Seminaritöö Edgar Henry Schein (1)

Sarnased õppematerjalid

22

pdf

Inimeste juhtimine organisatsioonis Edgar Schein

EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR JUHTIMISGURU EDGAR SCHEIN INIMESTE JUHTIMINE ORGANISATSIOONIS Juhendaja: Eneken Titov Tallinn 2015 KES ON EDGAR SCHEIN? Edgar Henry Schein sündis 1928. aastal Šveitsis. Ta elas ja õppis USA-s. Ta käis Harvard University (lõpetas 1952 sotsiaalpsühholoogia), Stanford University (lõpetas 1949), University of Chi- cago. Tema konsultatsiooni töö keskendub nsultatsiooni ja kar- jääri dünaamika. Tema endiste ja praeguste klientideks on suured ettevõtted nii USAs kui ka välismaaorganisat- sioonikultuur, organisatsiooni areng, protsess kol, näi-

Juhtimine

20

docx

AK-test eksam

2 Küsimus 1 Õige 1.00 punkti 1.00-st Küsimuse tekst Millal kasutatakse et al. tekstisiseses viites? Vali üks või mitu: a. kui viidatakse esmakordselt kolme või enama autoriga allikale b. kui viidatakse sekundaarsele allikale, mille autor on teadmata c. kui viidatakse korduvalt kolme või enama autoriga allikale Tagasiside Sinu vastus on õige. Õiged vastused on järgmised: kui viidatakse esmakordselt kolme või enama autoriga allikale, kui viidatakse korduvalt kolme või enama autoriga allikale Küsimus 2 Õige 1.00 punkti 1.00-st Küsimuse tekst Väide: Erinevate autorite allikate põhjal koostatud refereeringu tekstisiseses viites tuleb autorite perekonnanimed esitada tähestikulises järjekorras ja eraldada üksteisest semikooloniga. Näiteks: Ühelauseline refereering (Maasikas, 2001, 10; Porgand, 2020, 56). Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene�

Akadeemiline kirjutamine

15

pdf

Funktsionaalne lugemine ja viitamine

16.10.2016 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis Tõnis Saarts YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 1 Loeng 7. Funktsionaalne lugemine, kirjanduse kasutamine ja viitamine Allikavalikust veel Teadustekstide funktsionaalne lugemine ­ millele tähelepanu pöörata? Lugemisstrateegiad eri tekstide puhul Refereerimine ja tsiteerimine Plagiaat Viitamine: tekstisisene viitamine ja viitekirjete vormistamine YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 2 Miks peab kirjandust kasutama? · Näitab, et autor on kursis valdkonnaga, millest kirjutab; muudab töö professionaalseks · Kasutatud allikad kui ,,visiitkaart" kvaliteedist · Vihjab, millise koolkonna või lähenemise raames töö on tehtud · Aitab vältida plagieerimist · Lugejad saavad viidatud kirjanduse üles leid

Õigus alused

8

docx

Millised on mind huvitava valdkonna baastekstid?

Kadri Oviir Ajakirjandus ja kommunikatsioon II Millised on mind huvitava valdkonna baastekstid? Minu uurimistöö teemaks oleks „Southwestern Advantage’i ja YFU Eesti programmi värbamise võrdlus“. Kõigepealt lähen DSpace’I aadressil www.dspace.ut.ee. Seejärel panen otsingusse “värbamine AND maine” saan palju töid vasteks, kuid mainest pole nagu juttugi. Seejärel lisan filtri, panen samad otsingusõnad pealkirja kasti. Saan kolm vastet, kaks on värbamise teemadel, üks on maine teemadel. Avan Eliis Venniku (2012) magistritöö “Värbamine ja valik sihtasutuses Noored Kooli”. Põhjus, miks ma just selle avasin on ka selles, et peale selle, et see töö tundus relevantne, on SA Noored Kooli üks asutajatest samuti Southwesterni programmis osalenud. Seega kasvab minu lootus midagi huvitavat veel leida sellest uurimistööst peale

Meedia

14

odt

Organisatsiooni sisekommunikatsioon

Vormistus: Tee kindlasti tiitelleht, sisukord, nummerda leheküljed. Lehe veerised on ka vaja muuta. Organisatsiooni sisekommunikatsioon Sissejuhatus Igas organisatsioonis on väga oluline sisekommunikatsioon ja selle juhtimine, sest sisekommunikatsiooni tõrgetest tulenevad ebakõlad ja arusaamatused peegelduvad ka organisatsioonist väljapoole mõjutades selle mainet ja pidurdades eesmärkide täitmist. Allüksuste vaheline kiire, ülesannete täitmiseks piisav ning arusaadavalt sõnastatud info vahetamine tagab efektiivse tööülesannete täitmise ja on strateegiline funktsioon, et meeskond töötaks ühtselt ning sünergiliselt. Kommunikatsiooniteooria üks rajajaid Fiske (1997: 39) on määratlenud kommunikatsiooni kui info liikumist subjektilt „A“ subjektile „B“. Bovée ja Thill (1995: 7) määratlevad seda kui informatsiooni ja idee vahetusprotsessi organisatsioonis. Teoreetik Argenti (2009: 128) meelest on sisekommunikatsioon oma olemuselt üksteist austava sisekli

Organisatsioonikäitumine

60

pdf

Kirjalike Tööde Vormistamise Juhend

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Tallinn 2008 SISUKORD 1. Üldnõuded .......................................................................................................................... 4 2. Tiitelleht ............................................................................................................................. 5 3. Sisukord .............................................................................................................................. 6 4. Kirjaliku töö sisu ................................................................................................................ 7 4.1. Pealkirjad ..................................................................................................................... 7 4.2. Töö keel ....................................................................................................................... 8 4.2.1. Lühendid tekstis.....

Eesti keel

16

doc

REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni, kui ei ole õppejõuga mingit muud kokkulepet lehekülgede arvu suhtes. Referaat on kokkuvõte mingist teemast. Selle kir

Kirjandus

18

doc

Kultuuri mõistest ja määratlusest

1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Sissejuhatus kultuuriteooriatesse Sügissemester 2009/ 2010 Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse, kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist), siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on, milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvuskultuur -itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud n-ö olem, mida mingi inimrühm omab ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi liigub. Kindlasti olete kuulnud sellist mõistet nagu ,,kultuurikandja", siis

Kultuurilood

Kommentaarid (1)