp. Tähistab mingit eset. Nimi ja märk, aga ese ei ole märk. Märk on miski, mis ilmutab end meeleorganitele, samas ilmutab mõistusele veel midagi peale iseenda. Märkide tootmise ainus põhjus on vajadus suhelda. Märgi 4 koostisosa: - sõna (verbum) - väljendatav (dicible stoikude lekton) - väljendus (dictio) - ese (res)
Alles antiigiaja lõpus muutus see paremaks, enne oli vaskplaat ja daamid ei saanud seal soengut sättida. Silm ja nägemine silm on keeruline semiootiline protsess, mis interpeteerib väliseid märke. John Deely "Semiootika alused" 2005 (2009) Winfried Nöth "Handbook of semiotics" 1990 pigem teatmik, mitte õpik Umberto Eco "A theory of semiotics" 1990 ei soovita õpikuna, väike puudus, kuna õppejõud ei nõustu selle teooriaga Mihhail Lotman "Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" 2012 Ch. Morris "Foundations of the Theory of Signs" 1938 Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" 2002 Kohustuslik kirjandus John Deely. Basics of Semiotics. Semiootika alused. Tartu: Tartu Ülikool, 2005 Thomas A. Sebeok, Signs: An Introduction to Semiotics Asenduskirjandus Daniel Chandler. Semiotics the Basics. London, 2002 Mihhail Lotman. Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist
Frege-märgi sisemine tähendus Deskriptsioon ja nimi ei pruugi olla sünonüümid 3.loeng Ameerika semiootika Ch.S.Peirce-1 projekt terve elu,semiootika. Öeldut saab tõlgendada Collected Papers of Charles Sanders Peirce, 8 volumes Tsiteeritakse nagu pühakirja(2.228; Mt.5.16) Peirce´ kategooriad: First-those whose relation to their objects is a mere community in some quality, and these representations may be termed Likenesses. (idee on täiuslik) (objektide kogum) Second-those whose relation to their objects consists in a correspondence in fact, and these may be termed Indices or Signs
1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik)
" siis Leech'i pm oli: "Palun too kolm mutrit." *kaks erinevat strateegiat: 1. läänelik (euroopalik) strateegia - tuleb nimetada asju oma õigete nimedega. st nii nagu mulle sobib. 2. Kõneaktid (pragmaatika alla ikka) 07.11.08 * kõneakti teooria looja John Austin: oxfordi filosoof. Tähtsaim teos" How to do things with words"(avaldati postuumselt. Raamat oli pöördeline ennekõike lingvistilises filosoofias ja ka keeleteaduses ning ka semiootika jaoks.) Austini jaoks on kõnelemine seotud moraalse aktiga. · ,,Three ways of Spilling Ink" (võiks lugeda. Hea teos moraalifilosoofia kohta) · vastutus eelneb vabadusele Austini moraaliteooria. · ,,HTDTWW"- kuidas sõnast saab asja? Peamine Austini küsimus. Kuidas sõnade abil võib saavutada eesmärki? Austin jagab kõneaktid kolmeks: 1) Lokutiivne kõneakt eelneb kõnelemisele,sõnumi loomine, koosneb 2st:
kasutusele võtja. Malinowski, Bronislaw poola päritolu antropoloog. Etnoloogia funktsionaalse suuna rajajaid. Marcuse, Herbert ameerika filosoof; Frankfurdi koolkonna väljapaistvaim esindaja. Marx, Karl saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marksismi rajaja. Marxi ideedest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud. Mead, Margaret ameerika kultuuriantropoloog. Uuris soorolle ja täiskasvanuks saamist. Peirce, Charles S. USA teadlane ja filosoof, üks semiootika rajajaid. Pani aluse filosoofia suunale pragmatism. Radcliffe-Brown, Alfred Inglise sotsiaalantropoloog, kes lõi funktsionaalse strukturalismi teooria. Sapir, Edward ameerika antropoloog ja keeleteadlane; oli USA juhtivaid strukturaallingviste; hüpoteesi Sapir-Whorf üks autor. Saussure, Ferdinand de sveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid. Spengler, Oswald saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Sai kuulsaks teosega ,,Õhtumaa allakäik"
1 Postkoloniaalse teooria uurimuse keskmeks on võimu vahekord. Arusaam kolooniast kui ,,kopeeritust" või originaalist ja selle tõlkest taandab tõlke kirjanduslikus hierarhias palju madalamale positsioonile. Koloonia on märgatavalt väiksema tähendusega kui kolonisaator ehk originaal . ,,Ajalooliselt on tõlkesemiootika nii tõlketeaduse kui ka semiootika osa. Tõlkesemiootika arenguloos on olulisel kohal spetsiifilised seosed semiootika eriti kultuurisemiootika ja tõlketeaduse vahel, mis on loonud eeldused siduda semiootika kasutamine tõlketeaduses ja tõlketegevuse mõtestamine semiootikas ühtsemaks distsiplinaarseks tervikuks. Tõlkeprobleemide vaatlemine tänapäeva teaduse eri distsipliinide ristumispunktis peegeldab teadlaste huvi nihkumist kahe keele ja teksti suhetelt tõlketegevuse sotsiaalse
5) Juri Lotman (1922-1993)- Tema lapsepõlveunistus oli loodusteadlase karjäär. Tartu-Moskva koolkond, ei uurinud enam vaid loomulikku keelt, mis sai nimeks primaarne modelleeriv süsteem, vaid uurisid ka sekundaarseid modelleerivaid süsteeme e luulet, etiketti, kirjandust jne. Evolutsiooni semiootilises teoorias võib võrrelda sellega, kuidas pöörduti Newtoni juurest relatiivse füüsika juurde, kui TMK semiootika arenes Saussure teooriatest ning bioloogilise, organismilise lähenemise matemaatilistest protseduuridest. Juri Lotman pakkus välja mõsite semiosfäär, metafoor, mis põhineb rakubioloogia, orgaanilise keemia ja ajuteaduse põhiteadmistel. Multimodaalset semioos on elusolendites, nii kultuurilises kui bioloogilises evolutsioonis. Kuigi Lotman ei töödanud välja ühtegi kindlat konseptsiooni biosemiootikale,
muutuvaid nähtusi ja sündmusi. Mõistus on justkui tumestatud, kuna on saanud vaid võimu ja vajaduste rahuldamise instrumendiks Huntington, Samuel USA politoloog, tuntuimad tööd on rahvusvaheliste suhete alal, nn tsivilisatsioonide kokkupõrke teemal. Huntingtoni käsitluse pearõhk on kultuurierinevuste tähtsustamisel konfliktide allikana. Jaotab maailma 8-9 tsivilisatsiooniks. Jakobson, Roman - Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik. strukturaalse lingvistika ja semiootika silmapaistev teoreetik. Koostas kuueosalise kommunikatsioonimudeli. Vaatles keelt kui praktilist suhtelmist. James, William - USAst pärit psühholoog ja filosoof ning pragmatismi ning tänapäevase religioonipsühholoogia alusepanija. Kirjeldab pühaduse ideed, mida kohtab igas religioonis. Jamesi järgi religioossed kogemused on seotud alateadvusega ning alateadvuse "tungimisega teadvusesse". Jung, Carl G. - Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja
Herma – viljakus, ilu, õnn. Svastika e haakrist keelaks ära (taval antisemitism), kuid see on ka teiste sümboolika. Nt USA indiaanlaste korvpallikoondis(1909); Kuna Yala lipp(1925); Ananda Marga vapp. Lääne mentaalsus – tegelikkus ei valeta. Keelata märke: asendada need tegevuse/liigutuse osutamisega. Asi ja märk korraga olla ei saa(tooli näide). Carlo Ginzburg (itaalia semiootik) uuris intevisiitori(uurija) protokollid. Süütõendite paradigma. Mõiste semiootika tuli meditsiinist. Esimesena kasutas sõna arst Galen Claudius Galenus. Õpilane oli tal Marcus Aurelius. Arsti ül on välja ravida haigus. Haigus muidu end ei avalda, aga ta avaldab end läbi märkide. Arst on semiootik. Esimesed semiootikud olid jahimehed. Otsivad saaki märkide järgi. Sherlock Holmes – kriminalistika, meditsiin, ennustused. M-märk; T-tähendus M→T M←T Platon 5.-4.saj eKr Kratilos Cratylus – esimene semiootiline traktaat. Sokratese õpilane.
antud inimestel oma keskkonnas toime tulla (efektiivselt positsioon. tegutseda) Märk on: · füüsiline, aistingute abil avastatav asi; Semantija ja pragmaatika · see viitab muule kui iseendale; · tema kasutaja peab aru saama, et tegu on märgiga. Semiootika vaatleb kommunikatsiooni tähenduste loomisena. Kommunikatsiooni traditsiooiline saatja ja vastuvõtja · Seejuures pole vahet, kas looja on sisse- või mudel (mis väljakodeerija. tugineb biheiviorismi ) kujutab · Tähenduse loomine on aktiivne protsess.
Kuigi me teame, et raadiot ja televisiooni ei olnud keskajal olemas, siis niipea kui nad loodi, on nad meie jaoks alati olemas olnud ning kuigi dinosaurused on välja surnud, on and meie teadvuses ikkagi olemas. 18. Mille poolest erinevad Edmund Husserli järgi reaalsed, ideaalsed ja „vaimuga laetud“ objektid? [Kultuurifilosoofia, lk 59] Reaalsed objektid on loodustlikud, materiaalsed nähtused. Ideaalsed objektid ehk vaimsed objektid on mõisted, tähendused, keelesüsteem, kunst, arusaamad, väärtused, religioon, mittemepiiriline reaalsus, mis kehtib siiski objektiivselt kultuurilise omailma liikmetele. Vaimuga laetud objektid konkreetsed materiaalsed objektid, msi kannavad endas vaimseid objekte, nagu näiteks raamatud. Kultuur võib olla vaimuga laetud objektide kogum, mis kuulub ühe ühiskonna juurde. 19. Mida tähendab, et keel on kogemust võimaldav struktuur? [Kultuurifilosoofia, lk 66]
;süntaks; leksikon; morfoloogia; fonoloogia. Sageli öeldakse ka, et kõrgema tasandi üksus teostub ehk realiseerub madalama tasandi üksuse kaudu. Laused realiseeruvad sõnade, sõnad morfeemide, morfeemid foneemide kaudu. Semantika koha osas on selline hierarhia siiski eksitav. Semantika on oma abstraktsusest hoolimata seotud kõikide teiste allsüsteemidega. Süntaksi struktuuridel on sageli semantilisi eriülesandeid. 3. Lingvistika ja semiootika struktuur (harud ja suunad) - Häälikuid uuriv teadus on häälikuõpetus ehk foneetika. Foneemi tasandist alates on kindlasti tegemist keeleteadusega. Seda osa keeleteadusest, mis tegeleb foneemidega, nimetatakse fonoloogiaks. Vormiõpetuse ehk morfoloogia valdkonda kuulub see osa keelesüsteemist, mis puudutab morfeemidest sõnavormide moodustamist. Morfoloogia tegeleb keele tüvi- ning tunnusmorfeemidega. Sõnamoodustus on
, enamat kui tavatähendus. 2. Väljamõeldis - Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud - fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde - Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust - konstrueeritud kunstireeglite põhjal - väljamõeldislik ei ole alati kujundlik 3. Esteetilise väärtusega objekt - Ilu > teoses eneses? > lugeja silmades? - esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed - sisu ja vormi seosed - Kunst kunsti pärast e. Nn. ‘eesmärgitu eesmärk’ - Kirjandusteose loomisprotsess on eesmärgipärane, aga see on suunatud iseenesele, see ei veena, informeeri jne. 4. Intertekstuaalne konstruktsioon - Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon; - Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise; - Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega;