VEREHÜÜBIMISE VASTASED RAVIMID ANTIKOAGULANDID pärsivad fibriini moodustamist Hepariinid, varfariin, uued antikoagulandid 1. Fraktsioneerimata hepariin- võimendab antitrombiini inhibeerivat toimet hüübimisfaktoritele 2. Madalamolekulaarne hepariin- seob antitrombiini hüübimisfaktoriga a. Enkosapariin b. Daltepariin c. Bemipariin d. Nadropariin 3. Sünteetilised pentasahhariidid : Fondapariinüks- kiirendab antitrombiini inhibeerivat toimet 4. Varfariin – vitamiin K antagonist, hüübimisfaktorite inhibiitor 5. Uued antikoagulandid – otsene toime inhibeeriv toime trombiinile ja hüübimisfaktoritele a. Rivoroksabaan Xarelto- otsene inhibeeriv toime hüübimisfaktorile X b. Dabigatraan Pradaxa- otsene inhibeeriv toime trombiinile c. Apiksabaan Eliquis- otsene inhibeeriv toime hüübimisfaktorile X ANTIAGREGANDID pärsivad trombotsüütide agregatsiooni
KORDAMINE HÜÜBIMIST MÕJUSTAVAD RAVIAINED 1. Mis on antiagregandid? Mis on antikoagulandid? Antikoagulandid – vere koagulatsiooni (fibriini moodustumist) pärssivad. Antiagregandid – Trombotsüütide agregatsiooni pärssivad. 2. Kuidas need raviained mõjutavad/takistavad patoloogilise hüübe teket? Antikoagulantid: Verehüübimist pärssivad ained. Ennetavad trombi teket või takistavad olemasoleva trombi edasist moodustumist. Ei kõrvalda olemasolevat trombi Antiagregandid: Trombotsüütide agregatriooni pärssivad. Inhibeerib pöördumatult ensüümi COX, mis on vajalik trombotsüütidel tromboksaan A2 sünteesiks (vastutab trombotsüütide kokkukleepumise eest). 3. Millal kasutatakse trombolüütikume? - Suure riskiga pt trombi lõhustamiseks. - Eesmärk on taastada verevool. - MI trombi lõhustamiseks, või isheemilise ajuinsuldi korral. 4. Millise mehhanismiga töötavad trombolüütikumid?
interkraniaalne nõrgendavad verejooks, igemete fenütoiin, veritusus, veriokse, karvamasepiin, veri uriinis jne harilik Ägeda verejooksu naistepuna. korral: K-vitamiin Kirurgilistel i/v; protseduuridel hüübimisfaktorid jätta ravimid
Ravimite manustamine sisehaige või kirurgilise haige õenduse õppepraktikal Protokoll nr. 1 Patsiendi andmed: Sugu Mees Vanus 41 a Kliinilised diagnoos(id) Äge seinaläbine e transmuraalne müokardi eesseina infarkt Üldseisundi eripära: teadvusel, teadvuseta, Pt. tuli EMOsse valuga rinnus, on teadvusel. neelamisraskused, orientatsioonivõime, Diagnoosiga pandi äge seinaläbine e enteraalsel toitmisel, teised füsioloogilised transmuraalne müokardi eesseina infarkt. eripärad, mis võivad mõjutada ravimvormi Tehtud perkutanne transluminaalne koronaar ja/või manustamistee valikut. angioplastika koos stentide paigaldamisega (on saanud 2 stenti). Patsient stabiliseeritud ja üle viidud
RAVIM Kineetika & dünaamika Toimemehhanism Kasutus ja kõrvaltoimed N-KOLINOMIMEETIKUMID Atsetüülkoliin (M ja N) Ei läbi HEBi ega PBd Laialdane toime üle kogu organismi, kiire Ei kasutata meditsiiniliselt Laguneb GI-s, mõttetu manustada lammutumine ACh-esteraasi toimel, N- ja I.v. toime tugev, lühiajaline M-kolinomimeetikum Retseptorid Nn ganglionides, Nm neuromuskulaarsel lõpp-plaadil, M1-KNS, M2-süda, M3-näärmed, silelihased, veresooned
Endokriinsüsteemi mõjuvad raviained Na-levotüroksiin, jood, prednisoloon (vt täpsemalt ravimregister) Orlistaat, Liraglutiid Östrogeen+gestageen Levonorgestreel Kordamisküsimused 1. Millisesse ravimrühma kuulub hormoon kortisool? Glükokortikosteroidide hulka 2. Mille poolest erinevad süsteemselt manustatavad glükokortikoidid üksteisest? Põletikuvastane toime ja kestvus 3. Kuidas on võimalik glükokortikosteroide manustada? Millisel juhul milline masnustamisviis on eelistatud ja miks? i/v, i/m, p/o, lokaalne ; i/v ja i/m kriisiolukorras (mõjub kiiresti), p/o kroonilise manustamise korral (mugav ja vähem süsteemseid kõrvaltoimeid), lokaalne esmavalikuna (kõrvaltoimete vältimiseks) 4. Milliseid metaboolseid muutusi põhjustab glükokortikoidide manustamine organismis? Veresuhkru taseme tõus, väheneb rakkude võime glükoosi kasutada (diabeet), suureneb valkude lammutamine (müopaatia), rasvade ümberjaotamine (Cushingi sündroom) 5. Mill
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktam
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
Kõik kommentaarid