Seminar 4 - ISLM mudel (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud kĂŒsimused

  • Kui nominaalne intress ?
  • Mida nĂ€itab IS kĂ”ver ?
  • Mida nĂ€itab LM kĂ”ver ?
  • Kui suur on keskmine reaalne aastaintress ?
  • Kui suur oleks selle summa reaalne vÀÀrtus viie aasta pĂ€rast ?
  • Millise arvutusliku hinnaga saaks ta seda mĂŒĂŒa ?
  • Kui vĂ”lakirja kustutamistĂ€htaeg on 3 aastat ?
  • Kui suur on igaaastane intressi suurus ?
  • Kui suur oleks makstava intressi nĂŒĂŒdisvÀÀrtus ?
  • Mis hinnaga saaks teda mĂŒĂŒa ĂŒhe aasta pĂ€rast ?
  • Kui suur oleks sel juhul mĂ”istlik investeering ?
  • Kui suur oleks selle investeeringu aastane prognoositav tulusus ?
  • Kui suur oli vĂ”lakirjade aastatulusus (aastaintress) ?
  • Mis hinnaga saaks teda mĂŒĂŒa kahe aasta pĂ€rast ?
  • Kui realiseerimiseni jÀÀb kolm aastat ?
 
SĂ€utsu twitteris
Seminar 4 ISLM mudel 1. Joonisel on toodud raha pakkumise graafik . Kuhu poole nihkub joon rahapakkumise suurenemisel ? a) vasakule; r a b c b) paremale; c) kaldub 450.
M1/P M/P
2 2. Mis on eksogeene Mi k rahapakkumine ? h kk i ? Eksogeene rahapakkumine tÀhendab seda, et rahapakkumisel on otsene mÔju j majanduse j arengule, g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress ? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi nÀitaja, siis on mÔlemad vÔrdsed. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. "LikviidsuslÔks" Keynesi kÀsitluses tÀhendab:
Vastused: a) situatsiooni, kus vĂ”lakirjadelt makstavad intressid on nii kĂ”rged, et investorid ei soovi neid maha mĂŒĂŒa, vaid hoiavad enda kĂ€es; b) valitsuse poolset korraldust sularaha tehingute piiramiseks; c) situatsiooni, kus ettevĂ”tete rahalised vahendid on panga madala likviidsuse tĂ”ttu kĂŒlmutatud; d) situatsiooni, i i i kusk vĂ”lakirjadelt Ă”l ki j d l makstavad k d intressid i id on nii ii madalad, d l d et investoritel i i l puudub huvi oma rahaga turule tulla.
5. Investeerimise piirefektiivsuse alusel: Vastused: a)) hinnatakse ehitatava objekti j maatĂŒki piiride p suurust e. kas objekt j mahub sinna vĂ”i mitte; b) leitakse investeeringute tegemiseks vajaliku kapitali optimaalne suurus; antud intressitasemel c) hinnatakse, kas antud intressitasemel on kasulik objekti ehitada; d) ei nĂ€ita mitte midagi.
3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 6. Mida nÀitab IS kÔver ?
a b r r
10% 10%
5% 5% A IS
1200 1500 A 3600 4500 Q
A = C0 + I +G - c*T + (Z-X) Q = ksp * A IS kÔver nÀitab, milliste intressimÀÀrade ja sissetuleku tasemete juures valitseb tasakaal tarbekaupade turul. 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7. Mida nÀitab LM kÔver ?
r r LM(M0/P) Ms/P= M0/P
15% b 15%
10% 10% a Md (Q=2000)
Md(Q=1000)
M/P 1000 2000 Q Joonis 2. MÀÀratlus: LM kÔver iseloomustab tasakaalu rahaturul raha fikseeritud pakkumise korral,, sisuliselt on tegemist p g intressimÀÀra ((r)) jja sissetuleku (Q) dihhotoomilise (paarisandmete) graafikuga. TÀhistus LM on tuletatud sÔnadest liquidity preference likviidsuseelistus e. raha nÔudlus ja money , mis oleks siis raha pakkumine.
5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8. Firma vÔttis aastase laenu intressiga 10%. Sama perioodi inflatsioon oli 4,8%. Kui suur on reaalne intress? Lahendus: r = i ­ I = 10 ­4,8 4 8 = 5,2% 5 2% 9. Firma laenas 100'000 krooni viieks aastaks intressiga 20% aastas. Viie aasta deflaator oleks 1,9. 1. Kui suur on keskmine reaalne aastaintress? x5 = 1,9; x = 1,137; i=13,7% r = I ­ i = 20% ­ 13,7% = 6,3%; 2. Kui suur oleks selle summa reaalne vÀÀrtus viie aasta pÀrast?
FV = PV*(1+r) PV*(1+ )5 = 100000 *1,063 100000*1 0635 = 100000*1,36 100000*1 36 = 136000 k kroonii
3. Kui suur oleks selle rahasumma reaalne vÀÀrtus olnud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu nÀed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Seminar 4 - ISLM mudel #1 Seminar 4 - ISLM mudel #2 Seminar 4 - ISLM mudel #3 Seminar 4 - ISLM mudel #4 Seminar 4 - ISLM mudel #5 Seminar 4 - ISLM mudel #6 Seminar 4 - ISLM mudel #7 Seminar 4 - ISLM mudel #8 Seminar 4 - ISLM mudel #9 Seminar 4 - ISLM mudel #10 Seminar 4 - ISLM mudel #11 Seminar 4 - ISLM mudel #12 Seminar 4 - ISLM mudel #13 Seminar 4 - ISLM mudel #14 Seminar 4 - ISLM mudel #15 Seminar 4 - ISLM mudel #16 Seminar 4 - ISLM mudel #17 Seminar 4 - ISLM mudel #18 Seminar 4 - ISLM mudel #19 Seminar 4 - ISLM mudel #20
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
LehekĂŒljed ~ 20 lehte LehekĂŒlgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 KuupĂ€ev, millal dokument ĂŒles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

MÔisted

Sisukord

  • Seminar 4
  • ISLM mudel
  • Lembit Viilup Ph.D IT KolledĆŸ
  • “LikviidsuslĂ”ks” Keynesi kĂ€sitluses tĂ€hendab
  • Vastused
  • Investeerimise piirefektiivsuse alusel
  • (Z-X)
  • Mida nĂ€itab LM kĂ”ver ?
  • Q=2000)
  • Q=1000)
  • 
  • ï€œï€ ï€±ï€°ï€°ï€°ï€°ï€°ï€°ï€ ï€Żï€ ï€±ï€Źï€°ï€·ï€ ï€«ï€ ï€±ï€°ï€°ï€°ï€°ï€°ï€°ï€ ï€Żï€ ï€±ï€Źï€°ï€·
  • ï€«ï€ ï€±ï€°ï€°ï€°ï€°ï€°ï€°ï€Żï€ ï€±ï€Źï€°ï€·
  • LM kĂ”ver iseloomustab olukorda
  • Vastused
  • Kas rahanĂ”udluse vĂ€henemine pĂ”hjustab LM kĂ”vera sellise nihkumise graafikul, et
  • Kas rahapakkumise vĂ€henemine pĂ”hjustab LM kĂ”vera sellise nihkumise graafikul
  • Oletame, et investeeringute intressitundlikkus suureneb. Selle tulemusena
  • IS kĂ”ver nihkub paremale;
  • IS kĂ”ver nihkub vasakule;
  • IS kĂ”ver muutub laugjamaks;
  • IS kĂ”ver muutub jĂ€rsemaks
  • Oletame, et kulumultiplikaatori vÀÀrtus vĂ€henes. Selle tulemusena
  • Oletame, et kulumultiplikaatori vÀÀrtus vĂ€henes. Selle tulemusena
  • IS kĂ”ver nihkub paremale kui
  • LM(M /P)
  • Joonis 4
  • Joonis 5
  • Kui IS kĂ”ver lĂ”ikuks horisontaalse LM kĂ”veraga, siis
  • Sissetulekud muutuvad kĂ”ige kiiremini

Teemad

  • Joonisel on toodud raha pakkumise graafik. Kuhu poole nihkub joon
  • rahapakkumise suurenemisel?
  • vasakule;
  • paremale;
  • kaldub 45
  • paremale;
  • Mis on eksogeene rahapakkumine?
  • Eksogeene rahapakkumine tĂ€hendab seda, et rahapakkumisel
  • on otsene mĂ”ju majanduse arengule, rahapakkumise kasvu
  • Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress?
  • otsene tulemus on majanduse kiirem areng
  • a. Jah;
  • b. Ei;
  • Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon
  • c. Kuna 2% pole mingi nĂ€itaja, siis on mĂ”lemad vĂ”rdsed
  • Mida nĂ€itab IS kĂ”ver ?
  • 1500
  • IS kĂ”ver nĂ€itab, milliste intressimÀÀrade ja sissetuleku tasemete
  • IS kĂ”ver nĂ€itab, milliste intressimÀÀrade ja sissetuleku tasemete
  • juures valitseb tasakaal tarbekaupade turul
  • Mida nĂ€itab LM kĂ”ver ?
  • Q=2000)
  • Q=1000)
  • Joonis 2. MÀÀratlus: LM kĂ”ver iseloomustab tasakaalu rahaturul raha fikseeritud
  • pakkumise korral, sisuliselt on tegemist intressimÀÀra (r) ja sissetuleku (Q)
  • ) j
  • dihhotoomilise (paarisandmete) graafikuga
  • likviidsuseelistus e. raha
  • mis oleks siis raha pakkumine
  • Firma vĂ”ttis aastase laenu intressiga 10%. Sama perioodi inflatsioon oli 4,8%. Kui
  • suur on reaalne intress?
  • Lahendus
  • r = i
  • I = 10 4 8 = 5 2%
  • Lahendus: r = i – I = 10 –4,8 = 5,2%
  • Firma laenas 100’000 krooni viieks aastaks intressiga 20% aastas. Viie aasta deflaator
  • oleks 1,9
  • Kui suur on keskmine reaalne aastaintress?
  • = 1,9;
  • x = 1,137; i=13,7%
  • r = I – i = 20% – 13,7% = 6,3%;
  • Kui suur oleks selle summa reaalne vÀÀrtus viie aasta pĂ€rast?
  • PV*(1+ )
  • *1 063
  • *1 36
  • k
  • Kui suur oleks selle rahasumma reaalne vÀÀrtus olnud kolm aastat tagasi, kui
  • nominaalne intress oleks olnud 10% ja hinnaindeks endine?
  • FV = PV*(1+r)
  • = 100000*1,063
  • = 100000*1,36 = 136000 krooni
  • r = I – i = 10% - 13,7% = -3,7%
  • nominaalne intress oleks olnud 10% ja hinnaindeks endine?
  • PV = FV / (1+ r)
  • = 100000 / (1 +(-0,037))
  • = 100000 / 0,963
  • =100000/0,893= 111982,1 krooni
  • Firma varade hulgas on 100’000 kroonise nimivÀÀrtusega ja 9%
  • aastaintressiga kupongvĂ”lakiri, mille lunastamistĂ€htaeg saabub viie aasta
  • pĂ€rast Viie aasta keskmiseks intressimÀÀraks prognoositakse 13 7%
  • pĂ€rast. Viie aasta keskmiseks intressimÀÀraks prognoositakse 13,7%
  • C / (1+ ) + C / (1+ )
  • C +F)/ (1+ )
  • Millise arvutusliku hinnaga saaks ta seda mĂŒĂŒa?
  • = 9000 / 1,137 + 9000/1,137
  • 9000/ 1,137
  • 9000/1,137
  • 109000/ 1,9
  • = C / (1+r) + C / (1+r)
  • 

 (C +F)/ (1+r)
  • =7916 + 6923 +6081 + 5357 + 57368 =
  • krooni
  • Leida 10000 kroonise nimivÀÀrtusega kupongvĂ”lakirja mĂŒĂŒgihind, kui
  • realiseerimistĂ€htaeg on kahe aasta pĂ€rast ja nominaalne intressimÀÀr on 14
  • %. Eeldatav inflatsioon on 4 % aastas;
  • (C +F)/ (1+r)
  • ; r – soovitav tulumÀÀr vĂ”i ka
  • reaalintress; n - perioodide arv
  • Milli
  • hi d? A
  • = 1400/ (1+(0,14 - 0,04)) + 11400 / 1,1
  • = 1273 +9421,5 = 10694,5 krooni
  • Milli
  • d d ?
  • Milline oleks reaalne tehingu hind? Arvutatakse reaalse intressi baasil
  • = 1400/ (1+(0,14 +0,04)) + 11400 / 1,18
  • = 1186 + 8187 = 9373 krooni
  • Millise hinnaga sooviks asjatundlik ostja seda omandada?
  • Firma emiteeris kupongvĂ”lakirju 10 miljoni krooni ulatuses. Reaalne
  • intressimÀÀr r on 7%. Igaaastane inflatsioon on 3%. Lepingu kohasel
  • makstakse intressideks kujuneva nominaalintressi i alusel seega kui suur
  • makstakse intressideks kujuneva nominaalintressi i alusel, seega kui suur
  • intressidena igal aastal vĂ€ljamakstav summa? Kui suur on kogu makstava
  • intressi nĂŒĂŒdisvÀÀrtus kui vĂ”lakirja kustutamistĂ€htaeg on 3 aastat? 5 aastat?
  • Nominaalne intress i = r + I = 7 + 3 = 10%
  • Kui suur on igaaastane intressi suurus?
  • x 0,1 = 1 miljon EEK
  • Kui suur oleks makstava intressi nĂŒĂŒdisvÀÀrtus?
  • Diskonteerimisvalem
  • 

 +C / (1+r)
  • KustutamistĂ€htaeg 3 aastat: C
  • KustutamistĂ€htaeg 5 aastat
  • Milline on 1000 kroonise kupongvĂ”lakirja mĂŒĂŒgihind tĂ€na, kui
  • realiseerimiseni jÀÀb kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni
  • a) vĂ”lakirja nĂ”utav tulumÀÀr e. teiste analoogsete vĂ”lakirjade intressimÀÀr on
  • %
  • b) vĂ”lakirja nĂ”utav tulumÀÀr e. teiste analoogsete vĂ”lakirjade intressimÀÀr on
  • % ning 10%
  • 

 (C+F) / (1+r)
  • = 100/ 1,15 + 100 /1,15
  • 1100 / 1,15
  • = 87 + 76 +724 =
  • / 1,15 100 /1,15
  • / 1,15
  • 76 724
  • = 100 / 1,05 + 100 / 1,05
  • 1100 / 1,05
  • = 95 + 91 + 951 =
  • krooni
  • = 100 / 1,1 + 100 / 1,21 + 1100 /1,331 =91 + 83 + 826 =
  • Leida 1000 kroonise diskontovĂ”lakirja diskonteeritud mĂŒĂŒgihind kui
  • intressimÀÀr on 12% ja vĂ”lakiri kuulub lunastamisele kolme aasta pĂ€rast?
  • Mis hinnaga saaks teda mĂŒĂŒa ĂŒhe aasta pĂ€rast? Mis hinnaga saab teda mĂŒĂŒa
  • Mis hinnaga saaks teda mĂŒĂŒa ĂŒhe aasta pĂ€rast? Mis hinnaga saab teda mĂŒĂŒa
  • kahe aasta pĂ€rast? Inflatsioon pole teada ja seetĂ”ttu seda arvesse ei vĂ”eta
  • / (1+r)
  • / 1 12
  • 8 k
  • = 1000 / 1,12
  • = 711,8 krooni
  • PV
  • = 797,2 krooni
  • = 1000 / 1,12 = 892.9 krooni
  • Leida 10000 kroonise nimivÀÀrtusega diskontovĂ”lakirja mĂŒĂŒgihind, kui
  • realiseerimistĂ€htaeg on kahe aasta pĂ€rast ja nominaalne intressimÀÀr on 14 %
  • Eeldatav inflatsioon on a) 4 % aastas; b) 20% aastas MĂŒĂŒgihind?
  • Eeldatav inflatsioon on a) 4 % aastas; b) 20% aastas. MĂŒĂŒgihind?
  • PV = 10000 / (1 + (0,14 +0,04))
  • = 10000 /1,44 = 6944,44 krooni
  • PV = 10000 / (1 + (0,14 +0,2))
  • = 10000 / 1,34
  • = 10000/ 1,7956 = 5569,2 krooni
  • Ett
  • Ă”tt t
  • ill t l
  • EttevĂ”tte tegi investeeringu, mille tulemuse igaaastane kasum kasvas esimesel
  • aastal 100’000 krooni vĂ”rra, teisel aastal 400’000 krooni vĂ”rra ja kolmandal aastal
  • ™000 krooni vĂ”rra. Keskmine intressimÀÀr lĂ€bi nende aastate oleks 5%. Milline
  • oleks kogu selle kasumi nĂŒĂŒdisvÀÀrtus?
  • Diskonteerimisvalem PV = C / (1+r) + C / (1+r)
  • 

 + C / (1+r)
  • PV = 100000 / (1+0,05) + 400000 / (1+0,05)
  • 600000 / (1+0,05)
  • PV = 95238,1 + 362811,8 + 518302,6 =
  • 5
  • Kui suur oleks sel juhul mĂ”istlik investeering?
  • Ilmselt vĂ€iksem kui 976352,5
  • Firma investeeringu 7 kuu jooksul suurendasid investeeringute vÀÀrtust 6,5 %
  • vĂ”rra. Kui suur oleks selle investeeringu aastane prognoositav tulusus?
  • Lahendus
  • Tulusus = (6,5/7)*12 = 11,14%
  • Firma omas kaheksa kuu jooksul 1’000’000 krooni vÀÀrtuses vĂ”lakirju. Selle
  • aja eest teenis ta 75’000 krooni. PĂ€rast seda mĂŒĂŒs ta vĂ”lakirjad maha
  • ™000’000 krooni eest. Kui suur oli vĂ”lakirjade aastatulusus (aastaintress)?
  • 000 000 krooni eest. Kui suur oli vĂ”lakirjade aastatulusus (aastaintress)?
  • Tulusus = 75’000/1’000’000/8*12 = 11,25%
  • Leida 1000 kroonise vĂ”lakirja diskonteeritud mĂŒĂŒgihind kui intressimÀÀr on
  • % ja vĂ”lakiri kuulub lunastamisele kĂŒmne aasta pĂ€rast? Mis hinnaga saaks
  • Tulusus 75 000/1 000 000/8 12 11,25%
  • teda mĂŒĂŒa viie aasta pĂ€rast? Mis hinnaga saaks teda mĂŒĂŒa kahe aasta pĂ€rast?
  • Inflatsioon pole teada
  • FV / (1
  • = 1000/3,106 = 321,96 krooni
  • / 1 76
  • 18 k
  • PV
  • = 1000 / 1,76 = 568,18 krooni
  • PV
  • = 1000 / 2,48 = 403,23 krooni
  • Milline oleks 100000 kroonise kupongvĂ”lakirja mĂŒĂŒgihind tĂ€na
  • kui realiseerimiseni jÀÀb kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on
  • krooni. a) vĂ”lakirja nĂ”utav tulumÀÀr e. teiste analoogsete
  • vĂ”lakirjade intressimÀÀr on 10%
  • C / (1
  • C F) / (1
  • = 5000 / (1 + 0,1) + 5000 / 1,1
  • 105000 / 1,1
  • Arvutusvalem PV
  • b) vĂ”lakirja nĂ”utav tulumÀÀr e teiste analoogsete vĂ”lakirjade
  • = 4545,5 + 4132,2 + 78888,1 = 87565,8 krooni
  • b) vĂ”lakirja nĂ”utav tulumÀÀr e. teiste analoogsete vĂ”lakirjade
  • intressimÀÀr on 2%
  • PV = 5000 / (1 + 0 02) + 5000 / 1 02
  • 105000 / 1 02
  • c) vĂ”lakirja nĂ”utav tulumÀÀr e teiste analoogsete vĂ”lakirjade
  • = 5000 / (1 + 0,02) + 5000 / 1,02
  • 105000 / 1,02
  • = 4902 + 4806 + 98944 = 108651 krooni
  • c) vĂ”lakirja nĂ”utav tulumÀÀr e. teiste analoogsete vĂ”lakirjade
  • intressimÀÀr on 5%
  • PV = 5000 / (1 + 0 05) + 5000 / 1 05
  • 105000 / 1 05
  • / (1 + 0,05) + 5000 / 1,05 + 105000 / 1,05
  • = 4762 + 4535 + 90703 = 100000 krooni
  • Milline oleks 100000 kroonise kupongvĂ”lakirja mĂŒĂŒgihind tĂ€na, kui
  • realiseerimiseni jÀÀb kolm aastat? Intresse makstakse kupongi alusel kaks korda
  • aastas a’ 2500 krooni
  • aastas a 2500 krooni
  • a) teiste analoogsete vĂ”lakirjade aastane intressimÀÀr on 10%
  • PV = 2500 / (1 + 0 05) + 2500 / 1 05
  • 2500 / 1 05
  • +2500 / 1 05
  • = 2500 / (1 + 0,05) + 2500 / 1,05
  • 2500 / 1,05
  • +2500 / 1,05
  • / 1,05
  • = = 2381 + 2272 + 2155 + 2049 + 1953 + 76492 = 87302 krooni
  • t i iti k
  • 5000 / 1,1
  • 105000
  • / 1,1
  • = 4545 + 4132 + 3757 + 3421 + 3105 + 59230 = 78190krooni
  • Kas teisiti ka saab?
  • b) T i t
  • Ă”l ki j d
  • i ÀÀ
  • Saab aga on vale!!!
  • b) Teiste analoogsete vĂ”lakirjade aastane intressimÀÀr on 2%
  • = 2500 / (1 + 0,01) + 2500 / 1,01
  • 2500 / 1,01
  • Š. =
  • =2475 + 2450,7 + 2426,5 + 2402,5 + 2378,7 + 96559,7= 108693,1EEK
  • 2450,7 + 2426,5 + 2402,5 + 2378,7 + 96559,7 108693,1EEK
  • Leida 50000 kroonise kupongvĂ”lakirja mĂŒĂŒgihind kui
  • intressimÀÀr on 6% ja vĂ”lakiri kuulub lunastamisele kolme aasta
  • pĂ€rast? Inflatsiooni ei arvesta ja teiste analoogsete vĂ”lakirjade
  • intressimÀÀr on 10%
  • PV = C / (1+r) + C / (1+r)
  • (C+F) / (1+r)
  • 

 + (C+F) / (1+r)
  • = 3000 / (1 + 0,1) + 3000 / 1,1
  • 53000 / 1,1
  • = 2727,27 + 2479,34 + 39816,68 = 45023,29 krooni
  • Leida 50000 kroonise diskontovĂ”lakirja diskonteeritud
  • mĂŒĂŒgihind kui intressimÀÀr on 10% ja vĂ”lakiri kuulub
  • lunastamisele kolme aasta pĂ€rast? Inflatsiooni ei arvesta
  • PV = FV / (1+r)
  • PV = 50000 / (1+0,1)
  • = 37566 krooni
  • Igas punktis (nĂ€iteks A), mis asub IS kĂ”verast vasakul on
  • kogunĂ”udlus suurem kui tegelik hĂŒviste tootmine ja esineb hĂŒviste pakkumise ĂŒlejÀÀk;
  • kogunĂ”udlus suurem kui tegelik hĂŒviste tootmine ja esineb hĂŒviste nĂ”udluse ĂŒlejÀÀk;
  • tegelik hĂŒviste vĂ€ljund suurem kui kogunĂ”udlus ja esineb hĂŒviste pakkumise ĂŒlejÀÀk;
  • c) tegelik hĂŒviste vĂ€ljund suurem kui kogunĂ”udlus ja esineb hĂŒviste pakkumise ĂŒlejÀÀk;
  • tegelik hĂŒviste vĂ€ljund suurem kui kogunĂ”udlus ja esineb hĂŒviste nĂ”udluse ĂŒlejÀÀk
  • Mis alljĂ€rgnevast pĂ”hjustab LM kĂ”vera nihke paremale
  • maksude vĂ€henemine;
  • rahapakkumise vĂ€henemine;
  • rahapakkumise suurenemine;
  • intressimÀÀrade tĂ”us
  • LM kĂ”ver muutub jĂ€rsemaks kui
  • c) rahapakkumise suurenemine;
  • LM kĂ”ver muutub jĂ€rsemaks, kui
  • rahanĂ”udlus muutub intressitundlikumaks;
  • rahanĂ”udluse intressitundlikkus vĂ€heneb;
  • d i t
  • b) rahanĂ”udluse intressitundlikkus vĂ€heneb;
  • investeeringud muutuvad intressitundlikumaks;
  • investeeringute intressitundlikkus vĂ€heneb
  • Monetaar- elik rahapoliitika on efektiivsem kui
  • LM kĂ”ver on jĂ€rsk ja IS kĂ”ver on lauge (joonis 4);
  • LM kĂ”ver on lauge ja IS kĂ”ver on jĂ€rsk (joonis 5);
  • rahanĂ”udlus on intressitundlik;
  • investeeringud on intressitundlikud
  • Fiskaal- elik eelarvepoliitika on efektiivsem kui
  • LM kĂ”ver on jĂ€rsk ja IS kĂ”ver on lauge;
  • LM kĂ”ver on lauge ja IS kĂ”ver on jĂ€rsk;
  • investeeringud on intressitundlikud
  • b) LM kĂ”ver on lauge ja IS kĂ”ver on jĂ€rsk;
  • ISLM mudelis pĂ”hjustab rahapakkumise vĂ€hendamine
  • t l j i t
  • kogutulu ja intressimÀÀra tĂ”usu;
  • kogutulu ja intressimÀÀra vĂ€henemist;
  • intressimÀÀra tĂ”usu ja kogutulu vĂ€henemist;
  • rahanĂ”udluse vĂ€henemist
  • c) intressimÀÀra tĂ”usu ja kogutulu vĂ€henemist (vaata joonis 5);

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

8
pdf
Seminar 6 - Investeeringud
55
pdf
Seminar 1 - Eesti majandus
30
pdf
Seminar 2 - SKP leidmine
18
pdf
Seminar 3 - Makroökonoomilised mudelid
37
pdf
Loeng 4 - ISLM mudel
42
pdf
Loeng 6 - Investeeringud
196
pdf
Makroökonoomika
47
docx
Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !