Seminar 6 - Investeeringud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest lähtutakse ?
  • Mis on aktseleraator ?
  • Mis on riski- ehk rämpsvõlakirjad ja miks neid üldse kasutatakse ?
  • Mis j ld t d puhasväärtus ?
 
Säutsu twitteris
Seminariküsimused
1. Millisel juhul otsustab firma mitte finantseerida riskivaba projekti, mis annab 16 % tulu? Millest lähtutakse?
Siis kui laenude intressimäär r R, r on tulususest t l t R väiksem äik r 2013149,3, siis ilmselt on investeering mõnevõrra kahtlane. 7 Lembit Viilup
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Seminar 6 - Investeeringud #1 Seminar 6 - Investeeringud #2 Seminar 6 - Investeeringud #3 Seminar 6 - Investeeringud #4 Seminar 6 - Investeeringud #5 Seminar 6 - Investeeringud #6 Seminar 6 - Investeeringud #7 Seminar 6 - Investeeringud #8
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Seminariküsimused
  • Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
  • Raha maksumus
  • Aktsiakapital
  • Laenud
  • Omavahendid
  • Investeeringud
  • laenuandja risk )
  • laenuvõtja risk
  • laenuvõtja risk )
  • Definitsioon
  • Sel juhul leitakse investeeringute kasv seosest
  •  
  • puhasinvesteeringud;
  • vastavalt toodangu maht antud ja eelmisel
  • 

Teemad

  • Millisel juhul otsustab firma mitte finantseerida riskivaba projekti, mis annab
  • % tulu? Millest lähtutakse?
  • Siis kui laenude intressimäär r
  • t R äik
  • on tulususest R väiksem r < R
  • Mis vahe on riskantse projekti ja ebakindla (määramatu) projekti vahe?
  • Firma kõver S
  • koosneb kolmest eri osast. Kas see kõver riigi majanduse jaoks
  • tervikuna koosneb nendest samadest osadest?
  • Kas laenuandja ja laenuvõtja risk on teineteisest sõltumatud? Kuidas nende
  • omavaheline suhe mõjutab protsendimäära ja investeerimist?
  • laenuandja risk )
  • laenuvõtja risk
  • laenuvõtja risk )
  • Kui võrrelda firma kõverat S
  • ja ja kapitali pakkumiskõverat S
  • siis mis
  • moodi nad oleks omavahel seotud
  • Mis on aktseleraator?
  • Aktseleraator tähendab, et põhjuslik seos investeeringute ja
  • sissetulekute vahel on kahepoolne: mitte ainult muutused investeerimises ei
  • põhjusta muutusi SKP-s multiplikaatori kaudu, vaid ka muutused SKP-s võivad
  • põhjusta muutusi SKP s multiplikaatori kaudu, vaid ka muutused SKP s võivad
  • põhjustada muutusi investeeringutes
  • Sel juhul leitakse investeeringute kasv seosest
  • kus I
  • puhasinvesteeringud;
  • asta alt toodang maht ant d ja eelmisel
  • perioodil;
  • põhivara maht / toodangu mahuga; fondimahukus
  • Mis on riski- ehk rämpsvõlakirjad ja miks neid üldse kasutatakse?
  • j ld t d
  • ää t
  • Mis on ajaldatud puhasväärtus?
  • NPV võrrandi kasutamiseks tuleb esmalt arvutada põhivara nüüdisväärtus
  • Ajaldatud puhasmaksumus leitakse kapitali pakkumishinna lahutamisega kasumi
  • Ajaldatud puhasmaksumus leitakse kapitali pakkumishinna lahutamisega kasumi
  • nüüdisväärtusest
  • NPV = PV – S
  • kus S - kapitali hind mida firma peab maksma masina eest Sisaldab masina
  • kus S
  • kapitali hind, mida firma peab maksma masina eest. Sisaldab masina
  • müügihinda ja iga perioodi kasutamiskulusid. PV – ajaldatud loodetava kasumi
  • suurus
  • Kas autosse investeerimine on vähem intressitundlik kui investeerimine
  • elamuehitusse?
  • T l k
  • i k l
  • Tuleks võrrelda kasutamiskulu
  • Kapitali kasutamiskulu = intressi määr + amortisatsioon. Kuna mõlemaid
  • suurusi mõõdetakse protsentides võime kirjutada
  • U = r + d (1)
  • kus U - kapitali kasutamiskulu;
  • r – intressi määr (tinglik kulu, kuna kulutatud raha ei teeni intresse) ;
  • Kas välisinvesteeringud on head või võivad vahel ka probleemiks osutuda?
  • d – amortisatsioon
  • Ettevõtte plaanib teha investeeringut suuruses S
  • = 2,1 miljonit krooni, mis
  • investorite arvates peaks ära tasuma kolme aastaga
  • Samal ajal on teada, et esimese aasta kasumiks prognoositakse 400’000 krooni
  • teisel aastal 800’000 krooni ja kolmandal aastal 1’000’000 krooni. Eeldatav
  • keskmine reaalne tulumäär kolmel vaadeldaval aasta oleks 4% aastas
  • Kas investorite ootused on põhjendatud?
  • Lahendus
  • Leiame kolme aasta kasumi nüüdisväärtuse
  • PV = C / (1+r) + C / (1+r)
  • C / (1+r)
  • PV = 400000 / (1+0,04) + 800000 / (1+0,04)
  • 1000000 / (1+0,04)
  • = 400000 / 1,04 + 800000 / 1,0816 + 1000000 / 1,125 =
  • / 1,04 + 800000 / 1,0816 + 1000000 / 1,125
  • = 384615,4 +739645 + 888888,9 =
  • 3
  • krooni
  • NPV = PV
  • = 2013149 3
  • = 86850 7 < 0
  • NPV = PV – S
  • = 2013149,3 – 2100000 = - 86850,7 < 0
  • Järeldus!
  • k i k
  • i j ld t d ää t
  • Kuna investeeringute väärtus on suurem kui kasumi ajaldatud väärtus e. 2100000
  • > 2013149,3, siis ilmselt on investeering mõnevõrra kahtlane
  • Ettevõtte plaanib teha investeeringut suuruses S
  • investorite arvates peaks ära tasuma nelja aastaga
  • teisel aastal 800’000 krooni, kolmandal ja neljandal aastal 1’000’000 krooni
  • Eeldatav keskmine reaalne tulumäär kolmel vaadeldaval aasta oleks 4% aastas
  • PV=400000/(1+0,04) + 800000/(1+0,04)
  • 1000000/(1+0,04)
  • /(1+0,04)
  • = 400000 / 1,04 + 800000 / 1,0816 + 1000000 / 1,125 + 1000000 / 1,1699 =
  • / 1,04 + 800000 / 1,0816 + 1000000 / 1,125 + 1000000 / 1,1699
  • = 384615,4 +739645 + 888888,9 + 854773,9 =
  • 2
  • = 2867923 2
  • = 767923 2
  • = 2867923,2 – 2100000 = 767923,2
  • Kuna investeeringute väärtus on väiksem kui kasumi ajaldatud väärtus e
  • < 2867923,2 siis suure tõenäosusega tasub investeering ennast ära

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

42
pdf
Loeng 6 - Investeeringud
20
pdf
Seminar 4 - ISLM mudel
55
pdf
Seminar 1 - Eesti majandus
30
pdf
Maksebilanss-rahvusvaheline valuutaturg-välisinvesteeringud
47
docx
Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus
30
pdf
Seminar 2 - SKP leidmine
18
pdf
Seminar 3 - Makroökonoomilised mudelid
196
pdf
Makroökonoomika





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !