Seminar 8 - Tööturg (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistel tingimustel palga vähendamine taastab täieliku tööhõive ?
  • Millistel tingimustel palga vähendamine ei taasta täielikku tööhõivet ?
  • Millised töötuse liigid võivad kujuneda pikaajalisteks ?
  • Milline erinevus on ratsionaalsel ja puhtal diskrimineerimisel ?
  • Miks toetavad ametiühingud enamasti palga ja töö jaotamise programme ?
  • Kui suur on töötuse määr ?
  • Milline on siis töötuse määr ?
  • Mitu % moodustab 1999 a. tegelik SKP potentsiaalsest SKPst ?
 
Säutsu twitteris
Seminari küsimused 1. Millistel tingimustel palga vähendamine taastab täieliku tööhõive? W Ls
a b z W'
Ld2 Ld1 Ld0
La Lb Lz L Tööhõive saab palkade languse arvelt kasvada vaid siis, kui tööturg on tasakaalutuse algstaadiumis . Selline stsenaarium on järgmine: punktis a töötavad töölised vähem, kui nad sooviksid sellise reaalpalga korral ja nad töötaksid rohkem ka siis, kui reaalpalk mõnevõrra langeks . Müügihinna tõus nihutab tööjõu kõvera paremale. Kui nominaalpalk eeldatakse olevat konstantne , siis reaalpalk langeb ja tööhõive suureneb: a kuni b ja seejärel z. 2. Millistel tingimustel palga vähendamine ei taasta täielikku tööhõivet?
L* W/P Ls0 a Ls1
b
c d Ld0
Ld1 Ld3
LbLd La L
Situatsioonis,, kus töölised nõustuvad madalama palgaga, p g g , madalam p palk omakorda vähendab nende ostujõudu, see omakorda sunnib firmat tootmist vähendama. Praktiliselt on tegemist majanduslanguse perioodiga. Esiteks on enamik palkasid kaasajal jäigad, kuna peaaegu kõigil töölistel on otsesed t d või õi k kaudsed d d palgalepingud. l l i d L Lepingutes i t k kasutatakse t t k nominaalpalka i l lk mitte itt reaalpalka. Teiseks p palkade jjäikuse tekitajaks j on miinimumpalgad. p g Seega g tuleks kaotada valitsuse poolne mõju tööturule. 4. Miks tööjõu pakkumise ja nõudluse kõverate vastastikune sõltuvus võib viia kas kiiremale või aeglasemale täieliku tööhõive korraldamisele? Kas kõver Ls nihkub rohkem või vähem kui kõver Ld ? Vastastikkune sõltuvus võib viia tööhõive olukorra paranemisele paranemisele, kuid ei pruugi pruugi. Kuni pakkumise kõver nihkub väljapoole kiiremini kui nõudluse kõver sissepoole, siis võib olla majandus j isereguleeruv . g W/p Ls Ls1
LD1 LD2 LD L 5. Kas tööturu neoklassikaline mudel saab arvesse võtta vaesust ja pidevat tööpuudust? Kui töötud on ratsionaalsed , ratsionaalsed siis nad peaks aru saama saama, et töö leidmiseks tuleb nõustuda madalama palgaga. Kui u nadd nõustuvad õus uv d p palga g vvähendamisega, e d seg , ssiiss hinnad d langevad gev d ning g hoiavad o v d
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Seminar 8 - Tööturg #1 Seminar 8 - Tööturg #2 Seminar 8 - Tööturg #3 Seminar 8 - Tööturg #4 Seminar 8 - Tööturg #5 Seminar 8 - Tööturg #6 Seminar 8 - Tööturg #7 Seminar 8 - Tööturg #8 Seminar 8 - Tööturg #9 Seminar 8 - Tööturg #10 Seminar 8 - Tööturg #11 Seminar 8 - Tööturg #12 Seminar 8 - Tööturg #13
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Seminari küsimused
  • Selline stsenaarium on järgmine: punktis a töötavad töölised vähem, kui nad sooviksid sellise
  • Esiteks
  • Teiseks
  • kroonise töökoha leidmise tõenäosus sama aja jooksul on 80%. Kas oleks kasulikum vastu
  • Tsükliline töötus
  • Heidutatud töötaja on

Teemad

  • Millistel tingimustel palga vähendamine taastab täieliku tööhõive?
  • Tööhõive saab palkade languse arvelt kasvada vaid siis, kui tööturg on tasakaalutuse algstaadiumis
  • reaalpalga korral ja nad töötaksid rohkem ka siis, kui reaalpalk mõnevõrra langeks. Müügihinna
  • tõus nihutab tööjõu kõvera paremale. Kui nominaalpalk eeldatakse olevat konstantne, siis
  • reaalpalk langeb ja tööhõive suureneb: a kuni b ja seejärel z
  • Millistel tingimustel palga vähendamine ei taasta täielikku tööhõivet?
  • Situatsioonis, kus töölised nõustuvad madalama palgaga, madalam palk omakorda
  • p g g
  • vähendab nende ostujõudu, see omakorda sunnib firmat tootmist vähendama
  • Praktiliselt on tegemist majanduslanguse perioodiga
  • on enamik palkasid kaasajal jäigad, kuna peaaegu kõigil töölistel on
  • d õi k
  • t t k
  • otsesed või kaudsed palgalepingud. Lepingutes kasutatakse nominaalpalka mitte
  • reaalpalka
  • palkade jäikuse tekitajaks on miinimumpalgad. Seega tuleks kaotada
  • Miks tööjõu pakkumise ja nõudluse kõverate vastastikune sõltuvus võib viia
  • valitsuse poolne mõju tööturule
  • kas kiiremale või aeglasemale täieliku tööhõive korraldamisele? Kas kõver L
  • nihkub rohkem või vähem kui kõver L
  • Vastastikkune sõltuvus võib viia tööhõive olukorra paranemisele kuid ei pruugi
  • Vastastikkune sõltuvus võib viia tööhõive olukorra paranemisele, kuid ei pruugi
  • Kuni pakkumise kõver nihkub väljapoole kiiremini kui nõudluse kõver sissepoole
  • siis võib olla majandus isereguleeruv
  • Kas tööturu neoklassikaline mudel saab arvesse võtta vaesust ja pidevat
  • tööpuudust?
  • Kui töötud on ratsionaalsed siis nad peaks aru saama et töö leidmiseks tuleb
  • Kui töötud on ratsionaalsed, siis nad peaks aru saama, et töö leidmiseks tuleb
  • nõustuda madalama palgaga
  • Kui nad nõustuvad palga vähendamisega, siis hinnad langevad ning hoiavad
  • d õus uv d p g v
  • seg , s s
  • gev d
  • g o v d
  • ära reaalpalga languse samal määral või isegi paremini kui jäik nominaalpalk
  • Ametiühingud aga said arvestatavaks jõuks majanduses ja nad tegid kõik, et hoida
  • palku kunstlikult kõrgel. Kurja juur ametühingud
  • Kas duaalse majanduse mudel saab arvesse võtta vaesust ja pidevat
  • b küll
  • Ametiühingute roll, kas segab ja tuleks likvideerida või ei?
  • Saab küll
  • Suured immigrantide massid omaaegses Põhja- Ameerikas ei põhjustanud
  • probleeme, miks siis praegu on tekkinud töötuse probleemid, eriti
  • probleeme, miks siis praegu on tekkinud töötuse probleemid, eriti
  • riskigruppides?
  • Millised töötuse liigid võivad kujuneda pikaajalisteks?
  • Milline erinevus on ratsionaalsel ja puhtal diskrimineerimisel?
  • Miks toetavad ametiühingud enamasti palga ja töö jaotamise programme?
  • Oletagem, et 100 kroonise tunnipalgaga töökoha leidmise tõenäosus kahe nädala jooksul on 50% ja
  • kroonise töökoha leidmise tõenäosus sama aja jooksul on 80%. Kas oleks kasulikum vastu
  • võtta 70 kroonine pakkumine, või oodata veel uusi pakkumisi?
  • Tsükliline töötus
  • tööt
  • t b t
  • bij t
  • on töötus, mida põhjustab tarbijate vajaduste muutused;
  • on töötus mis esineb majanduslanguste või kriiside ajal koos kogutoodangu vähenemisega;
  • on töötus, mida vaadeldakse vabatahtlikuna;
  • b) on töötus mis esineb majanduslanguste või kriiside ajal koos kogutoodangu vähenemisega;
  • polegi olemas mingit tsüklilist töötust
  • Heidutatud töötaja on
  • isik, keda on mingi asi töö juures nii kohutanud, et ta põgeneb tagasi vaatamata;
  • iti tüü ili
  • j hi d
  • eriti tüüpiline põllumajanduses, jahinduses ja turisminduses;
  • on isik, kes küll soovib töötada, kuid on loobunud aktiivsest tööotsimisest, sest on veendunud
  • ürituse lootusetuses;
  • c) on isik, kes küll soovib töötada, kuid on loobunud aktiivsest tööotsimisest, sest on veendunud
  • tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimisega
  • Struktuurne töötus on
  • probleem, millega tegelemisel pole mõtet, kuna lahendusi ei ole;
  • on töötus, mida põhjustab majanduse struktuuri muutustest tingitud vabade
  • töökohtade mittevastavus tööjõu pakkumisele antud piirkonnas;
  • b) on töötus, mida põhjustab majanduse struktuuri muutustest tingitud vabade
  • on põhjustatud osade inimeste soovimatuses tegeleda tööga;
  • on iseloomulik varimajandusele
  • Põrandaalused töötajad on
  • keldripoodide ning teiste allpool hoone nulltsüklit töötavad isikud;
  • on see osa tööealistest, kes ei soovi töötada ei maa peal ega keldris;
  • hõivatud varimajanduses ning reeglina ei arvestata neid tööjõu hulka ja loetakse
  • c) hõivatud varimajanduses ning reeglina ei arvestata neid tööjõu hulka ja loetakse
  • töötuteks;
  • isikud, kes jäävad ametlikust statistikast täielikult välja
  • Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on
  • olemas ka
  • petised kes püüavad tagada heaolu töötu abiraha baasil;
  • petised, kes püüavad tagada heaolu töötu abiraha baasil;
  • hulk kõrgkoolidest väljalangenud noori, kes ei ole leidnud endale sobivat tööd;
  • heidutatud töötajad;
  • koduperenaised;
  • palgata sundpuhkused
  • c) heidutatud töötajad;
  • Koduperenaine, kes kasvatab kahte alaealist last, kuulub
  • tööjõu koosseisu;
  • töötute hulka;
  • heidutatud töötajate kategooriasse;
  • väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka;
  • põrandaaluste töötajate hulka
  • d) väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka;
  • Struktuurne töötus kasvab, kui
  • suur hulk üliõpilasi soovivad leida suvevaheajaks tööd;
  • uute töötajate väljaõpetamise kulud on suuremad kui uute töötajate palkamisest
  • uute töötajate väljaõpetamise kulud on suuremad kui uute töötajate palkamises
  • saadav tulu;
  • c) ettevõtted pankrotistuvad majanduskriiside tõttu;
  • kehtestatud uus miinimumpalk on kõrgem tööturu tasakaalupalgast
  • saadav tulu;
  • d) kehtestatud uus miinimumpalk on kõrgem tööturu tasakaalupalgast
  • e) kasvab heidutatud töötajate arv
  • Passiivne tööturu poliitika seisneb tööturu reguleerimises
  • suurendades töötu abirahasid ja materiaalseid toetusi;
  • organiseerides sotsiaalseid abitöid;
  • a) suurendades töötu abirahasid ja materiaalseid toetusi;
  • stimuleerides ettevõtlust ja luues uusi töökohtasid;
  • täiustades tööturu organisatsiooni;
  • doteerides riiklikult elanikkonna ümberasustamist tööjõu kõrge nõudlusega
  • piirkondadesse;
  • kehtestades töötutele sotsiaalseid garantiisid
  • Isik, kes töötab ainult osalise tööajaga, kuna ei leidnud täistööajaga töökohta on
  • f) kehtestades töötutele sotsiaalseid garantiisid
  • struktuurselt töötu;
  • tsükliliselt töötu; c) arvestatud tööjõu hulka; d) välja arvestatud tööjõu koosseisust
  • c) arvestatud tööjõu hulka;
  • Klassifitseerige järgmiste näidete varal isikud kas töötavaks E, töötuks U, või
  • väljaspool tööjõudu olevaks F
  • a) Täistööpäevaga taksojuhi ametit pidav Harri, kellel on Ph. D. kraad bioloogias ning kes
  • a) Täistööpäevaga taksojuhi ametit pidav Harri, kellel on Ph. D. kraad bioloogias ning kes
  • kulutab iga päev paar tundi selleks, et otsida oma kvalifikatsioonile vastavat teadustöötaja
  • või õppejõu kohta
  • b) Päevase õppevormi üliõpilane, kes on kaotanud õhtuse arvutioperaatori töö
  • ajalehetoimetuses, kuna ajaleht läks pankrotti
  • c) Vabakutseline kirjanik, kes ei ole juba mitu nädalat kirjutanud ühtegi lehekülge oma
  • uuest romaanist, kuna kogub kirjutamise jaoks materjali arhiividest
  • d) Juba teist kuud haiglaravil viibiv politseinik, kes sai haavata tulevahetuses
  • kurjategijatega
  • e) Endine kaevur, kes tervistkahjustava töö tõttu jäi pensionile 56 aastaselt ja nüüd
  • kasvatab koduaias roose müügiks
  • f) Autojuht, kes on ära tüdinud linnasõitudest ning lahkus töölt asudes kohe otsima
  • pikaveobussijuhi kohta
  • U - friktsionaalne e. höördetöötu
  • Oletame, et Icelandia riigis on 20% rahvastikust alla 16 aasta vanad või pensionieas
  • Riigi kogu tööealisest elanikkonnast moodustavad 50% mehed ja 50% naised. Naiste
  • tööjõus osalemise määr on 75% ja meeste oma 85%. Maal töötab 48 miljonit inimest osalise
  • tööajaga ja 96 miljonit täistööajaga. Kogu elanikkond on 250 miljonit ja heidutatuid
  • töötajaid on 10% tööealisest elanikkonnast. Struktuurne töötus on 6%.Vastake alltoodud
  • küsimustele!
  • Tabel
  • Kogu elanikkond ………………
  • miljonit
  • Tööealine elanikkond …………
  • Tööjõud …………………………
  • miljonit
  • = (0,75 + 0,85)/2 *200 = 160 miljonit
  • Tööga hõivatud …………………
  • Töötud …………………………
  • = 48 + 96 = 144 miljonit
  • = 160 – 144 = 16 miljonit
  • Heidutatud töötajad ……………
  • = 200*0,1 = 20 miljonit
  • Kui suur on töötuse määr?
  • Töötuse määr = 16 / 160*100 = 10%
  • Kui pooled heidutatutest asuvat tööd otsima milline on siis töötuse määr?
  • Kui pooled heidutatutest asuvat tööd otsima, milline on siis töötuse määr?
  • Töötuse määr = (10 +16) /170 *100 = 15,3%
  • Kui suur oleks friktsionaalne töötus, kui statistiline kogutöötus koosneb
  • struktuursest ja friktsionaalsest töötusest?
  • Friktsionaalne töötus = 10% - 6% = 4%
  • Alljärgnevas tabelis on toodud andmed N riigi tööjõu kohta kahel järjestikkusel aastal
  • Täida tabeli tühjad read
  • Tööjõud
  • Töötajad
  • aasta
  • aasta
  • Töötud
  • Hõivemäär (%)
  • Töötuse määr (%)
  • Oletame et 2008 aastal oli M riigi majandus täishõivetasemel ning töötuse loomulik
  • Oletame, et 2008 aastal oli M riigi majandus täishõivetasemel ning töötuse loomulik
  • määr oli 6%. Täida alltoodud tabel
  • Aasta
  • Potentsiaalne SKP
  • Tegelik SKP
  • SKP lõhe
  • a) Mitu % moodustab 1999 a. tegelik SKP potentsiaalsest SKPst?
  • 5%
  • b) Kas töötusemäär 1999 aastal võrreldes 1998 aastaga suurenes või vähenes?
  • suurenes
  • Alljärgnevas tabelis on toodud kolme järjestikkuse aasta hinnaindeksid aasta lõpu
  • seisuga
  • Hinnaindeks
  • Inflatsioonimäär
  • 232
  • 232-1,12)/ 1,12 = 10,0%
  • a) kui suur on reaalse sissetuleku muutus protsentides, kui nominaalne sissetulek suureneb
  • aastal võrreldes 1. aastaga 15%?
  • % - 12% = 3%
  • b) kui suur on reaalse sissetuleku protsentuaalne muutus, kui nominaalne sissetulek
  • suureneb 3. aastal võrreldes 2. aastaga 7%?
  • % 10%
  • % - 10% = -3%
  • c) kui suur on reaalne sissetulek (baasaasta on esimene aasta) kui nominaalne sissetulek
  • oli 3. aastal 25000?
  • / 1,232 = 20292

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

7
doc
Eesti tööturg
3
pdf
E-seminar 09 - Tööturg
12
pdf
Test 02 - Tööturg
42
pdf
Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus
30
pdf
Seminar 2 - SKP leidmine
196
pdf
Makroökonoomika
72
docx
Majanduse alused
82
docx
MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !