Seminar III, Leibniz - Struktueeritud kokkuvõte (0)

Seminar III, Leibniz - Struktueeritud kokkuvõte
Teema: Elu olemus ja jumala täiuslikkus
Uurimisprobleem: Miks on miski olemas ja pole eimiskit? (Miks on asjad nii ja mitte teisiti?)
Põhiväide: 1. „Peab olema küllaldane (alg)põhjus“; 2. „Algpõjus on Jumal“
Argument: ...
Kõrvalväited:

• Hinged kehastuvad ümber - loomad muudavad ümber, omandavad ja jätavad maha ainult oma osi. See toimub aegamööda ja pidevalt väikeste märkamatute osakeste kaupa toitumise teel; ühekorraga ja märgatavalt toimub see aga eostamise ja surma puhul, mis põhjustavad kõige omandamist või kaotamist korraga.
  
• Mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta - ei sünni mitte midagi sellist, mille puhul asju piisavalt tundes ei oleks võimalik mõista alust, mis on küllaldane otsustamaks, mispärast läheb just nii ja mitte teisiti.
  
• Kehad ja hinged ei saa olla olemas juhuslikkusest - sest aine iseenesest on nii liikumise kui paigalseisu (see- ja teistsuguse liikumise) suhtes ükskõikne, temas ei ole võimalik leida liikumise (ja veel enam ühe kindla liikumise) põhjust.
  
• Loomade tajumusel on sarnasus mõistusega – loomad mäletavad toiminguid ja tagajärgi, kuid ei tunne ära põhjusi.
  

Olulised mõisted:

• Monaad – üksus, ühtne, eristatav sisemiste omaduste ja tegevuste kaudu (tajumused ja himud)
  
• Substants – teovõimeline olemine
  
• Lihtsubstants – ELU, HING, VAIM (eriline monaad, keskmonaad), ei ole moodustatav ega lõhutav, ei oma väliskuju.
  
  • Erikujude paljusus lihtsubstantsil/monaadil – väliste ajadega seondumise mitmekesisus , sisemised omadused ja tegevused
    
• Liitsubstants – KEHA (o r g a a n i l i n e), monaadide kogum, paljune, looduslik masin, elussubstants, (liikmed ja organid )
  
• Elussubstants - monaad (eriline monaad) koos oma erilise kehaga (monaadide kogum); (liikmete ja organitega seotud elu)
  
• Mõistus – kaheldamatu seos mõtete ja neist tulenevate paratamatute järelduste vahel
  
• Tajumus - monaadiväliseid asju esindav seesmine seisund monaadis, toimingute ja tagajärgede mäletamine (mälu)
  
• Õiglus – tarkudega kooskõlas olev headus (ülim õiglus – jumalas)
  
• Hinge täiuslikkus – selgepiirilised tajumused
  
• Loom – hing (monaad), tajumused (mälu, toimingute v tagajärgede mäletamine); lihtne monaad (tajumused ei ole selgelt eristatavad, puudub mälu)
  
• Inimene – vaim, hing (mõistusega monaad), teadvus (teadev tunnetus, seos mõtete ja neist tulenevate paratamatute järelduste vahel)
  

Vastuväited ja argumendid:

• Kartesiaanid (René Descartese jüngrid): seda mida ei tajuta, pole olemas → ainult vaimud on monaadid; elusalgmetel pole hinge, (→ higed hävinevad ja surevad).
  

Mis jääb autoril tõestamata
(6) Hinged ei jäta kunagi kogu keha maha – surm põhjustab kõige kaotamist korraga.
Mis jääb arusaamatuks
(3) Keha on lõpmatust monaadide hulgast koosnev mass – (2) monaadil ei ole väliskuju
2