Seminar veri ja verehüübimine (0)

Hüübimist mõjustavad raviained

KORDAMINE HÜÜBIMIST MÕJUSTAVAD RAVIAINED 1. Mis on antiagregandid? Mis on antikoagulandid? Antikoagulandid – vere koagulatsiooni (fibriini moodustumist) pärssivad. Antiagregandid – Trombotsüütide agregatsiooni pärssivad. 2. Kuidas need raviained mõjutavad/takistavad patoloogilise hüübe teket? Antikoagulantid: Verehüübimist pärssivad ained. Ennetavad trombi teket või takistavad olemasoleva trombi edasist moodustumist. Ei kõrvalda olemasolevat trombi Antiagregandid: Trombotsüütide agregatriooni pärssivad. Inhibeerib pöördumatult ensüümi COX, mis on vajalik trombotsüütidel tromboksaan A2 sünteesiks (vastutab trombotsüütide kokkukleepumise eest). 3. Millal kasutatakse trombolüütikume? - Suure riskiga pt trombi lõhustamiseks. - Eesmärk on taastada verevool. - MI trombi lõhustamiseks, või isheemilise ajuinsuldi korral. 4. Millise mehhanismiga töötavad trombolüütikumid?

pdf

VEREHÜÜBIMISE VASTASED RAVIMID

VEREHÜÜBIMISE VASTASED RAVIMID ANTIKOAGULANDID pärsivad fibriini moodustamist Hepariinid, varfariin, uued antikoagulandid 1. Fraktsioneerimata hepariin- võimendab antitrombiini inhibeerivat toimet hüübimisfaktoritele 2. Madalamolekulaarne hepariin- seob antitrombiini hüübimisfaktoriga a. Enkosapariin b. Daltepariin c. Bemipariin d. Nadropariin 3. Sünteetilised pentasahhariidid : Fondapariinüks- kiirendab antitrombiini inhibeerivat toimet 4. Varfariin – vitamiin K antagonist, hüübimisfaktorite inhibiitor 5. Uued antikoagulandid – otsene toime inhibeeriv toime trombiinile ja hüübimisfaktoritele a. Rivoroksabaan Xarelto- otsene inhibeeriv toime hüübimisfaktorile X b. Dabigatraan Pradaxa- otsene inhibeeriv toime trombiinile c. Apiksabaan Eliquis- otsene inhibeeriv toime hüübimisfaktorile X ANTIAGREGANDID pärsivad trombotsüütide agregatsiooni

ANTIKOAGULANDID JA ANTIAGREGANDID

interkraniaalne nõrgendavad verejooks, igemete fenütoiin, veritusus, veriokse, karvamasepiin, veri uriinis jne harilik  Ägeda verejooksu naistepuna. korral: K-vitamiin  Kirurgilistel i/v; protseduuridel hüübimisfaktorid jätta ravimid

pdf

Farma eksami TABEL - kursusele

RAVIM Kineetika & dünaamika Toimemehhanism Kasutus ja kõrvaltoimed N-KOLINOMIMEETIKUMID Atsetüülkoliin (M ja N) Ei läbi HEBi ega PBd Laialdane toime üle kogu organismi, kiire Ei kasutata meditsiiniliselt Laguneb GI-s, mõttetu manustada lammutumine ACh-esteraasi toimel, N- ja I.v. toime tugev, lühiajaline M-kolinomimeetikum Retseptorid Nn ganglionides, Nm neuromuskulaarsel lõpp-plaadil, M1-KNS, M2-süda, M3-näärmed, silelihased, veresooned

pdf

Farma - AB valgu sünteesi inhibiitorid

L: antimikroobsed ained -> foolhappe sünteesi inhibiitorid --> sulfoonamiidid TM: paraaminobesoehappe (PABA) struktuuranaloogid. Konkureerivad ensüümil ja takistavad PABA lülitumist foolhappe koosseisu. Bakteriostaatilised. Toimet nõrgendavad mõned Lok.An, mäda. Sulfoonamiidid FK: A – imenduvad hästi p.o., lokaalne. D – jaotuvad organismis - sulfametisool (lühike, silmatilgad) laialdaselt, läbivad HEB ja PB. M – metaboliseeruvd maksas inaktiivseteks metaboliitideks. E – erituvad peamiselt neerude - sulfadiasiin (keskmine, salv) kaudu. N: UTI, HTI, klamüdioos, strepkoki infekts profülaktika Pen al

Valu ja üldanesteesia

Valu ja üldanesteesia (Seminar 3) 1. Mis farmakoloogiline vahe on üldanesteesial ja narkoosil? Üldanesteesia - KNSi(peaaju, seljaaju) pidurdus, pöörduv; narkoos – mürgistus, hingamine lakkab, surm. 2. Üldanesteesia nõuded? Milline peaks olema ideaalne üldanesteetikum? Nõuded: teadvusetus, analgeesia, lihaste lõõgastus, füsioloogiline stabiilsus, reflekside allasurumine. Ideaalne üldanesteetikum: ilma vastunäidustusteta, ilma kõrvaltoimeteta. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Hüpoksia oht, inaktiveerib organismis B12 vitamiini, oksendamine, iiveldus, pideval kasutamisel luuüdi depressioon. 4. Millistel põhjustel ei kasutata enam dietüüleetrit ja selgita tema toksilisi toimeid? Kerge üledoseerida, kergesti süttiv, ohtlik. Kõrvaltoimed: hingamiskeskuse halvatus, tugev hingamisteede ärritaja, RR langus, pöörduv maksakahjustus, nohu. 5. Millistel juhtudel kasutatakse mitteinh

Farmakoloogia, Seminar 3

Seminar 3 1. Mis farmakoloogiline vahe on üldanesteesial ja narkoosil? Kunstlikult esile kutsutud kesknärvisüsteemi sügav pidurdusseisund, mis väljendub teadvuse ja tundlikkuse kadumises ning reflekside ja lihaspinge pidurdumises. Analgeesia saavutatakse ajukoore väljalülitamisega ning üldise teadvusetusega (nii sensoorne kui ka motoorne tundetus) 2. Üldanesteesia nõuded? Milline peaks olema ideaalne üldanesteetikum?

Ravimine manustamine

Ravimite manustamine sisehaige või kirurgilise haige õenduse õppepraktikal Protokoll nr. 1 Patsiendi andmed: Sugu Mees Vanus 41 a Kliinilised diagnoos(id) Äge seinaläbine e transmuraalne müokardi eesseina infarkt Üldseisundi eripära: teadvusel, teadvuseta, Pt. tuli EMOsse valuga rinnus, on teadvusel. neelamisraskused, orientatsioonivõime, Diagnoosiga pandi äge seinaläbine e enteraalsel toitmisel, teised füsioloogilised transmuraalne müokardi eesseina infarkt. eripärad, mis võivad mõjutada ravimvormi Tehtud perkutanne transluminaalne koronaar ja/või manustamistee valikut. angioplastika koos stentide paigaldamisega (on saanud 2 stenti). Patsient stabiliseeritud ja üle viidud