Semiootika konspekt ja küsimused (4)

5 VÄGA HEA
 
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid.
2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon.
3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid.
4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu.
5 Loeng Semiootika ja strukturalism.
6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat.
7 Loeng Referentsi teooria.
8 Loeng Pragmaatika alused.
9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid.
10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid.
11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid.
12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid.
13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste.
14 Loeng Semiootika ja hermeneutika.
15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon.
Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia?
Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil:
KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja
esteetilised figuurid
TEADUS. Domineerib referentsi (osutus) ja koordinatsiooni plaan. Tunnetusfunktsioon.
FILOSOOFIA. Prevaleerib sisemine (immanentne) plaan. Kontseptid ja kontseptuaalsed persoonid
(viimased ei seostu vastupidiselt teadusele konkreetsete isikutega). Teaduse ja filosoofia suurim
erinevus ongi just referentsiaalsuses.
MIS ON SEMIOOTIKA?
Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist -- st
viisist, kuidas mistahes märk kannab tõlgendaja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Iga asi, mida me
teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Ka saame ise pidevalt loendamatu hulga
sõnumeid.
Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida
vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Seega ei ole üllatav, et palju algsest semiootika arengust meie
ajal on leidnud aset tänapäeva mõistes klassikalise idealismi jälgedes, keskkonnas ja mõttekliimas,
mille raames tekstide ja narratiivide strukturaalanalüüs osutub eriti mugavaks.
Narratiivi tähtsus inimsemioosis
Inimesed on erinevalt loomadest olemuselt narratiivsed. Narratiivi universaalne roll kultuuri
edastamise alusena on aluseks spetsiifilisele inimsemioosile, kus bioloogiline pärilikkus ületatakse
õppimise kumuleeriva edasiandmise kaudu, mis saab võimalikuks ainult narratiivi läbi.
Myrdene Anderson jt
Semiootika kui vihmavarjuteadus
semiootika, mis looks inimteadustele raamistiku taasmõtestamaks nende põhialuseid ja liikumaks
edasi mööda rada, mis -- nagu on võimalik tõestada -- hoidub pea ees tormamast filosoofilisse
teetupikusse, mille on püstitanud sunnitud valikud realismi ja idealismi vahel
Thomas Sebeok Globaalsemiootika
inimevolutsioon on
jätkuvalt duaalne semiootiline järgnevus, mida praktikas on peaaegu võimatu lahutada:
*üks rida on keelevaba (ehk zoosemiootiline)
*teine keeletundlik (ehk inimsemiootiline).
· Semioosi tuleb mõista kui nii loodust kui kultuuri läbivat asjaolu.
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Semiootika konspekt ja küsimused #1 Semiootika konspekt ja küsimused #2 Semiootika konspekt ja küsimused #3 Semiootika konspekt ja küsimused #4 Semiootika konspekt ja küsimused #5 Semiootika konspekt ja küsimused #6 Semiootika konspekt ja küsimused #7 Semiootika konspekt ja küsimused #8 Semiootika konspekt ja küsimused #9 Semiootika konspekt ja küsimused #10 Semiootika konspekt ja küsimused #11 Semiootika konspekt ja küsimused #12 Semiootika konspekt ja küsimused #13 Semiootika konspekt ja küsimused #14 Semiootika konspekt ja küsimused #15 Semiootika konspekt ja küsimused #16 Semiootika konspekt ja küsimused #17 Semiootika konspekt ja küsimused #18 Semiootika konspekt ja küsimused #19 Semiootika konspekt ja küsimused #20 Semiootika konspekt ja küsimused #21 Semiootika konspekt ja küsimused #22 Semiootika konspekt ja küsimused #23 Semiootika konspekt ja küsimused #24 Semiootika konspekt ja küsimused #25 Semiootika konspekt ja küsimused #26 Semiootika konspekt ja küsimused #27 Semiootika konspekt ja küsimused #28 Semiootika konspekt ja küsimused #29 Semiootika konspekt ja küsimused #30 Semiootika konspekt ja küsimused #31 Semiootika konspekt ja küsimused #32 Semiootika konspekt ja küsimused #33 Semiootika konspekt ja küsimused #34 Semiootika konspekt ja küsimused #35 Semiootika konspekt ja küsimused #36 Semiootika konspekt ja küsimused #37 Semiootika konspekt ja küsimused #38 Semiootika konspekt ja küsimused #39 Semiootika konspekt ja küsimused #40 Semiootika konspekt ja küsimused #41 Semiootika konspekt ja küsimused #42 Semiootika konspekt ja küsimused #43 Semiootika konspekt ja küsimused #44 Semiootika konspekt ja küsimused #45 Semiootika konspekt ja küsimused #46 Semiootika konspekt ja küsimused #47 Semiootika konspekt ja küsimused #48 Semiootika konspekt ja küsimused #49 Semiootika konspekt ja küsimused #50 Semiootika konspekt ja küsimused #51 Semiootika konspekt ja küsimused #52 Semiootika konspekt ja küsimused #53 Semiootika konspekt ja küsimused #54 Semiootika konspekt ja küsimused #55 Semiootika konspekt ja küsimused #56
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 56 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
147 laadimist Kokku alla laetud
4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
killiams Õppematerjali autor

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mis on filosoofia ?
  • MIS ON SEMIOOTIKA ?
  • Mis on semiootiline uurimine ja milles on tema mõte ?
  • Kuidas uurida kultuurinähtusi ?
  • Kuidas uurida kultuurinähtusi ?
  • Kes pidevalt esitab küsimuse: «Missuguses situatsioonis ?
  • Mis on semiootika ?
  • Mis on illokatiivsed kõneaktid ?
  • Mis on keelemärk ?

Mõisted

Sisukord

  • Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia?
  • Thomas Sebeok Globaalsemiootika
  • Semioosi
  • Inimeste ja teiste loomade vaheliste
  • INIMSEMIOOS
  • Orgaanilises vallas
  • BIOSEMIOOS
  • Märgitoime ehk
  • SEMIOOS
  • Taimede ja loomade vaheliste, loomade
  • Taimeriigi siseste ning taimede ja
  • Algsete tähesüsteemide tihenemise
  • Planetaarsete ja all-planetaarsete
  • Füüsilises
  • FÜSIOSEMIOOS
  • Mis on semiootiline uurimine ja milles on tema mõte
  • Loomulikkude S
  • Üldsemiootika
  • Biosemiootika
  • Antroposemiootika
  • Kultuurisemiootika kitsas
  • Sekundaarne modelleeriv süsteem
  • Ferdinand de Saussure 1857-1913
  • Semioloogia — teadus märkidest (märgiteooria)
  • Teadus, mis uurib märke ühiskonnas: see kuuluks osaliselt sotsiaalpsühholoogia ja seeläbi ka
  • Kõne
  • Märk
  • Tähistaja
  • Tähistatav
  • Väärtus
  • Tähendus
  • Keele ühiskondlik iseloom
  • Durkheimi
  • F. de Saussure Ühikute omavaheline seos keelesüsteemis
  • Süntagmaatilised —
  • Sünkroonia
  • Diakroonia
  • F. de Saussure
  • Kahel süsteemil saab olla sama märk ilma, et see põhjustaks sünonüümiat või liiasust, see
  • Iga semiootiline süsteem, mis tugineb märkidel, peaks tingimata sisaldama
  • Semiootiline (märk) peab olema ÄRATUNTUD; semantiline külg (diskursus) peab olema
  • MÕISTETUD
  • Benveniste. Semiootiliste süsteemide vahelised suhted
  • Semiootiliste süsteemide vahelised suhted
  • Esmasus
  • Kvaliteet
  • Teisesus
  • Eksistents
  • Kolmasus
  • Seadus
  • Loogilises plaanis
  • Ontoloogilises
  • Tunnetuslikus
  • Charles Sander Peirce
  • Märgiteooria
  • Märk on mingi A, mis tähistab mingit fakti või objekti B mingi interpreteeriva mõtte C jaoks
  • Ch. S. Peirce
  • Märkide tüpoloogia 3 baastrihhotoomiat
  • Qualisign
  • Sinsign
  • Legisign
  • Ikoon
  • Indeks
  • Sümbol
  • Reema
  • Dicisignum
  • Argument
  • Charles William Morris 1901–1978
  • Semioos kui
  • SEMIOOSI KOLM MÕÕDET
  • Charles Morris
  • Semantika
  • Süntaktika
  • Pragmaatika
  • Morrise näide
  • Erinevatel ajastutel domineerib erinev mõõde, seotud nii filosoofia kui kunstiga
  • Semantiline paradigma — nime filosoofia Herakleitos, Platon/Aristoteles. Logos. Keel kui
  • asjade nimede“ kogum. Lõpeb skolastikaga XVII saj Subjekt, st eseme nimi, on eelkõige
  • Süntaktiline XIX saj lõpp predikaadi filosoofia Henri Bergson, Impressionism. Futurism
  • Oluline on suhe. Bertrand Russell „Maailm koosneb mitte asjadest, vaid sündmustest, faktidest
  • Fakte võib kinnitada või eitada, aga mitte nimetada.”
  • Pragmaatiline. XX saj 50ndad-60ndad, egotsentriliste sõnade filosoofia, kõik põhimõisted
  • Proust, Dostojevski, Brecht
  • Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure
  • Märk kui triaad
  • Märk kui diaad
  • Semioos
  • Juri Lotman
  • James Frazeri
  • Semantiline reegel
  • Grammatikaline reegel
  • Pragmaatiline reegel
  • Universaalid (üldmõisted) – üksiknimed
  • Russell
  • Morris
  • Peirce
  • Bertrand Russell
  • Nimed
  • Deskriptsioon
  • Maailm koosneb mitte asjadest, vaid sündmustest ja faktidest
  • Tähendus – osutus (Frege Sinn - Bedeutung)
  • Husserl
  • Ogden &
  • Richards
  • John Mill
  • Carnap
  • Trad.loogika
  • Lingvistilise relatiivsuse hüpotees
  • Sapir-Whorfi hüpotees
  • ESTEETILINE TEADE
  • Autorefleksiivsus, ootused
  • Ja kõigil neil tasanditel luuakse teatud vastavus, justkui need tasandid oleks kõik
  • Suhtlemispostulaadid
  • Suhtlemispostulaadid e implikatuurid
  • Informatiivsuse
  • Tõesuse
  • Relevantsuse
  • Väljenduse selguse
  • Tähendus on kasutamine
  • Presupositsioonid
  • Iroonia, metafoor, hüperbool
  • John Langshaw Austin
  • Performatiiv
  • Lokutiivne
  • Illokutiivne
  • Perlokutiivne
  • Kõneaktide klassifikatsioon
  • Suletud tekst
  • Emotiivne
  • Faatiline
  • Referentiivse
  • Poeetiline
  • Strukturalism
  • Keelelised struktuurid samastatakse mõtlemise struktuuridega — universaalne grammatika
  • Lévi-Strauss “Suguluse elementaarstruktuurid” 1945
  • LS “Suguluse elementaarstruktuurid
  • Claude Lévi-Strauss
  • Suguluse elementaarstruktuurid
  • Struktuuri välja toomine süsteemi sees
  • Lévi-Strauss (
  • Naiste
  • Emile Benveniste
  • Terviklikkus
  • Transformatiivsus
  • Eneseregulatsioon
  • Lévi-Strauss
  • C. Levi-Straussi müüdi struktuur
  • Diskursiivses (jutustavas)
  • Struktuurses
  • Võtmemüütideks on kulinaarsed
  • Toitumine, koodi ehitamine
  • Roman
  • Verbaalsete teadete
  • Igasuguste teadete
  • Kommunikatsiooni
  • Paul Ricoeur
  • Diskursuse
  • I. Strukturalistlik lingvistika
  • II. Strukturalistlik narratiivi analüüs (narratoloogia)
  • Oidipuse lugu
  • Straussi
  • Roman Jakobson
  • Juri Lotman
  • J. Lotman. Eessõna “Kultuurisemiootikale” 1990 Primaarseteks modelleerivateks süsteemideks
  • Kultuurisemiootikast
  • Mõtlev objekt võib
  • Sekundaarsed modelleerivad
  • Esmased keeled
  • Sõnalis-diskreetsed
  • Tekst
  • Käitumisest
  • Ikoonilised
  • Geneetiliselt ehitatakse kultuuri üles kahe primaarse keele baasil
  • Kultuur kui subjekt ja iseenese objekt
  • Semiootiline monaad
  • Kunstiteose kui mudeli olemuslik eripära
  • «keele»
  • Süsteem ja tekst, struktuur ja empiiriline fakt
  • Struktuur kujutab endast alati mudelit
  • SEMIOOTILISE SÜSTEEMI DÜNAAMILINE MUDEL 1978
  • Süsteemne — süsteemiväline
  • Ühetähenduslik — ambivalentne
  • Tuum — perifeeria
  • Kirjeldatud — kirjeldamata
  • Obligatoorne — liigne
  • Luule ja proosa
  • «klassikaline luule»
  • Tekst ei võrdsustu kunstiteosega
  • Kõnekeel tõepoolest võrdsustub tekstiga, kunstiline proosa = tekst + poeetilise tingliku kõne
  • Riimi puudumine kui
  • Informatiivsus ja liiasus luules
  • Pitirim Sorokin (1889-1968)
  • Sotsiaalse nähtuse olemus
  • Talcott Parsons (1902-1979) strukturaalne funktsionalism
  • Inimtegevuse tunnused
  • Süsteemiteooria
  • Kultuur
  • Robin P. Fawcett: Süsteemvõrgustikud, koodid ja universumitunnetus.(1984)
  • Universumitunnetus
  • Kaks kontrastidimensiooni universumitunnetuses
  • Kultuur on niisiis sotsiaalselt jagatud tunnetus
  • Daniel Chandler
  • SOTSIAALSED KOODID
  • TEKSTUAALSED
  • TÕLGENDUSLIKUD
  • PIERRE BOURDIEU (1930-2002) SOTSIOLOOGILINE KULTUURIANALÜÜS
  • Habitus
  • Väli
  • Eesmärk ja
  • Tajupilt ja mõjupilt
  • Tähendus sõltuvalt subjekti seisundist
  • Otsimispilt ja otsimistoon
  • Kommunikatsioon
  • SIGNAAL
  • SÜMPTOM (semiootika kui üks kolmest kreeka meditsiini harust, sümptomid üks esimesi
  • IKOON
  • Loomakäitumises
  • INDEKS P
  • SÜMBOL kokkuleppelisus
  • Pinge
  • F. Schleiermacher
  • Schleiermacher
  • Hans G. Gadamer
  • Artikulatsiooni moodus
  • Ainult esmase artikulatsiooniga
  • Kahese artikulatsiooniga koodid
  • Kinematograafiline kood kui unikaalne 3-osalise artikulatsiooni näide
  • Interpretatsioon
  • Interpretatsiooni probleem
  • Sõnastik
  • Sümboolne
  • Jean Baudrillard (1929)
  • Paigutuse struktuurid
  • Mudelid ja seeriad
  • Krediit
  • Reklaam
  • TARBIMISEL EI OLE PIIRE
  • Märgi mõiste
  • Märgi arengu faasid
  • Märgid meenutav üha rohkem signaale
  • erinevat simulatsiooni
  • Simulaakrumide kolm valda
  • Simulaakrum
  • Ahvatlust/võrgutust
  • Võrgutamisest”(1979). Võimalus vastu astuda koodi terrorile
  • Tähenduse implosioon meedias
  • Viimane on kõige huvitavam, kuigi käib vastu meie arusaamadele
  • Informatsioon õgib omaenda sisu ja seda kahel põhjusel
  • Väärtuse viimane tango 1977
  • Ameerika strukturalistid

Kommentaarid (4)


Mimask: Väga palju infot. Kes loodavad ühe päevaga asja selgeks endale teha, ei soovita tõmmata, aga kellel rohkem aega, siis soovitan.
22:01 22-01-2013

278721: faking semiootika on täiesti värdjas aine
12:57 21-01-2016

Birgit Nurmela: superpõhjalik, mõnusad tabelsüsteemid
07:29 15-12-2014


Sarnased materjalid

26
docx
13
doc
13
doc
30
docx
11
doc
10
pdf
5
doc
10
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto