1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik Kui Keynesil ei olnud õigus ... ... siis võib valitsuse sekkuv poliitika ainult segada tööturu isereguleerivaid jõude ning isegi suurendada tööpuudust. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1. Langeva tulu seaduse tõttu tulu iga töötaja kohta väheneb täiendava tööjõu ööjõ palkamise lk i korral k l ja
d) 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile; e) I maailmasõja järgsele hüperinflatsioonile. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 9. Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisel. Seega ei suurene: a) rahvatulu; b) üldine hinnatase; c) töötus; d) reaalne kogutoodang; e) tööhõive. 10. Klassikaline majandusteooria: a)) eeldab turgude g iseregulatsioonivõimet g ja j välistab Suure Depressiooni p taolise kriisi võimaluse; b) käsitleb tööpuuduse esmase põhjusena liialt kõrget palga taset võrreldes toodangu hinnatasemega;
selle aasta jooksvates hindades, seesama ostukorv maksis aga 2009. aasta hindades 21000 rahaühikut. Keskmise tarbija ostukorv, mis osteti 2009. aastal, maksis jooksvates hindades 20000 rahaühikut, samas kui seesama ostukorv maksis 2004. aasta hindades 15000 rahaühikut. Milline on antud näitajate alusel arvutatud Laspeyres hinnaindeks 2009 aastal kui kasutada aastat 2004 baasaastana: 150 (1,50) 7. Kui 0,7 miljonit inimest on töötud, 14,3 miljonit aga tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku arv on 20 miljonit, siis tööhõive määr on ligikaudu: 71,5% 8. Tööjõus osalemise määr (LFPR) ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset osakaalu tööealisest elanikkonnast 9. Töötuks loetakse inimene, kes: vastab üheaegselt kõigile eelpoolnimetatud tingimustele 10. Eksogeensed muutujad: on fikseeritud ja mudeli välised Harjutus 1
Töötuse öö use probleemid p ob ee d Inflatsioon Kaubavahetus SKP Tööjõu j produktiivsus Eelarve tasakaal Intressimäärad 18 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Töötuse probleemid Töötus on SKP-ga seotud kaudselt, kuid töötuse kaudu on välja pakutud mõningad seosed SKP muutuste hindamiseks. Töötuse klassifitseerimine: ·Struktuurne St kt töötu tööt kas k puuduvad d d oskused k d või õi asuvad
võimsus on väga erinevad. Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse tihti näitajat SKP-d ühe elaniku kohta, mis saadakse jagades SKP antud riigi rahvaarvuga. Kui erinevate riikide SKP konverteeritakse ühisesse valuutasse ostujõu pariteedi abil, siis kajastavad riikidevahelised võrdlused üksnes SKP mahu erinevust ehk eri riikide elatustaset. Näiteks Eesti SKP ühe elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel moodustab praegu umbes 2/3 Euroopa Liidu riikide keskmisest 8) SKP töötaja kohta (GDP per worker) arvutuskäik ja kasutuseesmär SKP töötaja kohta (ehk SKP jagatud töötajate arvuga majanduses ehk toodang töötaja kohta) võimaldab teha järeldusi töötajate produktiivsuse kohta. SKP töötaja kohta = 9) Potentsiaalse SKP mõiste ja SKP lõhe tüübid · Potentsiaalne (ehk täishõive või loomuliku taseme) SKP on hinnanguks kogutoodangu
d. rahakordaja ja rahabaasi korrutisena 27. Mida tähendab spekulatiivne rahandus? a. firma omavahendid on väiksemad kui aktsiakapital b. firma jooksvad sissetulekud on väiksemad kui jooksvad laenud c. firma jooksvad laenud on väiksemad kui jooksvad sissetulekud d. firma põhitulud saadakse börsitehingutega 28. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 10 %? a. 0,1 b. 1,0 c. 10 d. 20 29. Kuidas arvutatakse reaalpalk? a. ebareaalne palk jagatakse tegeliku töötusega b. ümbrikupalk jagatakse hinnaindeksiga c. nominaalpalk jagatakse hinnahindeksiga d. nominaalpalk korrutatakse hinnaindeksiga 30. Eesti krooni käibelelaskmise (emiteerimise) ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub: a. Eesti valitsusele b. Riigikogule c. Eesti Pangale d. Eesti presidendile 31. Kas paberraha on kaupraha? a. loomulikult on kõik rahad kauprahad b. ei ole c
a. firma poolt väljaantud kõrge tulumääraga võlakirjade ja omakapitali suhet b. firma võlgade ja aktsiakapitali suhet c. firma võlgade ja omakapitali suhet d. firma võlgade ja väljaantud laenude suhet 31. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 12,5%? a. 12.5 b. 1.25 c. 8 d. 5 32. Eeldame, et töötaja nominaalpalk 10000 krooni aasta jooksul ei muutunud, inflatsioon oli aga 5%. Kui suur oli siis aasta lõpus tema reaalpalk? a. 9’524 krooni b. 9’235 krooni c. 10’500 krooni d. 10’000 krooni 33. Mis on krediitraha? a. krediitraha on raha, mis on pangast laenuks võetud b. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik oma kanda ei võta c. krediitraha on raha, mis on välja laenatud d
Nominaalne SKP arvutatakse igal aastal kehtivates hindades. Reaalne SKP arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnaindeksiga. Q = Y/P <-> Y = PQ , kus, Y nominaalne SKP, Q reaalne SKP, P - hinnaindeks. Töötaoleku määr U leitakse: U = Tööotsijad / (Töötajad + Tööotsijad) Töötaoleku ja SKP kasvu seostatakse Okun'i valemi abil: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kus, Q* - potentsiaalne SKP, Q - tegelik SKP, U - töötaoleku määr, U* - töötus täielike tööhõive korral e. loomulik töötaoleku määr. SKP, inflatsiooni ja töötaoleku omavaheline seos: Monetaarpoliitikat viib Eestis ellu RIIGIPANK. SKP arvutamisel tootmise meetodil leitakse tegevusalades toodetud lisandväärtuste summa, millest on lahutatud kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused. LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID Q majapidamiste sissetulek C - tarbekaup E - kulud tarbekaubale
rahaühikut selle aasta jooksvates hindades, seesama ostukorv maksis aga 2009. aasta hindades 21000 rahaühikut. Keskmise tarbija ostukorv, mis osteti 2009. aastal, maksis jooksvates hindades 20000 rahaühikut, samas kui seesama ostukorv maksis 2004. aasta hindades 15000 rahaühikut. Milline on antud näitajate alusel arvutatud Laspeyres hinnaindeks 2009 aastal kui kasutada aastat 2004 baasaastana: 150(1.5) 7. Kui 0,7 miljonit inimest on töötud, 14,3 miljonit aga tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku arv on 20 miljonit, siis tööhõive määr on ligikaudu: 71.5% 8. Tööjõus osalemise määr (LFPR) ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset osakaalu tööealisest elanikkonnast 9. Töötuks loetakse inimene, kes: on ilma tööta on töö leidmisel valmis tööd alustama otsib aktiivselt tööd 10. Eksogeensed muutujad:on fikseeritud ja mudeli välised. 11
Vastata küs. Õppida (eksamiks) Makroökonoomika 1) Makroökonoomika mõiste Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. 2) SKP(sisemajanduse koguprodukt) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused Ei arvesta vaba aega Ei arvesta varimajandust Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP
kulutused. TÖÖHÕIVE JA TÖÖPUUDUS Küsimus 1 3 Tööjõu hulka kuulub tööealise elanikkonna majanduslikult aktiivne osa, need on töösoovijad, kes on tööd leidnud, ja töösoovijad, kes pole tööd leidnud. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Majanduslikult aktiivne (tööjõud) rahvastik moodustub nendest inimestest, kes soovivad ja on võimelised töötama. Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik töötavad isikud ja ka töötud isikud. Küsimus 2 3 Isik, kes ei ole tööga hõivatud, kuid soovib rakendust leida, otsides aktiivselt tööd ja on valmis töö leidmisel kohe ka tööle asuma, klassifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO reeglite kohaselt heitunud isikuks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Heitunud isikute hulka loetakse need isikud, kes on loobunud edasistest tööotsingutest, kuna nad on kaotanud igasuguse lootuse tööd leida.
Kasumi muut ∆ π=( P × MPL ) −W ∆ π=tulude muut−kulude muut W W = MPL × P täieliku konkurentsi turu firmade tööjõu nõudlus MPL= P W P - reaalpalk Kapitali piirprodukt MPK= ( K ,+1 , L )−F (K , L) ∆ π=( P × MPK )−R R R R-kulu juurdekasv e kapitaliühiku rent MPK= , kus on reaalne rent P P Majanduskasum=Y −( MPL × L ) +( MPK × K) Arvestuslik kasum=majanduskasum+( MPK × K )
2.HÕIVE JA TÖÖTUS 1. Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka a. Heitunud isikud b. Hulk kõrgkoolidest välja langenud noori, kes ei ole leidnud sobivat tööd c. Petised, kes püüavad tagada enda heaolu töötu abiraha arvel d. Palgata sundpuhkused e. Kodumajapidamistes tegutsevad koduperenaised 2. Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones a. vabatahtlikku töötust b. siirdetöötust c. töötuse loomulikku määra d. tsüklililist töötust e. struktuurset töötust 3. Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub a. Heitunud isikute kategooriasse b. Tööjõu kooseisu c. Töötute hulka d
Ümberjagamine toimub maksude ning mitmesuguste pensionide, toetuste ning abirahade kaudu, mida nimetatakse ülekandemakseteks ehk tulusiireteks. c. Majanduse stabiliseerimise funktsiooni raames on riigi eesmärgiks saavutada majanduse optimaalne areng ja pidurdada ebasoovitud protsesse. See tähendab, et riik astub samme stabiilse majanduskeskkonna, kiire majanduskasvu, madala inflatsiooni ja kõrge tööhõive saavutamiseks. 2. Mida näitab Lorenzi kõver, kuidas see on koostatud? a. Kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatiivset kogumit perede kumulatiivse kogumiga võrreldes; mida suurema paindega on kõver, seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud; ja vastupidi. (Iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt) 3. Mis on turuhäire? Hinna vms äkkmuutus. Turuhäired põhjustavad vaesust, mis omakorda kahjustab inimesi ning nende lapsi ja teisi neist
Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub Vali üks: a. Tööjõu kooseisu b. Töötute hulka c. Heitunud isikute kategooriasse d. Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka e. „põrandaaluste“ töötajate ridadesse Tagasiside Õige vastus on: Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Möödunud kevadel keskkooli lõpetanud Salme otsib täiskoormusega töökohta, kuid on siiamaani lükanud tagasi kõik tööpakkumised, kuna ei soovi asuda tööle lihttöölisena. Salmet võib lugeda Vali üks: a. Sesoonselt töötuks b. Tahtmatu töötuse esindajaks c. Tsükliliselt töötuks d. Vabatahtlikult töötuks e. Struktuurselt töötu hulka Tagasiside Õige vastus on: Vabatahtlikult
KOLLEKTIIVLEPING Streik situatsioon tööturul, kus töötajad keelduvad töötamisest Lokaut situatsioon tööturul, kus ettevõtte administratsioon keeldub töölisi tööle lubamast ANDRES ARRAK 4 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööjõud Eesti 15-74 aastane (tööealine) rahvastik majandusliku staatuse järgi ELANIKKOND 1 367 000 /2001/ 15-74 A. RAHVASTIK TÖÖEAST VÄLJAS u. 1 105 400 /80,9%/ 261 400 /19,1%/ TÖÖJÕUD MAJ. MITTEAKTIIVNE 711 200 /63,7%/ 394 200 /36,3%/
................................................................10 1.3.3. Töö hind .....................................................................................................11 2. Põhilised muutused tööturul ........................................................................................11 2.1. Eesti tööturgu mõjutanud tegurid .......................................................................11 2.2. Tööhõive vähenemine ja töötuse suurenemine ...................................................12 2.2.1. Tööpuuduse liigid ......................................................................................15 2.2.2. Tööpuuduse põhjused ................................................................................16 2.2.3. Võimalused ja meetodid tööpuuduse vastu ...............................................16
q2 sissetuleku-tarbimiskõver q1 FIRMATEOORIA 30.09.2013 · Tarbija maksimeerib heaolu, ettevõtja maksimeerib kasumit. · Ettevõte käitub ratsionaalselt (homo oeconomicus). · Kõik ressursid ostetakse turuhinnaga ja müüakse samuti turuhinnaga. · L tööjõud (inimene) K kapital (kõik muu) C kogukulu (cost) w tööjõu hind (wage) r kapitali hind · Ettevõtja kulutab tööjõule ja kapitalile. C = wL + rK - ettevõtte kogukulud K C/r samakulujoon Tootmisvõimaluste hulk C/w L Sisendikomplekt ehk tegurikomplekt ostetakse tööjõudu ja kapitali · Iga inimene annab erineva kogu toodangut
umbes: a. 7 b. 6 c. 5 d. 4 e. Töö-ökonoomika arvestustest 8. Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: a. MRP ületab töötasumäära (ÕIGE) b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. keskmine toodang on suurem, kui d. ületab MR e. töötasunmäär on väiksem kui 9. Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: a. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid b. värbab tööturult töötajaid töötasumääraga 16 EUR c. leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid d. värbab töötajaid monopsoni iseloomuga turult 10. Tootlusnormi suurendamisel 10% väheb ajanorm: a. 11,1 % b. 10,1 % c. 9,1 % d. 9,6 % 11. Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub a
SKT on nii toodangu kui ka sissetuleku mõõt *Potentsiaalne SKT (Q*) on SKT arvestuslik tase, mis esineks siis, kui kõik tootmistegurid (maa, töö kapital) oleksid täielikud kaasatud. Q*= toodang/tund x tunnid/töötaja x töötajad/elanikkond x elanikud Langusperioodil ületab potentsiaalne SKT tegeliku. *SKT lõhe= erinevus potentsiaalse ja tegeliku SKT vahel. Tootlus on sisendiühiku kohta saadav toodang Potentsiaalne SKT suureneb, kui suureneb tootlus või tööjõud ja masinate hulk Verdoni seadus- positiivne suhe tootluse ja majanduse kasvu vahel. SKT arvutamine KULUMEETOD: Isiklik tarbimine (C) Kodumaine koguerainvesteering (I)- masinad ja seadmed, ehitised, tootmisvarud Riigihanked (G) Neto eksport (X) = eksport-import SKT=C+I+G+X Rahvuslik puhastoodang= SKT - tarbitud põhivara (amortisatsioon) TULUMEETOD: Rahvatulu= Töötasud ja palgad + kompensatsioonid +üürid, rendid +netointressid +Korporatiivsed kasumid +omanikutulu
Tööpuudus Loomulik tööpuudus ● Loomulik tööpuudus: ○ Pikaajaline keskmine töötuse trend. ● Languse ajal tegelik töötus on kõrgem loomulikust tööpuudusest. ● Kasvu ajal vastupidi MUDEL Tähistused: L= Tööjõud E= hõivatute arv U= Töötute arv U/L= töötuse määr Eeldused: 1.L on fikseeritud. 2.Jooksva kuu jooksul, s= lahkumise määr (rate of job separations), Osa hõivatutest, kes töölt lahkuvad( mitu inimest hõivatutest lahkub) f= töö leidmise määr (rate of job finding), Osa töötutest, kes leiavad tööd( kui suur osa töötutest leiab töö) s ja f on eksogeensed Pikaajaline tasakaal ● Kui tööturg on pikaajalises tasakaalus on töötus konstantne.
(Pihlamägi 2010). 1980ndate aastate rasket elu leiab (Henry) Charles Bukowski ütlusest: ,,Thanksgiving. It proved you had survived.another year with its wars, inflation, unemployment, smog, presidents." Sellega tahtis Bukowski öelda, et pühade ajal said aru, et olid kuidagiviisi veel ühe aasta sõdu, inflatsiooni, tööpuudust, tossu ja presidente ära kannatanud. (Bukowski 1978: 171) Kindlasti oli kogu maailm 1980ndatel siiski kiires pidevas arengus. 1.2. Töötu või tööotsija Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse poole. (Taskuraha noorte tööportaal 2011) Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd
Kui reservisuhet tähistab r, siis avaldist 1/r nimetatakse raha multiplikaatoriks (võimendiks). . Negatiivne multiplikaator. Esineb siis kui on tegemist impordi osatähtsuse suurenemisega, maksukoormuse suurenemisega.Tulemuseks on väiksem nõudlus ja tarbimine, säästmiskalduvuse tõus. Positiivne multiplikaator Valitsuskulude, investeeringute ja ekspordi suurenemine. 19. Tööhõive, töötus Töötus on olukord, kus inimesed, kes tahaksid olemasoleva palgataseme korral töötada, ei suuda tööd leida. Tegemist on täiskasvanud töötajatega, kes ei tööta, kuid otsivad aktiivselt tööd. Tööhõive näitab, kui suur osa tööjõust leiab parajasti majanduses rakendust. Selle näitaja olulisust ei pea pikalt seletama - töö annab inimesele sissetuleku, millega end ära elatada, riigi tasandil tähendab madal tööhõive sotsiaalseid probleeme (halvemal
2. Rahvatulu 1. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamisel. 2. Tootmistegurite hind näitab kui palju tuleb vastava tootliku ressursi ühiku eest maksta. 3. Kui firma palkab tööle täiendava töötaja, jättes samal ajal kapitali koguse muutumatuks, näitab toodangu muutust tööjõu piirprodukt MPL 4. Tootmisfunktsioon näitab matemaatiliselt, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. 5. Kui kahekordistunud tööjõu ja kapitali hulga kasvul ka toodang kahekordistub, on tegemist konstantse mastaabiefektiga 6. Täieliku konkurentsi tingimustes palkavad kasumit maksimeerivad firma tööjõudu seni, kuni töötaja piirprodukt MPL võrdub reaalpalgaga
mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. Avalikule kaubale vastandub erakaup. 5 SKP ja RKP, nende olemus ja mida nad sisaldavad SKP olemus Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. Toodangu mõõtmiseks kasutatakse SKP-d (ing k GDP ehk Gross Domestic Product). SKP on kõige olulisem majandust iseloomustav näitaja ning samal ajal XX sajandi üks suuremaid leiutisi. Ilma SKP näitajateta oleks majandusanalüütikutel suur hulk statistikat, mille analüüsimine oleks väga keeruline. SKP mõõdab mingi
PY- nominaalne SKP Rahaturu tasakaal Ms = MD = PY/v Ms = MH = MD Tööturg Tööpuudus- tööjõu kui tootmisteguri osaline hõivatus Töötus • Rahvusvaheline definitsioon ◦ ILO (International Labour Organisatsion) metoodika- kogutud ja arvutatud töötuse näitajad ◦ Eestis ILO metoodikaga tööjõu-uuringud (ETU) ◦ 1995-1999 1x aastas, alates 2000 1x kvartalis • Rahvuslikud definitsioonid ◦ Riigi tööturuametis registreeritud töötud ◦ Töötu abiraha saajad (tingimused) Töötaja- isik, kes uuritava perioodi jooksul: • on töötanud ja saanud selle eest tasu kas palgatöötaja, vabakutseline, ettevõtjana • ei töötanud ajutiselt, kuid säilitas formaalse sideme tööandjaga • töötas tasuta vähemalt ühe tunni pereettevõttes või talus Töötu- isik, kes pole hõivatud, kuid on võimeline töötama ja soovib töötada Tööhõive määr = hõivatud / tööealine rahvastik (E / E+U+I)
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad
2 Isik, kes ei ole tööga hõivatud, kuid soovib rakendust leida, otsides aktiivselt tööd ja on valmis töö leidmisel kohe ka tööle asuma, klassi tseeritakse Complete Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO reeglite kohaselt heitunud isikuks. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 3 Mittevabatahtlik ehk sunnitud töötus on olukord, kus tööotsijad võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad edasi parema palga ja tingimustega töökohta. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 4 Heitunud ja „mustalt“ töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one:
B. koos kauba hindade tõusuga kasvab ka kauba nõudlus 0% Student Response Value Correct Answer C. kauba hinna langus toob endaga kaasa kauba nõudluse 100% kasvu D. suur tükk ajab suu lõhki 0% 23. Kui majandus on tõusufaasis, siis: Student Response Value Correct Answer A. valitsuse kulud vähenevad, kuna tööhõive kasvab ja makse 100% laekub rohkem B. valitsuse kulud suurenevad, kuna sotsiaalkulutused 0% suurenevad C. maksutulud vähenevad 0% D. keskmised sissetulekud vähenevad, kuna töötuse toetust 0% makstakse vähem 24. Kuidas nimetatakse tööturul inimesi, kes on momendil töötud ning kellel puudub igasugune erialane ettevalmistus või on ta siis sellise erialase ettevalmistusega, mida antud piirkonnas
üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa. 3. Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, ettevõttesisesed lahkarvamused tootmisotsuste tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja. 4. Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisim eesmärk on kasumi maksimeerimine. Muid eesmärke (nt. heategevus või ettevõtte positsiooni kindlustamine turul) ei vaadelda. Kaks tootmistegurit: L- tööjõud K- kapital Ühe ja sama toote valmistamiseks on võimalik kasutada tootmistegureid erinevas proportsioonis. Konkreetset kombinatsiooni mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest nim sisendikomplektiks e TEGURIKOMPLEKTIKS. C- costs, kulutused. Ettevõte ostab tööjõudu ja kapitali. Samakulujoone võrrand: (L- tööjõu kogus) w- palk (K- kapitali kogus) r kapitali hind/tulumäär (rate of return) sageli mõistetakse
Töötus. Autorid: Triinu Habakuk, Kai Õunapuu Madis Mustasaar, Sven Meltsas. Mõiste töötus tähendab ühelt poolt tööpuudust kui sotsiaalset nähtust, teisalt aga tööeas töövõimeliste ja tööd teha tahtvate isikute töötaolekut. Töötus e tööpuudus esineb ühiskonnas siis, kui inimesed, kes soovivad ja suudavad olemasoleva palgataseme juures tööd teha, ei ole võimelised leidma sobivat tööd. Tööjõu-uuringuga kogutakse andmeid Eestis alaliselt elavatelt tööealistelt isikutelt, s.o 1574- aastastelt elanikelt. Juhusliku valiku teel valitakse 2000
28. Lühiperioodi Phillipsi kõver : a) näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase b) näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel c) näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel d) näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud 29. Isik, kes töötab ainult osalise tööajaga, kuna ei leidnud täistööajaga töökohta on : a) struktuurselt töötu b) tsükliliselt töötu c) arvestatud tööjõu hulka d) välja arvatud tööjõu koosseisust 30. Ujuva vahetuskursi korral elimineeritakse maksebilansi defitsiit : a) raha väljavooga, mis põhjustab välisvaluuta nõutava koguse vähenemist b) välisvaluuta hinna tõusuga, mis põhjustab välisvaluuta nõutava koguse vähenemist c) kodumaise hinnataseme langusega, mis põhjustab välisvaluuta nõudluse vähenemist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
