Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust.
Loeng 7. Rahateooria Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1 Sissejuhatus 1. Raha on majanduslike j eesmärkide saavutamise vahend: · töötatakse saamaks palka · ettevõtja riskib kasumi nimel · majanduslepingud on rahalises väljenduses jne. 2. SKP käsitlenud loengus vaatlesime skeemi raha liikumisest: ·inimesed müüvad tööjõudu ja saavad selle eest raha (palka) ·raha eest saab eluks vajalikke kaupu ·see raha h jõ jõuab b ettevõtete õ kä
5. Kui keskpank piirab raha pakkumist, siis tagajärjeks on a) intressimäära tõus ja reaalinvesteeringute kasv b) intressimäära tõus ja reaalinvesteeringute vähenemine c) intressimäära langus ja reaalinvesteeringute kasv d) intressimäära langus ja reaalinvesteeringute vähenemine 6. Tabel näitab monopoolse panga lähtebilanssi. Oletame, et kohustuslik reservimäär rr=10%. Eeldame ka, et kogu raha hoitakse ainult selles pangas ning et nimetatud pank püüab maksimeerida oma kasumit ning seetõttu laenab välja kõik lisareservid (st, et panga lisareservid on alati XR=0). Arvestame ka laenude andmise ja taashoiustamisega kaasnevat võimendust. Aktiva Passiva Kassareserv Nõudehoiused DD 9000 Laenud Kokku 9000 Kokku 9000 Täita tühjad read ja arvutada raha multiplikaator mm=..... 7
Loeng 6. Investeeringud Ära iial investeeri oma raha millessegi, mis sööb või nõuab remonti Loengu temaatika g 1. Üldist investeeringutest 2. Säästmine ja tarbimine 3 Investeerimisotsused 3. i i d 4. Reaalne intressimäär 5. Aja mõju investeerimisotsustele 6 Aktseleraator 6. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeeringute probleemile lähenemine ÜLDIST on siiani olnud suhteliselt lihtne. 1. Kuluvõrrandi leidmisel tegime eelduse, et 2. ISLM mudel näitas, et investeerinud on investeeringuid vaadeldakse autonoomsete intresside pöördväärtus, e. mida kallimad muutujatena, s.t. ei sõltu sissetulekutest (SKP). on laenud seda vähem investeeritakse.
g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. "Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab: Vastused: a) situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes; b) valitsuse poolset korraldust sularaha tehingute piiramiseks; c) situatsiooni, kus ettevõtete rahalised vahendid on panga madala likviidsuse tõttu külmutatud; d) situatsiooni, i i i kusk võlakirjadelt õl ki j d l makstavad
h li sektori kombineerimiseks ja sidumiseks. Mudelit võib pidada sissetuleku-kulutuste mudeli edasiarenduseks. edasiarenduseks 4. ISLM mudeli peamine eelis peitub arvatavasti selles, et ta on p kontseptuaalselt lihtne,, kuid võimaldab analüüsida mitmeid lihtsaid,, kuid olulisi majanduspoliitilisi situatsioone. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz ISLM mudel konstrueerimine Esimene ülesanne on koostada LM kõver ee. intressimäära ja reaalse sissetuleku graafik kooskõlas tasakaaluga turul. Intressi suuruse laenuandjale määrab: Intressimäär on väga tundlik 1. Riskid majanduslik muutuja. 2. Eeldatav inflatsioon 3. Nõudluse ja pakkumise suhe 4. Raha hind Tarbijale vastuvõetava intressi määrab: 1. Investeeringu või äriidee tulusus 2. Inflatsioon
seadusandlikku alust. Milton Friedman I fl i Inflatsioon Kas soovite K i kuuske k k sama hi hinnaga,mis i eelmisel l i l aastal, l või õi sama suurt, kui eelmisel aastal? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Sissejuhatus. ? Töötus Inflatsioon Poliitikute probleem ... ka k kõ kõrge inflatsioon
b) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduslanguse tundemärk; vale l c) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu t d ä k õige tundemärk; d) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduskasvu tundemärk; d k vale e) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk õige 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz C C = Qd C = 100+0,8Qd c = 0,8 08 500 C0=100 450 500 Q Keynes'i rist. 450 nurga all joonistatud abisirge ja tarbimisfunktsioon i i i C = C0 + c*Qd = 100 + 0,8 Qd
Seminar 11 Fiskaal- ja monetaarpoliitika Fiskaal Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 1.Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit? Iseloomustab eelarve defitsiiti täieliku tööhõive korral. Struktuurse defitsiidi põhjuste hulgast on kõrvaldatud automaatsete stabilisaatorite toime ning saab hinnata, ata, kas as fiskaalpoliitika s aa po t a o on to toiminud ud majandusele
kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz II. Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Kooperatiivid. K tii id Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra. 3. Tegelik g võimalus alustada oli 1992 a. ppärast rahareformi. 4
SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli; jah · rebasteks löömise õhtuks osteti kast Prantsuse veini; jah · sotsiaalministeeriumi kaudu maksti välja pensionäridele · pension; Ei lähe riigiostudesse, arvestatakse tehtud kulutustes · Elqoteq investeeris uue tsehhi ehitusse Eestis; Jah; ei lähe RKPsse
p Sissejuhatus Monopson T Turgude d struktuurid t kt id Täieliku konkurentsi turg Monopoolne turg Monopoolne konkurents Oligopol 2 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Täieliku konkurentsi turg (TKT) Eeldame 1. Turg on organiseerimata ja turu kujundavad müüjate ja ostjate grupid. 2. Iga g ostja j teab, et turul on hulgaliselt g müüjaid, j kelle vahel tal on võimalik valikut teha 3. Iga müüja on teadlik, et analoogset toodangut pakuvad paljud müüjad. 4 Ühe 4. Üh müüja
Loeng g 11. Fiskaal- jja monetaarpoliitika p 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- ja monetaarpoliitika Eesmärgid sarnased. Suunatud kogunõudluse (tarbimise) riigipoolsele kontrollile. Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse
Meeldetuletuseks: Neoklassikud (liberaalid)väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik Kui Keynesil ei olnud õigus ... ..
Raha kauba eest Tarbekaubad Q majapidamiste sissetulek C C - tarbekaupp E - kulud tarbekaubale Seda lihtsustatut mudelit kasutatakse tavaliselt majanduse j dünaamilise ü i i iseloomu i illustreerimiseks. i i i 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seega, kui on tegemist olukorraga, mida iseloomustab eelmine slaid, e. majanduses on tasakaal, siis: Q = C = E, kus Q majapidamiste sissetulek C - tarbekaup E - kulud tarbekaubale Järeldused 1. Kogu sissetulek (Q) kulutatakse tarbimisele (C) ja seetõttu õ eii saa midagi id i jätta jä säästudeks ää d k jja iinvesteeringuteks.
b) konverteeritavat valuutat; RAHABAAS c) muid finants- ja füüsilisi aktivaid. EEK Emiteerib keskpank Raha emissioon – RESERV EURO paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Valuutakurss, intress ja inflatsioon
sajandi keskpaigast kuni 1930. aastateni c. näitab minimaalset vajalikku kullavaru suurust keskpangas d. toimis rahvusvahelises valuutasüsteemis 19.sajandi keskpaigast kuni möödunud aastani 8. Kaubavahetuse defitsiit väheneb: a. kui SKP väärtus suureneb b. välisinvesteeringute puudumise tõttu c. kui suurenevad kulutused söjalistele kulutustele d. kui sissetulekud vähenevad 9. Kaubavahetuse bilanss: a. jääb igal juhul samaks, sõltumata sellest, mis juhtub rahaga b. paraneb pärast devalveerimist, kuid hiljem halveneb kiiresti c. paraneb koheselt, juhul kui devalveeritakse valuuta d. halveneb pärast devalveerimist, kuid hiljem paraneb 10. Monetaarpoliitika: a. on poliitikute väljamõeldis oma tegevusetuse õigustamiseks b. lähtub ühest selgest lõppeesmärgist c. lähtub ühest või mitmest vaheeesmärgist d
b. rahabaasi ja rahakordaja jagatisena c. raha kordaja ja rahamõõdu M3 korrutisena d. rahakordaja ja rahabaasi korrutisena 27. Mida tähendab spekulatiivne rahandus? a. firma omavahendid on väiksemad kui aktsiakapital b. firma jooksvad sissetulekud on väiksemad kui jooksvad laenud c. firma jooksvad laenud on väiksemad kui jooksvad sissetulekud d. firma põhitulud saadakse börsitehingutega 28. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 10 %? a. 0,1 b. 1,0 c. 10 d. 20 29. Kuidas arvutatakse reaalpalk? a. ebareaalne palk jagatakse tegeliku töötusega b. ümbrikupalk jagatakse hinnaindeksiga c. nominaalpalk jagatakse hinnahindeksiga d. nominaalpalk korrutatakse hinnaindeksiga 30. Eesti krooni käibelelaskmise (emiteerimise) ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub: a. Eesti valitsusele b. Riigikogule c. Eesti Pangale d. Eesti presidendile 31. Kas paberraha on kaupraha? a. loomulikult on kõik rahad kauprahad b. ei ole c
Nominaalse SKP arvutamisel kasutatakse: a. hulgihindu b. jooksvaid turuhindu c. hinnaindeksiga korrigeeritud turuhindu d. arvutatakse spetsiaalse meetodi abil ilma, et hindu üldse kasutakse Mis ametkond tegeleb Eestis SKP arvutamisega? a. Eestis arvutab SKP-d konjuktuuriinstituut b. Eestis arvutab SKP Majandusministeerium c. Eestis arvutab SKP-d Statistikaamet d. Eestis arvutab SKP-d Eesti Pank ISLM mudel Firma võttis aastase laenu intressiga 4%. Sama perioodi inflatsioon oli 4.8%. Kui suur on reaalne intress? a. 4,8% b. -0,8% c. 4% d. 9,8% Firma laenas 100’000 eurot viieks aastaks intressiga 20% aastas. Kui suur oleks selle summa väärtus viie aasta pärast? a. 100000 b. 120000 c. 248852 d. 356000 Firma laenas 100’000 € viieks aastaks intressiga 20% aastas. Viie aasta keskmine hinnaindeks oli 13,7% aastas.
kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused » AS DNB Pank » AS Eesti Krediidipank » AS Inbank » AS LHV Pank » AS SEB Pank » Bigbank AS » Swedbank AS » Tallinna Äripanga AS » Versobank AS Välisriikide krediidiasutuste filiaalid » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkefinans AS Eesti filiaal » Nordea Bank AB Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal » Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal 4. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid
Investeering on uute kapitalikaupade tootimis- ja akumuleerimisprotsess jooksva perioodi kapitalihõive säilitamiseks ja/või suurendamiseks. Multiplikaator võimendi, näitab mitu korda muutub kogutoodang ja kogutulu mis tahes sissevoo komponendi muutudes. MPS säästmise piirkalduvus, MPC tarbimise piirkalduvus. Raha funktsioonideks on olla vahetus- või maksevahend, väärtusmõõt ja väärtuse akumulatsioonivahend. M0 ringlusesse lastud sularaha + ringlusesse lastud kontoraha. Baasraha M1 (kitsas rahapakkumine) sularaha majanduses + nõudmiseni krooni- ja välisvaluutahoiused ehk arvelduskontod pankades. M2 (laiem rahapakkumine) M1 + tähtajalised ja säästud- ja muud hoiused Eesti kroonides. Kvaasiraha = M2 M1. Raha pakkujad keskpank ja kommertspangad. Kohustuslik reservimäär rr = (RR/DD) x 100 RR kohustuslik reserv, DD nõudehoiused Rahanõudlus majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida
jääma? ? Nii see on 4. Kas siis, kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus suurem kui pakutav kogus? Ei ole 5. Nisu pakkumise kasvu (pakkumiskõvera nihet) põhjustab: a) nisu käibemaksu tõus, b) nisukasvatuse tehnoloogia täiustumine, c) jäätise hinna langus, d)2 nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 6. Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis on madalam kui turu tasakaaluhind, siis: a) pakkumine suureneb, nõudlus suureneb, b) nõudlus suureneb, suureneb suureneb c) tekib kauba puudujääk, d) tekib kauba ülejääk. 7. Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis a) tööjõu nõudlus suureneb, b)) tööjõu j nõudlus tööjõu nõudlus väheneb, väheneb,, c) tööpuudus väheneb, d) tööpuudus
aksioom. Selle järgi kõik kaubad vähemalt osaliselt asendavad üksteist. Krüptorahaks nimetatakse rahasüsteemi, mida traditsiooniliselt iseloomustab krüptograafilistel (matemaatilistel) alustel üles ehitatud turvalisus, detsentraliseeritud isereguleeruv maksete süsteem ning võrgu ja tarkvara läbipaistvus. Raha multiplikaatori lihtsaim versioon on "laenuprotsessist väljalangeva" raha (kohustusliku reservi) pöördväärtus mm*. Kui Rr on vajaliku reservi määr, siis saame lihtsa rahakordaja kujul: mm* = 1 / Rr (Tegemist on potentsiaalse raha multiplikaatoriga, mis annab mm* maksimaalse võimaliku väärtuse.) Tegelik rahakordaja ehk raha multiplikaator mm arvutatakse: mm = ( 1 + Cr) / ( Cr + Rr + Xr) kus : Cr - sularaha osatähtsus; Rr - kohustusliku reservi määr; Xr - täiendava reservi määr Tulemus: Raha multiplikaatori väärtus väheneb, kui murru nimetajas olevatest määradest kas või üks suureneb
Fondivalitsejad E-raha asutused Investeerimis- ja pensionifondid Makseasutused Investeerimisühingud 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused Välisriigi krediidiasutuste filiaalid 1.Swedbank AS 1.Nordea BankFinlandEesti filiaal 2.AS SEB Pank 2.DanskeBankA/S Eesti filiaal 3.BIGBANK AS 3.AS CitadelebankaEesti filiaal 4.AS LHV Pank 4.FolkiaAS Eesti filiaal 5.AS DNB Pank 5.PohjolaBankplcEesti filiaal 6.AS Eesti Krediidipank 6.Scania FinansAB Eesti filiaal 7.Tallinna Äripanga AS 7
Raha olemus • Raha on eriline kaup, mis mõõdab asjades sisalduvat kasulikkust ning on abivahendiks kaupade vahendamisel • Raha vormide areng Kaupraha- sümbolraha (dekreetraha)- deposiitraha • Raha funktsioonid 1. Vahetusvahend 2. Arvestusühik 3. Väärtuse säilitamine (rikkuse kogumise) vahendab Rahanõudlus • Definitsioon: rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele Reaalne rahatasakaal M/P (M- nominaalne rahahulk, P- majanduses üldine hinnaindeks)- mõõdetav kaubaühikutes Rahanõudluse motiivid • Tehingumotiiv- raha kui igapäevane maksevahend (sissetulek SKP) • Ettevaatusmotiiv- ootamatud väljaminekud ◦ Sissetulek ◦ Likviidsus (elektroonilised maksevõimalused) ◦ Intress • Spekulatsioonimotiiv- raha kui maksevahend tulu teenimiseks ◦ Intress (raha hoidmise alternatiivkulu)
2. SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V, -mõõdab riigi maj. teg. tulemusi 3. Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga. õ 4. Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V- autonoomstete tarbimiskulutustega 5. Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ 6. Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. õ 7. Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ 8. Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. õ 9. Mitte igasugune töötus ei ole vabatahtlik. õ 10. Kui IBM ostab maad Eestis, siis kajastub nimetatud tehing Eesti maksebilansis kui kreedittehing. õ TÄIDA LÜNGAD 11 - 20. Iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kasutatav tulu võrdub isiklik tulu miinus netomaksud.................
kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmeriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. See tähendab, et hinnad kõiguvad mõõdukalt ja nende muutused on etteaimatavad. Rahatähed: 5-eurone, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500-eurone rahatäht. Mündid 1-sendine euromünt, 2, 5, 10, 20 ja 50-sendine euromünt, 1-eurone ja 2-eurone münt. 4. Eesti Panga funktsioonidEesti Pank on põhiseaduslik institutsioon, kes teostab riigi rahapoliitikat ning seisab hea finantssüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse eesti. Tal on ainuõigus välja lasta Eesti raha, kohustus korraldada raharinglust ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Kaasaegsete keskpankade täidetavad põhifunktsioonid: Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine, sealhulgas: - vahetuskursimehhanismi valik (ujuvkurss, fikseeritud kurss jne)
kinnisvara müügiperiood on pikem. 9. Väärtusliku (kvaliteetse) raha tunnused. Raha kvaliteedi mõõdupuud, tunnused: 1)Osadeks jaotatavus (eksisteerivad erinevas suuruses rahatähed) 2)Võltsimiskindlus (rahal turvaelemendid) 3)Säilivus, 4)Liikumiskiirus, 5)Likviidsus, 6)Vahetusväärtuse likviidsus (raha väärtus ajas) 7)omahind 10. Raha pakkumine - mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra järgi - Raha pakkumise all mõistetakse kogu ringluses olevat raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal- ja finantsvaradega tehinguid sooritades. Valem: RP = D + D(1-r) + D(1-r)2+ D(1-r)3 + D(1-r)n = E D(1-r)n , kus RP raha pakkumine, D - esialge hoius, R kohustusliku reservi määr, n hoiustamiste arv. 11. Ideaalne rahakordaja. Mõiste ja valem Ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi
PANGARAHA- mis ei eksisteeri reaalselt. On pankade vahelistes arveldustes kasutatav raha. Ka pangad teevad oma elu lihtsamaks, kõikidel pankadel on avatud korrespontent kontod Eesti Pangas. Kes päeva lõpuks pankadest teisele võlga jääb, kannab kulud. Kui üks on 30000.- võlgu ja teine 50000.-e i pea mõlemad kandma rahasid, vaid lihtsalt üks kannab teisele 20000.. võlgu ja ongi klaaritud. Kui aga nt on selline olukord, et pangal pole võimalik võlga ära maksta, siis Eesti Pank maksab ise võla ära ja annab nö laenu võlas olevale pangale, kuid intressid on väga kõrged. Raha funktsioonid: ( lk 30) Üldine maksevahend- saame raha vahetada kõikide teiste väärtuste vastu ( puudub bartertehingu probleemid) Väärtusemõõdu funktsioon ehk arvestusühik- saame rahasse ümber arvestada kõiki teisi väärtusi. Nii on võimalik kõiki teisi väärtusi omavahel võrrelda
Näide: kinnisvara likviidsus on oluliselt viletsam kui börsil kaubeldavate aktsiakte likviidsus. sest kinnisvara müügiperiood on pikem. 9. Väärtusliku raha tunnused: 1) osadeks jaotatavus; 2) v6ltsimiskindlus; 3) säilivus, kulumiskindlus; 4) liikumiskiirus: 5) likviidsus; 6) vahetusväärtuse stabiilsus - inflatsioonikindlus; 7) omahind l0' Raha kasutamise koormise m6ju ühiskonnale erinevatel turu arengutasemetel 11. Raha pakkumine - mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra järgi * Raha pakkumine - kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal -ja finantsvaradega tehinguid sooritades. RP - raha pakkumine; D - esialgne hoius; r* kohustusliku reservi määr; n - hoistamiste arv Valemist saab leida esialgse hoiuse kasvukordaja e rahakordaja 12. Ideaalne rahakordaja - kohustusliku reservi pöördväärtus M=1/r (r-kohustusliku reservi määr, m-rahakordaja) 13. Raha pakkumise kolm mõõtu: 1) M1= sularaha + n6udehoiused
b. nõudlus suureneb c. * tekib bensiini puudujääk d. tekib bensiini ülejääk Question 34 (1 point) Vasta joonise abil järgnevatele küsimustele. Ülejääk 200 ühikut tekib siis, kui hind on: a. 0,8 b. 1,4 c. 2 Question 35 (1 point) Ajaldatud puhasväärtust näitab kas firmal on kasulik investeerida: a. töötasudesse b. * põhivahenditesse c. teadusuuringutesse d. väärtpaberitesse Question 36 (1 point) Rahabaasi moodustavad: a. ringluses olev raha ja tähtajalised hoiused b. ringluses olev raha ja kõigi börsil noteeritud aktsiate turuväärtus c. * ringluses olev raha ja pankade kohustuslikud ning täiendavad reservid d. ringluses olev raha ja keskpanga välispankades hoitav reserv Question 37 (1 point) Mida tähendab mõiste ettevõtte finantsvõimendus? a. firma võlgade ja aktsiakapitali suhet b. firma võlgade ja väljaantud laenude suhet c. firma poolt väljaantud kõrge tulumääraga võlakirjade ja omakapitali suhet d
c. * tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral d. tarbimise muutusi kokkuhoiu väikese muutuse korral 7. Kuluvõrrandi täieliku kuju saamiseks: a. *? liidetakse investeerimiskulud, valitsuskulud ja säästud b. * liidetakse tarbimisfunktsioon ja autonoomsed kulutused c. liidetakse autonoomsed ja mitteautonoomsed kulud d. lahutatakse sissetulekutest maksud, parkimistrahvid ja võiduta jäänud loteriipiletite ostmiseks tehtud kulud 8. Multiplikaator näitab: a. kui palju muutuvad varimajanduse sissetulekud maksukoormuse suurenedes b. * kui palju muutub kogutoodang mistahes sissevoo muutudes c. mitu korda ületab tarbimine säästmist d. mitu korda on parlament suurem kui valitsus 9. "Turumehhanism on piisavalt tugev selleks, et saada üle välistest vapustustest ja ta on võimeline viima majanduse kiiresti üldisesse tasakaalu. Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi."
PABERRAHA, MÜNDID JA PANGARAHA Kuni 20. sajandini mõisteti rahana eelkõige paberraha (kupüüre) ja münte. Sealt alates on aga raha definitsiooni sisu oluliselt muutunud. Tänapäeval eksisteerib raha erineval kujul ja ta võib olla mitte füüsiline. Näiteks elektroonsel kujul raamatupidamiskanded, mida saab kasutada maksevahendina. Põhimõtteliselt võib eristada kahte liiki raha: - Seaduslik maksevahend e sularaha. Seaduslikuks maksevahendiks on raha emiteeriva riigi poolt seaduslikuks maksevahendiks kuulutatud paberraha ja mündid, mida tuleb vastu võtta piiramatult mistahes maksete sooritamisel (samas võivad olla ka mõned piirangud..nt eesti krooni ajal oli piirang, et majandustehingutes ei pea võtma vastu üle 20 metallmündi. Samas tobe piirang, sest olid ju ka 5-mündised. Piirangud on ka rikutud raha puhul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
