Seminar 9 - Inflatsioon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on nominaalse SKP protsentuaalne kasv samal ajavahemikul ?
  • Millest on põhjustatud küsimuste b) ja c) vastuste nii suur erinevus ?
 
Säutsu twitteris
Seminar 9. Inflatsioon 1. Inflatsioon on:
a)) hi d d jja töö hindade tööpuuduse d üh üheaegne k kasv; b) hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega; b) c) hindade püsiv alanemine; d) püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta.
2. Viletsuse e. diskomfordi indeks on:
a) miinimumpalk jagatud keskmise palgaga; b) kõikide töötute arv jagatud üle keskmist palka saavate töötajate arvuga; c) c) arvutatav arvutatav inflatsioonimäära inflatsioonimäära ja ja töötusemäära töötusemäära summana; summana; d) üldise hinnataseme pidev suurenemine. 1 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 3. Hüperinflatsioon on:
a) kiire hinnalangus, mis teeb laenude tagasimaksmise raskeks ja halvab majanduse; b) aeglane hinnalangus; c) konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsk hinna tõus, millel on kaasne kaasnev toime ka teiste ka kaupade pade hindadele; d) d) väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine. 4. Hiiliv inflatsioon on: a) inflatsioon, mille olemasolust pole kellelgi aimu ; b)) üldise hinnataseme langus g koos hindade tõusuga; g ; c) c) aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng; d)) inflatsioon, mida p peetakse hoopis p disinflatsiooniks.
5. Deflatsioon on: a)) majandusmuutujate j j väärtus jjooksevhindades;; b) b) hindade püsiv alanemine; c) arvutatav inflatsioonimäära ja tööhõive määra summa; d) püsiv hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutuseta. 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 6. Tarbijahinnaindeks on: a) indeks, mis iseloomustab keskmise tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda; b) indeks, indeks, mis mis mõõdab mõõdab keskmise keskmise tarbija tarbija ostukorvi ostukorvi kuuluvate kuuluvate kaupade kaupade ja ja teenuste teenuste hindade hindade muutust mingi baasperioodi suhtes; c) indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut; d) reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada. 7. Tootjahinnaindeks j on: a) tootjate kulude ja tulude suhe; b) indeks, mis mõõdab toodete ja teenuste hulgihindade taseme muutusi; b) c) näitaja, mille alusel prognoosib ettevõte oma toodete hindu; d) tarbijahinnaindeksi pöördväärtus. 8. Inertne e. baasinflatsioon on:
a) etaloninflatsioon, mille poole pürgivad kõik maailma riigid; pidev inflatsioon, b) pidev inflatsioon, mis mis kestab kestab seni, seni, kuni kuni mingid mingid majanduslikud majanduslikud näitajad näitajad muutuvad muutuvad ja ja millega majanduses osalejad kohanevad, püüdes ennetada inflatsiooni mõjusid; c) inflatsioon mis kehtestatakse igas riigis majandusministeeriumi korraldusega; inflatsioon, d) inflatsioon, mis majanduse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Seminar 9 - Inflatsioon #1 Seminar 9 - Inflatsioon #2 Seminar 9 - Inflatsioon #3 Seminar 9 - Inflatsioon #4 Seminar 9 - Inflatsioon #5 Seminar 9 - Inflatsioon #6 Seminar 9 - Inflatsioon #7 Seminar 9 - Inflatsioon #8 Seminar 9 - Inflatsioon #9 Seminar 9 - Inflatsioon #10 Seminar 9 - Inflatsioon #11 Seminar 9 - Inflatsioon #12 Seminar 9 - Inflatsioon #13 Seminar 9 - Inflatsioon #14
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Seminar 9. Inflatsioon
  • Lembit Viilup PhD IT Kolledž
  • Aasta

Teemad

  • Inflatsioon on
  • hi d d j töö
  • hindade ja tööpuuduse üheaegne kasv;
  • hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega;
  • hindade püsiv alanemine;
  • b) hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega;
  • püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta
  • Viletsuse e. diskomfordi indeks on
  • miinimumpalk jagatud keskmise palgaga;
  • kõikide töötute arv jagatud üle keskmist palka saavate töötajate arvuga;
  • arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana;
  • üldise hinnataseme pidev suurenemine
  • c) arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana;
  • Hüperinflatsioon on
  • kiire hinnalangus, mis teeb laenude tagasimaksmise raskeks ja halvab majanduse;
  • aeglane hinnalangus;
  • konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsk hinna tõus, millel
  • on kaasne toime ka teiste ka pade hindadele;
  • on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele;
  • väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine
  • Hiiliv inflatsioon on
  • d) väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine
  • inflatsioon, mille olemasolust pole kellelgi aimu;
  • üldise hinnataseme langus koos hindade tõusuga;
  • aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng;
  • inflatsioon, mida peetakse hoopis disinflatsiooniks
  • c) aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng;
  • Deflatsioon on
  • majandusmuutujate väärtus jooksevhindades;
  • arvutatav inflatsioonimäära ja tööhõive määra summa;
  • b) hindade püsiv alanemine;
  • püsiv hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutuseta
  • Tarbijahinnaindeks on
  • indeks, mis iseloomustab keskmise tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda;
  • indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade
  • muutust mingi baasperioodi suhtes;
  • indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut;
  • reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada
  • Tootjahinnaindeks on
  • tootjate kulude ja tulude suhe;
  • indeks, mis mõõdab toodete ja teenuste hulgihindade taseme muutusi;
  • b) indeks, mis mõõdab toodete ja teenuste hulgihindade taseme muutusi;
  • näitaja, mille alusel prognoosib ettevõte oma toodete hindu;
  • tarbijahinnaindeksi pöördväärtus
  • Inertne e. baasinflatsioon on
  • etaloninflatsioon, mille poole pürgivad kõik maailma riigid;
  • pidev inflatsioon, mis kestab seni, kuni mingid majanduslikud näitajad muutuvad ja
  • millega majanduses osalejad kohanevad, püüdes ennetada inflatsiooni mõjusid;
  • inflatsioon mis kehtestatakse igas riigis majandusministeeriumi korraldusega;
  • inflatsioon, mis kehtestatakse igas riigis majandusministeeriumi korraldusega;
  • inflatsioon, mis majanduse järsul arengul jääb oma inertsuse tõttu majanduse arengust
  • maha
  • Stagflatsioon on
  • hinnatõusu ja tööviljakuse üheaegne muutus;
  • inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne kasv;
  • inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne langus;
  • b) inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne kasv;
  • majanduse taandareng
  • Puhas inflatsioon on
  • inflatsioon millest on ellimineeritud hinnakõikumised;
  • inflatsioon, millest on ellimineeritud hinnakõikumised;
  • sisuliselt nullinflatsioon;
  • hüpoteetiline termin, mis märgib püsivat hinnataseme tõusu ilma
  • hüpoteetiline termin mis märgib püsivat hinnataseme tõusu ilma
  • hüpoteetiline termin, mis märgib püsivat hinnataseme tõusu ilma
  • hinnaproportsioonide muutuseta;
  • hüpoteetiline termin, mis märgib püsivat hinnataseme langust ilma
  • hinnaproportsioonide muutuseta
  • Hinnašokk tekib
  • ostjatel paar minutit pärast poodi sisenemist;
  • konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsust hinna tõusust
  • millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele;
  • b) konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsust hinna tõusust
  • müüjatel hindade tüütuseni vahtimisest;
  • pärast valitsusepoolseid samme hinnaregulatsiooni osas
  • Disinflatsioon on
  • vastandsündmus inflatsioonile;
  • inflatsioonitempo aeglustumine;
  • inflatsioonitempo järsk kiirenemine;
  • b) inflatsioonitempo aeglustumine;
  • tööpuuduse ja inflatsiooni üheaegne esinemine
  • Raha pakkumise suurendamine keskpanga poolt
  • põhjustab tavaliselt kaupade hindade alanemise;
  • põhjustab tavaliselt kaupade hindade tõusu;
  • b) põhjustab tavaliselt kaupade hindade tõusu;
  • ei põhjusta tavaliselt kaupade hindade muutusi;
  • põhjustab tavaliselt toidukaupade hindade alanemise ja tööstuskaupade kallinemise
  • Prognoositud inflatsioon on
  • ühiskonnale nii kahjulik, et on paljudes riikides keelatud;
  • ühiskonnale kasulik;
  • b) ühiskonnale kasulik;
  • neutraalne majanduse suhtes ja seetõttu pole sellele mõtet aega raisata
  • Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võivad olla
  • nafta hinna hinna tõus maailmaturul;
  • t l k t
  • reaalsissetulekute vähenemine
  • tootmiskulude järsk tõus;
  • avaliku sektori kulutuste kasv;
  • tootmiskulude tõus tööstuses
  • i fl t i
  • üldi
  • hi d d tõ
  • d) avaliku sektori kulutuste kasv;
  • Hüperinflatsiooni korral on üldine hindade tõus
  • suurem kui 10% kuus;
  • suurem kui 10% aastas;
  • suurem kui 50% kuus;
  • suurem kui 50% aastas;
  • c) suurem kui 50% kuus;
  • vähemalt ühekordne protsentuaalne kasv aastas
  • Inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näiteks on järgmist tüüpi spiraalid
  • hinnad-palk-hinnad;
  • hinnad-intressid-hinnad;
  • hinnad-hinnad;
  • hinnad-valuutakursid-hinnad
  • Perioodil, kus inflatsioon süveneb ja kiireneb, kipuvad intressimäärad
  • langema, kuna raha väärtus langeb;
  • langema, kuna ka töötusemäär kahaneb;
  • tõusma, kuna raha väärtus langeb;
  • jääma samaks, kuna ka töötusemäär tõuseb;
  • c) tõusma, kuna raha väärtus langeb;
  • olema suhteliselt püsivad
  • Mõõd k
  • Mõõdukas inflatsioon
  • ei põhjusta ühiskonnale mitte mingisuguseid kulusid;
  • on poliitikutele majanduspoliitika läbiviimise seisukohalt väheoluline;
  • võib moonutada relatiivseid hindasid;
  • c) võib moonutada relatiivseid hindasid;
  • viib suhteliselt märkamatult, varjatumalt üldise hinnataseme tõusule;
  • kutsub esile disinflatsiooni;
  • d) viib suhteliselt märkamatult, varjatumalt üldise hinnataseme tõusule;
  • vähendab tarbimiskulutusi ning koos sellega ka majanduskasvu
  • Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis
  • on inimestel ajend kulutada oma raha nii ruttu kui võimalik;
  • a) on inimestel ajend kulutada oma raha nii ruttu kui võimalik;
  • teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast;
  • üldiseks muutuvad kaupade ja teenuste bartertehingud;
  • c) üldiseks muutuvad kaupade ja teenuste bartertehingud;
  • on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks;
  • tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas;
  • viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi korrastumiseni
  • Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu saajad, on muudel
  • võrdsetel tingimustel
  • laenunõudlus väiksem;
  • laenunõudlus suurem;
  • a) laenunõudlus väiksem;
  • ei mõjuta laenunõudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole võimalik ka anda
  • Indekseerimine on
  • majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine;
  • hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute maksude ja muude väljaminekute
  • hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, maksude ja muude väljaminekute
  • korrigeerimiseks;
  • hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks
  • b) hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, maksude ja muude väljaminekute
  • Deflatsiooni tulemuseks on
  • üldise heaolu tõus tänu hindade langusele;
  • likviidsuse kriis, sest inimestel puudub võlgade tagasimaksmiseks raha;
  • laenusaajate võit tänu hindade langusele;
  • b) likviidsuse kriis, sest inimestel puudub võlgade tagasimaksmiseks raha;
  • laenuandjate võit tänu hindade langusele
  • Inflatsiooni tõttu võidavad
  • suurhoiustajad;
  • pensionärid;
  • a) suurhoiustajad;
  • keskklass;
  • väikehoiustajad;
  • c) keskklass;
  • suurettevõtted
  • Inflatsiooni käsitlemise nn. Skandinaavia mudel on koostatud eeldusel, et riigis on
  • e) suurettevõtted
  • tootmine jaotatud
  • impordi, ekspordi ja kaitsmata sektoriks;
  • ekspordi ja kaitstud sektor;
  • impordi ja kaitstud sektor
  • b) ekspordi ja kaitstud sektor;
  • Ühiskond võib inflatsioonist ka kasu saada, kui
  • a) ettevõtted investeerivad tänasel päeval rohkem, kuna hinnatõus
  • on neile signaaliks, et tulevikus on võimalik saada suuremaid
  • on neile signaaliks, et tulevikus on võimalik saada suuremaid
  • kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus üldise
  • hinnatõusu tõttu kallim;
  • on neile signaaliks, et tulevikus on võimalik saada suuremaid
  • hinnatõusu tõttu kallim;
  • b) kogu majanduse seisukohalt vajalikud relatiivsete hindade
  • muutused teostuvad inflatsiooni tõttu kergemini;
  • b) kogu majanduse seisukohalt vajalikud relatiivsete hindade
  • muutused teostuvad inflatsiooni tõttu kergemini;
  • c) avaliku sektori ekspansiivne majanduspoliitika on kergemini
  • teostatav, sest riigi maksutulud kasvavad kiiremini juhul kui on
  • c) avaliku sektori ekspansiivne majanduspoliitika on kergemini
  • tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega);
  • d) viletsuse indeks (töötuse määr + inflatsioonimäär) majanduses
  • tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega);
  • d) viletsuse indeks (töötuse määr inflatsioonimäär) majanduses
  • kasvab;
  • e) tegemist on nn galopeeriva inflatsiooniga
  • e) tegemist on nn. galopeeriva inflatsiooniga
  • Põhilised kontseptuaalsed ja statistilised probleemid
  • Põhilised kontseptuaalsed ja statistilised probleemid
  • tarbijahinnaindeksi THI kasutamisel ilmnevad kuna
  • a) THI on konstrueeritud selliselt et põhiliselt arvestatakse vaid
  • a) THI on konstrueeritud selliselt, et põhiliselt arvestatakse vaid
  • vähekindlustatud inimeste sotsiaalabi vajadust ning eiratakse
  • ülejäänud tulugruppide elukallidust;
  • b) THIs ei leia kajastamist sellised tarbijate kulutused nagu
  • alkohoolsete jookide või kontserti piletite ost;
  • alkohoolsete jookide või kontserti piletite ost;
  • c) hinnata ei suudeta elukondliku teeninduse väärtust ja
  • hinnataset;
  • d) tüüpilise tarbija kaupade ja teenuste ostukorvist puudub
  • varimajandusega seonduv osa;
  • varimajandusega seonduv osa;
  • e) THI määrab ainult jooksva aasta hinnataseme muutusi;
  • f) ükski eelnev vastus pole õige
  • f) ükski eelnev vastus pole õige
  • Inflatsioon väikese avatud majanduse korral (Skandinaavia mudel) on
  • määratud
  • a) hinnatõusuga antud riigis;
  • b) hinna muutumisega maailmaturul;
  • c) tootmise struktuuriga (osatähtsusega kaitstud sektoris);
  • b) hinna muutumisega maailmaturul;
  • tööviljakuse kasvu erinevusega ekspordi ja kaitstud sektoris
  • Deflatsioon
  • õj b
  • d) tööviljakuse kasvu erinevusega ekspordi ja kaitstud sektoris
  • a) mõjub majandusele laastavalt ja viib majanduse langusele;
  • b) taastab ostuvõime ning suunab majanduse tõusuteele;
  • c) ei mõju mitte kuidagi majandusele;
  • b) taastab ostuvõime ning suunab majanduse tõusuteele;
  • d) on tänapäeva majanduses äärmiselt sage ja iseloomulik nähtus;
  • e) ei ole iseloomulik tänapäeva majandusele
  • e) ei ole iseloomulik tänapäeva majandusele
  • Disinflatsioon ja deflatsioon
  • a) erinevad teineteisest nii palju, et nende sisulise erinevuse väljaselgitamise pole mingeid
  • probleeme;
  • b) on suhteliselt sarnased nähtused ning seetõttu “siin ja praegu” neid eristada on
  • suhteliselt keeruline;
  • b) on suhteliselt sarnased nähtused ning seetõttu “siin ja praegu” neid eristada
  • on suhteliselt keeruline;
  • c) on nähtused, mida polegi võimalik kindlaks teha
  • Kui laenusaajad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu andjad, on muudel
  • Disinflatsioon
  • vähendab majanduslikku efektiivsust ja kasvu ning suurendab vahepealse
  • vähendab majanduslikku efektiivsust ja kasvu ning suurendab vahepealse
  • majandusliku languse kahju;
  • suurendab majanduslikku efektiivsust ja kasvu piisavalt, et kompenseerida
  • b)
  • vahepealne majandusliku languse kahju;
  • põhjustab suure kahju ekspordile, kuna hinnad langevad
  • Disinflatsiooni põhjustavate tegurite hulka ei kuulu
  • inertsus;
  • pakkumispoolsed tegurid;
  • rahapakkumise suurenemine;
  • nõudluspoolsed tegurid;
  • rahvusvaheline efekt;
  • Tabelis toodud andmete ja arvutatud reaalse SKP baasil vastake allpool toodud
  • küsimustele
  • Nominaalne SKP EEK
  • SKP deflaator
  • = 100)
  • 9
  • Reaalne SKP EEK
  • 6
  • 0
  • 9
  • 4
  • 8
  • 9
  • 1
  • 9
  • 9
  • 9
  • 2
  • 8
  • 3
  • 9
  • 1
  • 8
  • a) Arvutage reaalse SKP näitajad 1982 aasta kui baasaastahindades ning täitke tabeli neljas
  • veerg
  • i 1989?
  • 8 %
  • b) Milline on reaalse SKP protsentuaalne kasv ajavahemikul 1929 kuni 1989?
  • 7%
  • c) Milline on nominaalse SKP protsentuaalne kasv samal ajavahemikul?
  • 6%
  • d) Millest on põhjustatud küsimuste b) ja c) vastuste nii suur erinevus?
  • inflatsioonist
  • e) Arvutage reaalse SKP protsentuaalne kasv järgmiste kümneaastaste perioodide kohta
  • ndad
  • 1%
  • ndad
  • ndad
  • ndad
  • ndad 47,2%
  • 5%
  • 8%

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

32
pdf
Loeng 9 - Inflatsioon
20
pdf
Nõudlus ja inflatsioon
30
pdf
Seminar 2 - SKP leidmine
196
pdf
Makroökonoomika
55
pdf
Seminar 1 - Eesti majandus
20
pdf
Seminar 4 - ISLM mudel
47
docx
Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus
28
pdf
Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !