Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui pakutav kogus ?
  • Mis juhtub kauba pakkumisega ?
  • Mis juhtub kauba nõudlusega ?
  • Kuidas tekib tootjate tuluefekt ?
  • Milles seisneb tarbijate ja tootjate tulu jagunemine ?
  • Mis juhtub kauba pakkumisega ?
  • Milline näeb välja nõudluse ja pakkumise graafik ?
  • Mida põhjustab tarbijate sissetuleku muutus või asenduskauba hinna muutus ?
  • Mida põhjustab antud kauba hinna muutus ?
  • Kui jah, siis millises suunas ?
  • Kui palju muutus läbimüük (kogus) protsentuaalselt ?
  • Kui palju muutus hind protsentuaalselt ?
  • Kui palju muutus läbimüük (kogus) protsentuaalselt ?
  • Kui palju muutus hind protsentuaalselt ?
  • Milline elastsusliik see on ?
  • Kui palju muutus läbimüük (kogus) protsentuaalselt ?
  • Kui palju muutus hind protsentuaalselt ?
  • Kui suur on pakkumise hinna elastsus ?
  • Mis juhtub firma kogutuluga ?
  • Milline on kogutoodangu tasakaalutase (võrrandite lõikepunkt) ?
  • Mis esindab täishõivet. Kas alltoodud väited on tõesed ?
  • Missuguse nõudluse ja millise pakkumise elastsusliigiga on tegemist tasakaalupunktis ?
  • Milliseid kaupu nimetatakse täiendavateks kaupadeks ?
  • Milliseid kaupu nimetatakse asendatavateks kaupadeks ?
  • Kuidas mõjuvad tollimaksud kaubavahetusele ?
 
Säutsu twitteris
Seminar 5
Nõudlus ja pakkumine 1. Kas kõrgharidusega IT spetsialistide arvu kasv suurendab nende nõudlust? Ei suurenda 2. Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse? Ei too
3. Kas selleks, et konstrueerida nõudluskõverat, peavad kõik nõudluse mõjurid ( (v.a. nõutav õ t hind hi d jja k kogus)) samaks k jää jääma? ? Nii see on
4. Kas siis, kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus suurem kui pakutav kogus? Ei ole
5. Nisu pakkumise kasvu (pakkumiskõvera nihet) põhjustab: a) nisu käibemaksu tõus, b) nisukasvatuse tehnoloogia täiustumine, c) jäätise hinna langus, d)2 nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 6. Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis on madalam kui turu tasakaaluhind , siis: a) pakkumine suureneb, nõudlus suureneb, b) nõudlus suureneb, suureneb suureneb c) tekib kauba puudujääk, d) tekib kauba ülejääk.
7. Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis a) tööjõu nõudlus suureneb, b)) tööjõu j nõudlus tööjõu nõudlus väheneb, väheneb,, c) tööpuudus väheneb, d) tööpuudus töö dd suureneb. tööpuudus öö bb suureneb. 3 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 8. Ootamatult tõusis maailmaturul metalli hind. Mis juhtub mõne aja pärast metallkonteinerite pakkumisega? a) pakkumiskõver nihkub paremale paremale, b) pakkumiskõver b) pakkumiskõver nihkub nihkub vasakule, vasakule, c) pakkumine muutub piki kõverat suuremate koguste suunas suunas, d) pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas. 9. Valitsus tõstis käibemaksu. Mis juhtub kauba pakkumisega ? a) pakkumiskõver nihkub paremale b)) pakkumiskõver nihkub vasakule;; p c) pakkumine muutub piki kõverat suuremate koguste suunas; d) pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas; d)
10. Valitsus tõstis käibemaksu. Mis juhtub kauba nõudlusega? a) nõudluskõver nihkub paremale; b) nõudluskõver nihkub vasakule; c) nõudlus õud us muutub uutub p piki kõverat õve at vä väiksemate se ate koguste oguste suu suunas; as; d) nõudlus d) nõudlus muutub muutub piki piki kõverat kõverat suuremate väiksematekoguste kogustesuunas. suunas; 4 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 11. Kuidas mõjuvad tarbimismaksude (käibemaks, aktsiisimaks) kehtestamised nõudmise - pakkumise tasakaalule?
12. Arvutage tarbijate ja tootjate tuluefekti arvuline suurus?
p
4
3 S1 S 2 S2 1 D 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Q, kogus Vastus: Pindala S1 on tarbija tuluefekt ja arvuliselt S1 = 2*4 / 2 = 4 ühikut
Pindala S2 on tootja tuluefekt ja arvuliselt S2 = 1*4 / 2 = 2 ühikut 5 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 13. Kuidas tekib tootjate tuluefekt?
14 Milles seisneb tarbijate ja tootjate tulu jagunemine? 14.
15. Kuidas tekib valitsuse tulu maksustamisel ja mis juhtub tarbija ja tootja t l f kti ning tuluefektiga i tuluga? t l ? Hind 1. Kui pakkumine on elastsem kui nõudlus... S1 Hind, mille maksab ostja 2 ...siis 2. siis mõjutab maksu Hind ilma Maks kehtestamine maksuta sagedamini tarbijaid ...
Hinna osa,, mis 3. ...kui müüjaid j jõuab müüjani
D1
6 90 100 Kogus Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 16. Valitsus kehtestas kaatritele luksusmaksu. Mis juhtub kauba pakkumisega ? Milline näeb välja nõudluse ja pakkumise graafik ?
11. Luksuskaupade L k k d nõudlus õ dl D1 on Hind elastsem kui pakkumine S1 ...
Hind Hi d , mida id maksab ostja 3. ...mitte niivõrd tarbijaid Hind ilma Maks maksuta
D1
2. ...siis mõjutab maksu Hinna osa, mis kehtestamine müüjaid j ... jõuab müüjani
S1
0 90 110 Kogus 7 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 17. Tabelis 1 on toodud nõudluse ja/või pakkumise muutused. Märgi tabelisse, kas mainitud muutused toovad endaga kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja koguse (q) kasvu (+), kahanemise ((-)) või ei saa muutust täpselt p kindlaks määrata ((?). )
Tabel 1 a) Nõudlus kasvab ja pakkumine jääb samaks: p + ja q + b) Pakkumine kasvab ja nõudlus jääb samaks: p
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #1 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #2 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #3 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #4 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #5 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #6 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #7 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #8 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #9 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #10 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #11 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #12 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #13 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #14 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #15 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #16 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #17 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #18 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #19 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #20 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #21 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #22 Seminar 5 - Nõudlus ja pakkumine #23
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 87 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Seminar 5
  • Nõudlus ja pakkumine
  • Lembit Viiulp PhD IT Kolledž
  • Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis on
  • Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis
  • Hind, mille
  • Hind ilma
  • …siis mõjutab maksu
  • Hinna osa, mis
  • …kui müüjaid
  • Kogus
  • Luksuskaupade nõudlus D
  • …mitte niivõrd tarbijaid
  • Sisepakkumine
  • Tasakaal ilma
  • Tollimaks
  • Maailmaturu
  • Import tariifidega
  • Sisenõudlus
  • Import ilma tollitariifideta

Teemad

  • Kas kõrgharidusega IT spetsialistide arvu kasv suurendab nende nõudlust?
  • Ei suurenda
  • Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse
  • muutuse?
  • Kas selleks, et konstrueerida nõudluskõverat, peavad kõik nõudluse mõjurid
  • hi d j k
  • k jää
  • Ei too
  • v.a. nõutav hind ja kogus) samaks jääma?
  • Nii see on
  • Kas siis, kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus suurem
  • kui pakutav kogus?
  • Ei ole
  • Nisu pakkumise kasvu (pakkumiskõvera nihet) põhjustab
  • nisu käibemaksu tõus
  • nisukasvatuse tehnoloogia täiustumine
  • jäätise hinna langus
  • nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine
  • Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis on
  • madalam kui turu tasakaaluhind, siis
  • pakkumine suureneb
  • b) nõudlus suureneb
  • b) nõudlus suureneb
  • tekib kauba puudujääk
  • c) tekib kauba puudujääk
  • b) nõudlus suureneb
  • d) tekib kauba ülejääk
  • Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis
  • a) tööjõu nõudlus suureneb
  • b) tööjõu nõudlus väheneb
  • b) tööjõu nõudlus väheneb
  • c) tööpuudus väheneb
  • d) töö
  • d) tööpuudus suureneb
  • d) tööpuudus suureneb
  • Ootamatult tõusis maailmaturul metalli hind. Mis juhtub mõne aja pärast
  • metallkonteinerite pakkumisega?
  • pakkumiskõver nihkub paremale
  • pakkumiskõver nihkub paremale
  • pakkumiskõver nihkub vasakule
  • pakkumine muutub piki kõverat suuremate koguste suunas
  • b) pakkumiskõver nihkub vasakule
  • pakkumine muutub piki kõverat suuremate koguste suunas
  • pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas
  • Valitsus tõstis käibemaksu. Mis juhtub kauba pakkumisega ?
  • pakkumiskõver nihkub vasakule;
  • pakkumine muutub piki kõverat suuremate koguste suunas;
  • pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas;
  • d) pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas;
  • Valitsus tõstis käibemaksu. Mis juhtub kauba nõudlusega?
  • nõudluskõver nihkub paremale;
  • nõudluskõver nihkub vasakule;
  • nõudlus muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas
  • õud us
  • uutub p
  • õve at vä se ate oguste suu as
  • nõudlus muutub piki kõverat suuremate koguste suunas
  • Kuidas mõjuvad tarbimismaksude (käibemaks, aktsiisimaks) kehtestamised
  • nõudmise - pakkumise tasakaalule?
  • Arvutage tarbijate ja tootjate tuluefekti arvuline suurus?
  • Q, kogus
  • Vastus: Pindala S
  • on tarbija tuluefekt ja arvuliselt S
  • = 2*4 / 2 = 4 ühikut
  • Pindala S
  • on tootja tuluefekt ja arvuliselt S
  • = 1*4 / 2 = 2 ühikut
  • Kuidas tekib tootjate tuluefekt?
  • Milles seisneb tarbijate ja tootjate tulu jagunemine?
  • Milles seisneb tarbijate ja tootjate tulu jagunemine?
  • Kuidas tekib valitsuse tulu maksustamisel ja mis juhtub tarbija ja tootja
  • f kti
  • tuluefektiga ning tuluga?
  • Kui pakkumine on
  • elastsem kui nõudlus…
  • maksab ostja
  • siis mõjutab maksu
  • maksuta
  • siis mõjutab maksu
  • kehtestamine
  • sagedamini tarbijaid …
  • kui müüjaid
  • jõuab müüjani
  • Valitsus kehtestas kaatritele luksusmaksu. Mis juhtub kauba pakkumisega ?
  • Milline näeb välja nõudluse ja pakkumise graafik?
  • L k
  • õ dl
  • Luksuskaupade nõudlus D
  • elastsem kui pakkumine S
  • mitte niivõrd tarbijaid
  • kehtestamine müüjaid …
  • Tabelis 1 on toodud nõudluse ja/või pakkumise muutused. Märgi tabelisse, kas mainitud
  • muutused toovad endaga kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja koguse (q) kasvu (+)
  • kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?)
  • Tabel 1
  • Nõudlus kasvab ja pakkumine jääb samaks
  • Pakkumine kasvab ja nõudlus jääb samaks
  • p + ja
  • q
  • p
  • ja q
  • Nõudlus kahaneb ja pakkumine jääb samaks
  • Pakkumine kahaneb ja nõudlus jääb samaks
  • ja q
  • p + ja
  • q
  • Nõudlus kasvab ja pakkumine kasvab
  • Nõudlus kahaneb ja pakkumine kahaneb
  • p ? ja q
  • p ? ja
  • q
  • Nõudlus kasvab ja pakkumine kahaneb
  • Nõudlus kahaneb ja pakkumine kasvab
  • p + ja
  • q ?
  • p
  • Mida põhjustab tarbijate sissetuleku muutus või asenduskauba hinna muutus?
  • Toovad kaasa antud kauba nõudluse muutuse. Asenduskauba hinna langus või tarbijate
  • sissetulekute vähenemine põhjustab antud kauba nõudluse vähenemise
  • sissetulekute vähenemine põhjustab antud kauba nõudluse vähenemise
  • Mida põhjustab antud kauba hinna muutus?
  • Põhjustab nõutava koguse muutuse
  • Kui tarbijate sissetulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule, millise
  • kaubaga on siis tegemist
  • Sel juhul on tegemist normaalse kaubaga
  • Sel juhul on tegemist normaalse kaubaga
  • Otsusta iga variandi korral, kas nimetatud muutus toob kaasa antud kauba nõudlus- või
  • pakkumiskõvera nihke ning kui jah, siis millises suunas?
  • a) antud kauba asenduskauba hind tõuseb?
  • b) antud kauba valmistamiseks kasutatava ressursi hind tõuseb?
  • Nõudluskõver nihkub paremale, seega tasakaaluhind ja kogus suurenevad
  • Pakkumiskõver nihkub vasakule, pakkumishind tõuseb ja –kogus väheneb
  • c) antud kauba tarbijate arv väheneb?
  • Nõudluskõver nihkub vasakule, tasakaaluhind langeb ja -kogus väheneb
  • d) antud kaupa tootvate firmade arv suureneb
  • Pakkumiskõver nihkub paremale, tasakaaluhind langeb ja kogus suureneb
  • Banaani kg hinna tõus 12 kroonilt 15 kroonini põhjustas päevase läbimüügi vähenemise
  • tonnilt 9 tonnini. Kui suur on banaanide pakkumise hinna elastsus ja milline elastsusliik
  • see on?
  • Kui palju muutus läbimüük (kogus) protsentuaalselt?
  • q’ = (10 – 9)/ 10= 10%
  • Kui palju muutus hind protsentuaalselt?
  • p’ = (15 – 12)/12 = 25%
  • K i
  • Kui suur on pakkumise hinna elastsus?
  • e = a’ : p’ = 10% : 25%= 0,4
  • Seega
  • e < 1 ja tegemist on mitteelastse pakkumisega
  • Seega, e < 1 ja tegemist on mitteelastse pakkumisega
  • Kartuli kg hinna tõus 2,5 kroonilt 3,0 kroonini põhjustas päevase läbimüügi vähenemise
  • tonnilt 8 tonnini. Kui suur on kartuli pakkumise hinna elastsus ja milline elastsusliik see
  • q’ = (10 – 8)/ 10= 20%
  • p’ = (3,0 – 2,5)/2,5 = 20%
  • j t
  • ühik l t
  • e = a’ : p’ = 20% : 20%= 1
  • Seega, e =1 ja tegemist on ühikelastse
  • pakkumisega
  • Porgandi kg hinna langus 10 kroonilt 9 kroonini põhjustas päevase läbimüügi
  • suurenemise 10 tonnilt 13 tonnini. Kui suur on porgandi pakkumise hinna elastsus ja
  • milline elastsusliik see on?
  • q’ = (13 – 10)/ 10 *100= 30%
  • p’ = (10 – 9)/10 *100= 10%
  • Kui suur on pakkumise hinna elastsus?
  • e = a’ : p’ = 30% : 10%= 3
  • > 1 j t
  • Seega, e > 1 ja tegemist on elastse pakkumisega
  • Miks on turistide nõudlus restoranilõunate järele tunduvalt mitteelastsem kui kohalikel
  • elanikel?
  • Firma tõstab oma kauba müügihinda 15%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav
  • kogus 18% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga?
  • Läbimüük kahaneks endisest 100% kuni 82% ni ehk see oleks 0,82*q. Kui hind tõusis 15%
  • Läbimüük kahaneks endisest 100% kuni 82% ni ehk see oleks 0,82 q. Kui hind tõusis 15%
  • võrra, siis saadav tulu oleks T = 0,82*q * 1,15 = 0,943q. Seega vähenes kogutulu 1-0,943=
  • 057, s.o. 5,7% võrra
  • Graafikul on toodu summaarse pakkumise S
  • ja kogunõudluse D
  • kõverad. Nende
  • lõikepunktis kogutoodangu tasemel Q
  • on tegemist tööjõu täishõivega. Milline allpool
  • pakutud vastustest oleks tõene?
  • a) kui kasvab investorite optimism ja muud tingimused jäävad samaks siis võib
  • b) kui ettevõtete liitumine ehk fusioon vähendab konkurentsi siis kogupakkumine võib
  • liik d
  • di t S
  • a) kui kasvab investorite optimism ja muud tingimused jäävad samaks, siis võib
  • kogunõudlus suureneda, ehk D
  • liigub asendisse D
  • ä li lt
  • väide on õige
  • c) kogunõudluskõvera nihe asendist D
  • asendisse D
  • võib olla põhjustatud
  • kodumajapidamise jõukuse kasvust ja kasutatava tulu suurenemisest
  • liikuda asendist S
  • asendisse S
  • nii see tõenäoliselt on
  • Kasutades sümboleid + kasvu, - kahanemise, = jääb samaks ning ? ei saa üheselt
  • määrata, vastake alltoodud küsimustele. Näidake kuidas muutub kogunõudlus D
  • kogupakkumine S, SKP, üldine tööhõive T, üldine hinnatase P
  • a) N riiki on tabanud rida avariisid
  • aatomielektrijaamadega, kus on hukkunuid ja on
  • toimunud massiline evakuatsioon ohupiirkondadest. Kõik
  • toimunud massiline evakuatsioon ohupiirkondadest. Kõik
  • aatomijaamad suleti kuni avariide põhjuste selgitamiseni
  • D - ; S - ; SKP - ; T - ; P ?
  • b) potentsiaalsed investorid on pessimismis ja ootavad
  • järjest kahanevaid tulumäärasi d, kuna mitmed eksperdid
  • järjest kahanevaid tulumäärasi d, kuna mitmed eksperdid
  • ennustavad selles riigis kiire majandusliku languse
  • saabumist
  • D - ; S - ; SKP - ; T - ; P ?
  • c) kui kõik inimesed suhtuksid suurema vastutus- ja
  • c) kui kõik inimesed suhtuksid suurema vastutus ja
  • kohusetundega haruldaste metallide jäätmete kogumisse ja
  • sekundaarse tooraine ümbertöötamisse siis oleks
  • tulemuseks
  • D = ; S + ; SKP + ; T + ; P
  • d) rekordilised viljasaagid maailmas vähendasid
  • rahvusvahelist nõudlust Kanada teraviljatoodangu järele
  • mistõttu Kanada teravilja
  • D - ; S = ; SKP - ; T - ; P -
  • e) vastvõetud konstitutsiooniparandus, mis rangelt nõuab
  • riigieelarve igaaastast tasakaalu, põhjustas tulumaksu
  • suurenemise riigis ja vähendas valitsuse kulusid 200 miljonit
  • Kui kogunõudluse D
  • võrrand on P = 105 –Q ja kogupakkumiskõvera S
  • võrrand on
  • P=20Q, kus P on üldine hinnatase ja Q on reaalne kogutoodang, siis
  • milline on kogutoodangu tasakaalutase (võrrandite lõikepunkt)?
  • Q = 105 – Q; 21Q = 105; Q = 5
  • Kui D
  • kõver nihkub asendisse P = 115,5 – Q, siis hinnatase kasvab
  • kuni 110 – ni
  • kuni 110 – ni
  • Kasutades sümboleid + kasvab ja – kahaneb vastake, mis juhtub investeerijate oodatava
  • tulumääraga r
  • investeeringute mahuga I ja kogunõudlusega D
  • kui
  • kui
  • a) kommertspankade laenuintressid on langenud viimase kolmekümne aasta madalaimale
  • tasemele
  • I + D
  • b) riigi parlament vabastas oma uue maksuseadusega ettevõtted tulumaksust
  • investeeringute pealt
  • c) Aktsiaturud varisesid kokku Tokios, Londonis, New Yorgis, Frankfurdis jm. ning
  • Hongkongi dollar devalveeriti
  • I
  • Joonisel on kujutatud kogupakkumine S
  • ja kogunõudluse D kõverad ning
  • kogutoodangu tase Q
  • mis esindab täishõivet. Kas alltoodud väited on tõesed?
  • Kui kogunõudlus on tasemel D
  • ja üldine hinnatase on p
  • siis on majandus tasakaalust
  • väljas ning valitseb töötus;
  • Väide on tõene
  • jä j
  • b) Kui kogunõudlus kasvab tasemelt D
  • tasemele D
  • on selle tagajärjeks üldise hinnataseme
  • tõus;
  • Väide on tõene
  • c) Stagflatsioon ilmneb, kui kogunõudlus kasvab tasemeni D
  • Vale väide
  • Vasta joonise abil järgnevatele küsimustele
  • a) tasakaaluhind ja tasakaalukogus on
  • 3 ja 200
  • b) ülejääk 170 ühikut tekib siis, kui hind on
  • a) 1,3;
  • b) 1 8
  • b) 1,8;
  • c) 1,0
  • c) puudujääk 170 ühikut tekib siis kui hind on
  • c) puudujääk 170 ühikut tekib siis, kui hind on
  • b) 1,8;
  • Kui meil on teada, et kauba W nõudlust väljendab võrrand p = 10 – 0,2q ja pakkumist
  • võrrand p = 2 + 0,2q. Leia
  • kauba W tasakaaluhind ja kogus
  • kauba W tasakaaluhind ja –kogus
  • Tasakaalukogus 10 – 0,2q = 2 + 0,2q, 0,4q = 8, q = 20
  • Tasakaaluhind p = 10 – 0,2*20 = 6
  • b) Missuguse nõudluse ja millise pakkumise elastsusliigiga on tegemist tasakaalupunktis?
  • Tasakaalukogus oli 20, kui kogus suureneb ühe ühiku võrra kui palju siis muutuvad
  • nõudluse ja pakkumise hinnad. Nõudlus p = 10 - 4,2 =5,8; e =
  • p = 5% / 3,33% = 1,5
  • Pakkumine p = 2 + 4 2 = 6 2 e = 1 5
  • d) juhul kui nõudlust iseloomustav võrrand muutub: p = 7 – 0,3q, siis
  • Pakkumine p = 2 + 4,2 = 6,2 e = 1,5
  • nõudlus on kasvanud;
  • nõudlus on vähenenud
  • nõudlus on vähenenud
  • e) Milline on tasakaaluhind ja –kogus uue nõudlusvõrrandi korral
  • 0,3q = 2 + 0,2q; 0,5q = 5; q = 10. p = 7 – 0,3q = 7 – 3 = 4
  • Tasakaalu kogus on 10 ja tasakaalu hind on 4
  • Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Õige või vale
  • Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne
  • Õige või vale
  • õige
  • Antud on
  • Kauba nõutav kogus (tk. kuus)
  • Ühiku hind kr
  • Kauba pakutav kogus tk
  • Kas alljärgnevad väited on tõesed või mitte
  • a) hinnavahemikus 8 – 7 krooni on kauba nõudlus elastne;
  • b) hinnavahemikus 6
  • krooni on kauba pakkumine mitteelastne
  • Õige; (36 – 30)/30/(8 –7)/8
  • b) hinnavahemikus 6 – 5 krooni on kauba pakkumine mitteelastne
  • Nõudluse muutus tähendab seda, et
  • nõudluse elastsus on muutunud;
  • nõudluskõver on nihkunud;
  • on toimunud liikumine piki nõudluskõverat;
  • b) nõudluskõver on nihkunud;
  • nõutav kogus muutub, kui hind muutub
  • Kui kauba X pakkumine on täiesti elastne, siis toob nõudluse kasv kaasa
  • tasakaalukogus kasvu ja tasakaaluhinna languse;
  • l hi d jääb
  • tasakaalukoguse kasvu, kusjuures tasakaaluhind jääb samaks;
  • tasakaaluhinna tõusu ja tasakaalukoguse vähenemise;
  • nii tasakaaluhinna kui ka koguse kasvu
  • b) tasakaalukoguse kasvu, kusjuures tasakaaluhind jääb samaks;
  • nii tasakaaluhinna kui ka –koguse kasvu
  • Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,8
  • kroonini toob kaasa
  • nõutava koguse kasvu 2,5 % võrra;
  • nõutava koguse vähenemise 2,5 % võrra;
  • nõutava koguse kasvu 25 % võrra;
  • nõutava koguse kasvu 250 % võrra
  • c) nõutava koguse kasvu 25 % võrra;
  • Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab
  • tarbijate reaktsiooni hinna muutustele;
  • nõudluskõvera nihke ulatust, kui tarbijate sissetulek suureneb;
  • nõudluskõvera tõusu;
  • tootjate reaktsiooni hinna muutustele
  • Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90-le ja selle tulemusena nõutav kogus kasvab
  • ühikult 60-le, siis järelikult on nõudlus
  • ühikult 60 le, siis järelikult on nõudlus
  • ühikelastne;
  • mitteelastne;
  • elastne;
  • vähenenud
  • c) elastne;
  • Mis alljärgnevast ei ole õige, kui nõudlus on elastne
  • nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus;
  • tarbijad on hinna muutuse suhtes tundlikud;
  • kogutulu väheneb, kui kauba hind tõuseb;
  • nõudluse hinnaelastsus on väiksem kui 1
  • Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem
  • mida
  • elastsem on pakkumine;
  • suurem on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient;
  • elastsem on nõudlus;
  • mitteelastsem on nõudlus
  • Raudtee juhtkond leidis, et piletihindu tuleks 2 % võrra tõsta, kuna raudtee tulud on
  • d) mitteelastsem on nõudlus
  • Raudtee juhtkond leidis, et piletihindu tuleks 2 % võrra tõsta, kuna raudtee tulud on
  • vähenenud. Oponendid aga väitsid, et raudtee tulud vähenevad, kui piletihindu
  • tõstetakse. Järelikult
  • l d id id õ dl
  • t l t k k i i
  • t l õhj
  • mõlemad pooled pidasid nõudlust elastseks, kuigi erinevatel põhjustel;
  • mõlemad pooled pidasid nõudlust mitteelastseks, kuigi erinevatel põhjustel;
  • raudtee juhtkond pidas nõudlust mitteelastseks ja oponendid pidasid seda elastseks;
  • j htk
  • itt l t k j
  • did id id
  • l t k
  • raudtee juhtkond pidas nõudlust elastseks ja oponendid pidasid seda mitteelastseks
  • Oletame et bensiini nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0 5 Kui suur peaks olema
  • c) raudtee juhtkond pidas nõudlust mitteelastseks ja oponendid pidasid seda elastseks;
  • Oletame, et bensiini nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,5. Kui suur peaks olema
  • bensiini hinna tõus, et tarbija vähendaks tarbimist 1% võrra?
  • Vastus: e =
  • siit
  • Q% / e ja
  • Milliseid kaupu nimetatakse täiendavateks kaupadeks?
  • Vastused
  • kaubad mida antakse tasuta lisaks kui ostate ühe teise kauba;
  • kaubad, mida antakse tasuta lisaks kui ostate ühe teise kauba;
  • kaubad, mille puhul ühe kauba hinna langus põhjustab teise kauba nõudluse
  • suurenemise;
  • c) kaubad mille puhul ühe kauba hinna langus põhjustab teise kauba nõudluse
  • b) kaubad, mille puhul ühe kauba hinna langus põhjustab teise kauba nõudluse
  • c) kaubad, mille puhul ühe kauba hinna langus põhjustab teise kauba nõudluse
  • languse;
  • d) kaubad, mis võimaldavad ostjatel pärast ostu tegelda enesetäiendamisega
  • Milliseid kaupu nimetatakse asendatavateks kaupadeks?
  • ainult mitteelastseid;
  • ainult elastseid;
  • c) kui ühe kauba hinnatõus põhjustab teise kauba hinna tõusu;
  • d) kui ühe kauba hinnalangus põhjustab teise kauba nõudluse langust
  • Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks
  • Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks
  • teenusteks või kaupadeks?
  • a) allahinnatud kaupu;
  • b) kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele;
  • b) kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele;
  • c) kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele;
  • d) kaupu, mille ostmiseks ei jätku mitte kunagi raha
  • Kuidas mõjuvad tollimaksud kaubavahetusele?
  • väliskaubanduseta
  • Hind
  • tollimaksuga
  • tollimaksuta

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

84
pdf
Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine
10
doc
Nõudlus ja pakkumine
9
pdf
Nõudluse ja pakkumise elastsus
32
pdf
Nõudmine ja pakkumine
5
docx
Nõudlus ja pakkumine
13
pdf
Nõudlus ja pakkumine
4
pdf
PEATÜKK 4-NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS
2
doc
Nõudluse ja pakkumise elastsus





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !