Seminar 1 - Eesti majandus (0)

5 VĂ„GA HEA
Punktid

Esitatud kĂĽsimused

  • Kuhu me oleme jõudnud tänaseks päevaks ?
  • Miks? Mis asi oli majanduspiir ?
  • Millal toimus Eesti rahareform ja millistel alusel seda realiseeriti ?
  • Millised on makroökonoomika eesmärgid ?
 
Säutsu twitteris
Seminar 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2010 Moto ,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus . · Probleemid algasid ammu enne taasiseseisvumist 20 20.08.1991 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale ( embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud . · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon .
2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz II. Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Kooperatiivid. K tii id Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra. 3. Tegelik g võimalus alustada oli 1992 a. ppärast rahareformi. 4. Töökohtade arv vähenes 1990-1995 21% võrra. 5 1991-1993 5. 1991 1993 erastatii väikeettevõtted. äik õ d 6. Pärast erastamisseaduse jõustumist 1993 a. algas suurerastamine ja 1995 a. olid enamik tööstusettevõtteid müüdud.
7 Probleemiks oli ka kõrge inflatsioon . 7. inflatsioon 8. Üldine majanduslangus suudeti peatada alles aastaks 1995.
3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz III. Milliste probleemidega põrkus Eesti pangandus 1990-ndate aastate esimesel poolel ja kuhu me oleme jõudnud tänaseks päevaks?
Panganduskriis
4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keerulisele majanduslikule olukorrale lisandus ka Eesti esimene panganduskriis, mille tõttu paljudel ettevõtetel polnud enam rahalisi vahendeid tootmise arendamiseks ning tooraine ostmiseks . ostmiseks Kas Eesti Pangal oli õigus kui ta kuulutas moratooriumi esimesele endises NL-s asutatud pangale (Tartu Kommertspank) või ei, on üheselt raske selgitada.
Tartu Kommertspanga tolleaegseid probleeme võib jagada tinglikult kolme gruppi: i 1) lühiajalise krediidiressursi baasil anti välja küllaltki pikaajalisi odavaid laene ; 2) kogemuse vähesuse tõttu anti laene ka ilma igasuguse tagatiseta (sõber ikkagi); 3) Eesti riigi poolt garanteeritud suur laen jäeti riigi poolt pärast tehingu nurjumist j i t kinni ki i maksmata k t (AS Claus). Cl )
Eesti Panga suhteliselt radikaalne käitumine viis olukorrani, kus reaalne konkurents pangandusturul hakkas kaduma.
5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz IV. Kas teatud kaupade müük Eestis 1989-1992 aastatel talongide alusel oli suur rumalus või on siin ka mingi mõistlik selgitus olemas? Talongid. Miks? Mis asi oli majanduspiir?! Rubla kehtis veel!
V. Millal toimus Eesti rahareform ja millistel alusel seda realiseeriti? 1992 a. enne jjaanipäeva p jja vahetuskurss 1 DEM = 8 EEK
VI. Millist i i erastamisstrateegiat i i kasutatii Eestis i suurettevõtete õ erastamiseks ja kas see tõi tulu? Erastamine tuumikinvestoritele, nn. ühele suurele tegijale! Eeliseks asjaolu, et ettevõte sai kiiresti otsuseid langetada ja pikaajalisi strateegilisi ili i plaane l välja älj töötada! öö d ! 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz VII. Mida kujutab endast liberaalne majandus, mida kasutas Eesti ja kas selle kasutamine tõi edu või probleeme?
VIII. Kas suured infrastruktuuriettevõtted tuleb maha müüa või jätta riigi omandisse? Tallinna Vesi, Eesti Energia, raudtee jne..
IX. Kas Eesti ettevõtete müük välismaistele omanikele on positiivne nähtus? Mida t arvate te t väitest äit t "k "kapitalil it lil pole l rahvust"? h t"?
X. Eesti maksupoliitika , p , kas mõistlik on astmeline või p proportsionaalne p tulumaks ,, kas otsene või kaudne maksustamine?
XI. Miks tekkisid Eestis suured töötuseprobleemid enne ja millised probleemid on XI tekkinud tööjõuga pärast Eesti liitumist EL-ga?
XII. Mida tähendab majanduse "ülekuumenemine" XII ülekuumenemine ja miks analüütikud selle eest Eestit hoiatasid? XIII. Miks on Eestis 2008 a. alanud majanduskriis mõnevõrra raskemal kujul kui arenenud riikides? 7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Majandusareng pärast 1995 aastat Eesti majanduse (SKP) kasv oli aastatel 1995-2007 keskmiselt ca 7%, tipnedes 10,6%- ga 1997 ja ca 12% 2005 aastal. aastal ning olles madalseisus ­1,1% 1999 a. ja 2008 a. -3% Põhjused. 1. Liberaalne ja avatud majandus. 2. Majanduskasv on põhinenud ekspordi kiirel kasvul (ekspordi suhe SKP-sse on 80%) ja investeeringute kõrgel tasemel (26-29% SKPst). 3 3. 1998. aastaks olii erastamine 199 i praktiliselt ii lõpule viidud ii ja j praegu loob erasektor üle 80% 0% Eestii SKPst. Õige erastamistaktika. 4. Tänu kõrgele investeeringute tasemele ja välisfinantseerimise juurdepääsule on Eesti majandusstruktuur j d k oluliselt l li l paranenudd olles ll täna ä küllaltki küll l ki sarnane tööstusriikidele. öö iikid l 5. Eestis on soodsalt ümber kujundanud väliskaubanduse struktuur, mistõttu ca 80% ekspordist läheb ELi ja ca 10% SRÜ riikidesse. 6. Eesti majanduskeskkonda on reeglina peetud investeeringutele soodsaks. 2008. aasta lõpu seisuga oli Eestisse tehtud ca 182 miljardi krooni väärtuses välismaiseid otseinvesteeringuid. 7. Esimestest päevadest alates on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat , mille määrab paljuski valuutakomitee süsteemiga seonduv kitsendus , mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata. 8. Monetaarpoliitika (kohustuslik reserv , likviidsusnormatiivid, kapitali adekvaatsusnormatiiv, täiendav tä e dav reserv ese v 5% riskiga s ga kaalutud aa utud aktivatest) a t vatest) 9. Suhteliselt madal maksukoormus 32-33%, mida loodetakse vähendada. Paraku tõuseb sellega koos lõivude osatähtsus maksumaksjate kulutustes, mistõttu reaalset võitu ilmselt ei tule. 8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 15
10
5 sv(%) SKP kas
0
-5
-10
-15 Aastad
Eesti 9 SKP kasv (%) aastate lõikes. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz %
1076 13,3 ? 8,5?
-3,0? 3 0?
89,9 10,8 6,6 ? 23,1 47,7 4,4 8,2 1, 3 11 2 11,2 40 4,0 3,3 3,6 3,0 4,1 -0,1 29 5,8
1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 aasta 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009
Tarbijahinnaindeksi muutus (v.e.a.). 10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Probleemid Eestis, mis on jäänud või lisandunud 1. Suur jooksevkonto defitsiit, aastatel 1996 1996-2008 2008 ca 10 10-15% 15% SKPst. Põhjuseks asjaolu, et kaubavahetuses ületab sissevedu märgatavalt väljavedu. Reeglina on see möödapääsmatu üleminekumajanduses, mida iseloomustab kiire majanduskasv, restruktureerimine ja kõrge investeeringuvajadus. g j Lätis veel suurem ca 25%. % Nüüd on defitsiit suhteliselt väike. 2. Suur varanduslik kihistumine , kuna erinevatel hinnangutel elab 10-20% elanikkonnast allpool vaesuse piiri. 3. Varem äärmiselt kõrge töötuse tase, ametlikult ca 14%, reaalselt ca 20%. Tagajärjeks on see, et Eesti on Euroopa üks kriminogeensemaid riike, lisaks lootusetus , narkomaania ja AIDS-i kiire levimine. Kvalifitseeritud tööjõu väljavool EL. Kiire palgatõus tõi kaasa tööjõupuuduse. Nüüd jälle tööpuudus probleemiks. Uus töölepinguseadus???
4. Kehvapoolne regionaalpoliitika , probleemid Kirde ja Lõuna - Eestis.
5. Riigivõimu võõrandumine. Vähene osavõtt valimistest, ükskõiksus. Lõimumisprobleemid. 6. Kutseharidusprobleemid ja tööjõu kvalifikatsioon. 7. 15-aastaga viie Euroopa jõukama riigi hulka??? Samas vahe jõukamate EL maadega, eeskätt Soome ja Rootsiga kasvab. Viimase kümne aasta jooksul olnud Eesti kasv olnud ainult natuke suurem kui Soomel . Analüütikute arvutuste kohaselt peab Eesti majandus, selleks, et soomlastele järele jõuda kasvama kümne aasta jooksul 9-10 protsenti aastas, samal ajal peab Soome majanduskasv alanema ligi kümme protsenti aastas. 11 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Mis on vaesus ? · Absoluutne vaesus (nt alla 1 dollari päevas) vs suhteline vaesus. · Absoluutne vaesus võrdluses standardiga -- iseloomustab riigi majandustaseme muutusi (E. Tiit 2006). Suhteline vaesus iseloomustab sotsiaalpoliitikate toimivust. · Eurostati määratluse kohaselt on suhteline vaesus: mediaansissetulek ja suhtelise vaesuse piir piir. · Suhtelise vaesuse piir = 60% mediaan netosissetulekust ((ekvivalentsissetulek)) + 1 kroon. Näitab riikidevahelisi erinevusi. · Alla selle piiri olevate inimeste hulk = suhtelise vaesuse määr, mis iseloomustab sissetulekute jaotust ühiskonnas. Laseb riike võrrelda. · EL-is suhtelises vaesuses 2006. aastal 16% elanikest, Eestis 19,5%.
12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tegelikkus g jja p prognoos g aastateks 2004-2010 (2000 a. pĂĽsihinnad)
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 SKP reaalkasv % 7,2 10,2 11,2 7,1 -3,6 -14,1 2,4 SKP suurus (mlrd. (mlrd EEK) 128 5 128,5 175 4 175,4 207 3 207,3 244 5 244,5 251 5 251,5 214 8 214,8 220 1 220,1 Töötuse määr, % (ILO 9,6 7,9 5,9 4,7 5,5 13,8 15,6 metoodika) Reaalpalga kasv, % 5,4 8,5 11,9 13,8 3,4 -4,8 -1,7
THI % THI, 30 3,0 41 4,1 44 4,4 72 7,2 10 4 10,4 -0,1 01 30 3,0 Jooksevkonto, % SKPst -13,0 -10,5 -15,5 -17,4 -9,2 4,6 1,7 Eelarve ülejääk, ülejääk % 15 1,5 18 1,8 34 3,4 28 2,8 -3 3,0 0 -2 2,9 9 75 7,5 SKPst
13 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 18
16
14
12
10 %
8
6
4
2
0
aastad
Slaid 15. Töötuse määr Eestis aastate lõikes 14 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Ülevaade koalitsioonilepingutest. Mid k Mida kujutavad j d endast d k koalitsioonilepingud? li i il i d?
Reformierakonna
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Seminar 1 - Eesti majandus #1 Seminar 1 - Eesti majandus #2 Seminar 1 - Eesti majandus #3 Seminar 1 - Eesti majandus #4 Seminar 1 - Eesti majandus #5 Seminar 1 - Eesti majandus #6 Seminar 1 - Eesti majandus #7 Seminar 1 - Eesti majandus #8 Seminar 1 - Eesti majandus #9 Seminar 1 - Eesti majandus #10 Seminar 1 - Eesti majandus #11 Seminar 1 - Eesti majandus #12 Seminar 1 - Eesti majandus #13 Seminar 1 - Eesti majandus #14 Seminar 1 - Eesti majandus #15 Seminar 1 - Eesti majandus #16 Seminar 1 - Eesti majandus #17 Seminar 1 - Eesti majandus #18 Seminar 1 - Eesti majandus #19 Seminar 1 - Eesti majandus #20 Seminar 1 - Eesti majandus #21 Seminar 1 - Eesti majandus #22 Seminar 1 - Eesti majandus #23 Seminar 1 - Eesti majandus #24 Seminar 1 - Eesti majandus #25 Seminar 1 - Eesti majandus #26 Seminar 1 - Eesti majandus #27 Seminar 1 - Eesti majandus #28 Seminar 1 - Eesti majandus #29 Seminar 1 - Eesti majandus #30 Seminar 1 - Eesti majandus #31 Seminar 1 - Eesti majandus #32 Seminar 1 - Eesti majandus #33 Seminar 1 - Eesti majandus #34 Seminar 1 - Eesti majandus #35 Seminar 1 - Eesti majandus #36 Seminar 1 - Eesti majandus #37 Seminar 1 - Eesti majandus #38 Seminar 1 - Eesti majandus #39 Seminar 1 - Eesti majandus #40 Seminar 1 - Eesti majandus #41 Seminar 1 - Eesti majandus #42 Seminar 1 - Eesti majandus #43 Seminar 1 - Eesti majandus #44 Seminar 1 - Eesti majandus #45 Seminar 1 - Eesti majandus #46 Seminar 1 - Eesti majandus #47 Seminar 1 - Eesti majandus #48 Seminar 1 - Eesti majandus #49 Seminar 1 - Eesti majandus #50 Seminar 1 - Eesti majandus #51 Seminar 1 - Eesti majandus #52 Seminar 1 - Eesti majandus #53 Seminar 1 - Eesti majandus #54 Seminar 1 - Eesti majandus #55
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
LehekĂĽljed ~ 55 lehte LehekĂĽlgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Ă•ppematerjali autor

Meedia

Mõisted

Sisukord

  • Seminar 1
  • Eesti majandus perioodil 1991-2010
  • Lembit Viilup Ph.D IT KolledĹľ
  • Põhjused
  • Liberaalne ja avatud majandus
  • Majanduskasv on põhinenud ekspordi kiirel kasvul (ekspordi suhe SKP-sse on 80%) ja
  • aastaks oli erastamine praktiliselt lõpule viidud ja praegu loob erasektor ĂĽle 80% Eesti
  • SKPst. Ă•ige erastamistaktika
  • Tänu kõrgele investeeringute tasemele ja välisfinantseerimise juurdepääsule on Eesti
  • Eestis on soodsalt ĂĽmber kujundanud väliskaubanduse struktuur, mistõttu ca 80% ekspordist
  • Eesti majanduskeskkonda on reeglina peetud investeeringutele soodsaks. 2008. aasta lõpu seisuga
  • Esimestest päevadest alates on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mille määrab paljuski
  • Monetaarpoliitika (kohustuslik reserv, likviidsusnormatiivid, kapitali adekvaatsusnormatiiv
  • Suhteliselt madal maksukoormus 32-33%, mida loodetakse vähendada. Paraku tõuseb sellega
  • Aastad
  • Mis on vaesus?
  • Tegelikkus ja prognoos aastateks 2004-2010
  • a. pĂĽsihinnad)
  • Ăślevaade koalitsioonilepingutest
  • Mida kujutavad endast koalitsioonilepingud?
  • Seminari teoreetilised kĂĽsimused
  • Adam Smith;
  • a. suures majanduskriisist tingitud majanduslanguse ajal;
  • USA Keskpank suurendas intressimäära ja vähendas seeläbi raha pakkumist;
  • USA valitsus kehtestas tollimaksu sisseveetavatele kaupadele;
  • Adam Smith’i
  • Adam Smith’i;
  • śRahvuste rikkus”
  • śRahvuste rikkus”;
  • USA president J F Kennedy administratsioon;
  • ¦kõik tootmistegurid (maa, töö ja kapital) oleksid täielikult rakendatud

Teemad

  • Moto, mis on iseloomustanud Eesti majandust
  • Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja
  • halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva
  • ja katastroofilise vahel
  • J.K Galbraith)
  • KĂĽsimused Eesti majanduse kohta
  • Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980
  • I. Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980
  • aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus
  • Probleemid algasid ammu enne taasiseseisvumist 20 08 1991 a
  • Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes
  • majandusvaldkondades)
  • Probleemid algasid ammu enne taasiseseisvumist 20.08.1991 a
  • Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA “tähesõdade programm”
  • kurnas majandust
  • Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed
  • Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed
  • enam ei toiminud
  • Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid ĂĽksteisele võlgu, tekkisid
  • makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta
  • Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul
  • Spekulatsioon
  • Spekulatsioon
  • Kõrge inflatsioon
  • III. Milliste probleemidega põrkus Eesti pangandus 1990-ndate
  • aastate esimesel poolel ja kuhu me oleme jõudnud tänaseks päevaks?
  • Keerulisele majanduslikule olukorrale lisandus ka Eesti esimene panganduskriis
  • mille tõttu paljudel ettevõtetel polnud enam rahalisi vahendeid tootmise
  • arendamiseks ning tooraine ostmiseks Kas Eesti Pangal oli õigus kui ta kuulutas
  • arendamiseks ning tooraine ostmiseks. Kas Eesti Pangal oli õigus kui ta kuulutas
  • moratooriumi esimesele endises NL-s asutatud pangale (Tartu Kommertspank) või
  • ei, on ĂĽheselt raske selgitada
  • Tartu Kommertspanga tolleaegseid
  • probleeme võib jagada tinglikult kolme
  • gruppi
  • lĂĽhiajalise krediidiressursi baasil anti välja kĂĽllaltki pikaajalisi odavaid laene;
  • kogemuse vähesuse tõttu anti laene ka ilma igasuguse tagatiseta (sõber ikkagi);
  • Eesti riigi poolt garanteeritud suur laen jäeti riigi poolt pärast tehingu
  • i t ki
  • t (AS Cl
  • nurjumist kinni maksmata (AS Claus)
  • Eesti Panga suhteliselt radikaalne käitumine viis olukorrani, kus reaalne
  • konkurents pangandusturul hakkas kaduma
  • IV. Kas teatud kaupade mĂĽĂĽk Eestis 1989-1992 aastatel talongide
  • alusel oli suur rumalus või on siin ka mingi mõistlik selgitus olemas?
  • Talongid. Miks? Mis asi oli majanduspiir?! Rubla kehtis veel!
  • V. Millal toimus Eesti rahareform ja millistel alusel seda realiseeriti?
  • a. enne jaanipäeva ja vahetuskurss 1 DEM = 8 EEK
  • VI. Millist erastamisstrateegiat kasutati Eestis suurettevõtete
  • erastamiseks ja kas see tõi tulu?
  • Erastamine tuumikinvestoritele, nn. ĂĽhele suurele tegijale! Eeliseks
  • asjaolu, et ettevõte sai kiiresti otsuseid langetada ja pikaajalisi
  • ili i l
  • öö d !
  • strateegilisi plaane välja töötada!
  • VII. Mida kujutab endast liberaalne majandus, mida kasutas Eesti ja kas selle
  • kasutamine tõi edu või probleeme?
  • VIII. Kas suured infrastruktuuriettevõtted tuleb maha mĂĽĂĽa või jätta riigi
  • omandisse? Tallinna Vesi, Eesti Energia, raudtee jne
  • IX. Kas Eesti ettevõtete mĂĽĂĽk välismaistele omanikele on positiivne nähtus? Mida
  • äit t “k
  • it lil
  • t”?
  • X. Eesti maksupoliitika, kas mõistlik on astmeline või proportsionaalne tulumaks
  • te arvate väitest “kapitalil pole rahvust”?
  • kas otsene või kaudne maksustamine?
  • XI Miks tekkisid Eestis suured töötuseprobleemid enne ja millised probleemid on
  • XI. Miks tekkisid Eestis suured töötuseprobleemid enne ja millised probleemid on
  • tekkinud tööjõuga pärast Eesti liitumist EL-ga?
  • XII Mida tähendab majanduse “ülekuumenemine” ja miks analĂĽĂĽtikud selle eest
  • XII. Mida tähendab majanduse ĂĽlekuumenemine ja miks analĂĽĂĽtikud selle eest
  • Eestit hoiatasid?
  • XIII. Miks on Eestis 2008 a. alanud majanduskriis mõnevõrra raskemal kujul kui
  • XIII. Miks on Eestis 2008 a. alanud majanduskriis mõnevõrra raskemal kujul kui
  • arenenud riikides?
  • Majandusareng pärast 1995 aastat
  • Eesti majanduse (SKP) kasv oli aastatel 1995-2007 keskmiselt ca 7%, tipnedes 10,6%- ga
  • ja ca 12% 2005 aastal. aastal ning olles madalseisus –1,1% 1999 a. ja 2008 a. -3%
  • investeeringute kõrgel tasemel (26-29% SKPst)
  • aastaks oli erastamine praktiliselt lõpule viidud ja praegu loob erasektor ĂĽle 80% Eesti
  • l li l
  • kĂĽll l ki
  • iikid l
  • majandusstruktuur oluliselt paranenud olles täna kĂĽllaltki sarnane tööstusriikidele
  • läheb ELi ja ca 10% SRĂś riikidesse
  • oli Eestisse tehtud ca 182 miljardi krooni väärtuses välismaiseid otseinvesteeringuid
  • valuutakomitee sĂĽsteemiga seonduv kitsendus, mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata
  • täiendav reserv 5% riskiga kaalutud aktivatest)
  • tä e dav ese v 5%
  • s ga aa utud a t vatest)
  • koos lõivude osatähtsus maksumaksjate kulutustes, mistõttu reaalset võitu ilmselt ei tule
  • 0?
  • aasta
  • Probleemid Eestis, mis on jäänud või lisandunud
  • Suur jooksevkonto defitsiit, aastatel 1996-2008 ca 10-15% SKPst. Põhjuseks asjaolu, et
  • Suur jooksevkonto defitsiit, aastatel 1996 2008 ca 10 15% SKPst. Põhjuseks asjaolu, et
  • kaubavahetuses ĂĽletab sissevedu märgatavalt väljavedu. Reeglina on see möödapääsmatu
  • ĂĽleminekumajanduses, mida iseloomustab kiire majanduskasv, restruktureerimine ja kõrge
  • investeeringuvajadus. Lätis veel suurem ca 25%. NĂĽĂĽd on defitsiit suhteliselt väike
  • Suur varanduslik kihistumine, kuna erinevatel hinnangutel elab 10-20% elanikkonnast
  • allpool vaesuse piiri
  • Varem äärmiselt kõrge töötuse tase, ametlikult ca 14%, reaalselt ca 20%. Tagajärjeks on
  • see, et Eesti on Euroopa ĂĽks kriminogeensemaid riike, lisaks lootusetus, narkomaania ja
  • AIDS-i kiire levimine. Kvalifitseeritud tööjõu väljavool EL. Kiire palgatõus tõi kaasa
  • tööjõupuuduse. NĂĽĂĽd jälle tööpuudus probleemiks. Uus töölepinguseadus???
  • Kehvapoolne regionaalpoliitika, probleemid Kirde ja Lõuna - Eestis
  • Riigivõimu võõrandumine. Vähene osavõtt valimistest, ĂĽkskõiksus. Lõimumisprobleemid
  • Kutseharidusprobleemid ja tööjõu kvalifikatsioon
  • 15-aastaga viie Euroopa jõukama riigi hulka??? Samas vahe jõukamate EL maadega
  • eeskätt Soome ja Rootsiga kasvab. Viimase kĂĽmne aasta jooksul olnud Eesti kasv olnud
  • ainult natuke suurem kui Soomel. AnalĂĽĂĽtikute arvutuste kohaselt peab Eesti majandus
  • ainult natuke suurem kui Soomel. AnalĂĽĂĽtikute arvutuste kohaselt peab Eesti majandus
  • selleks, et soomlastele järele jõuda kasvama kĂĽmne aasta jooksul 9-10 protsenti aastas
  • samal ajal peab Soome majanduskasv alanema ligi kĂĽmme protsenti aastas
  • a. pĂĽsihinnad)
  • SKP reaalkasv %
  • 1
  • SKP suurus (mlrd EEK)
  • 5
  • 4
  • 3
  • 5
  • 5
  • 8
  • 1
  • SKP suurus (mlrd. EEK)
  • 5
  • 4
  • 3
  • 5
  • 5
  • 8
  • 1
  • Töötuse määr, % (ILO
  • metoodika)
  • Reaalpalga kasv, %
  • THI %
  • THI, %
  • Jooksevkonto, % SKPst
  • 0
  • 5
  • 5
  • 4
  • Eelarve ĂĽlejääk %
  • Eelarve ĂĽlejääk, %
  • SKPst
  • aastad
  • Slaid 15. Töötuse määr Eestis aastate lõikes
  • Reformierakonna Isamaa ja Res Publica Liidu (ning
  • Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu (ning
  • Sotsiaaldemokraatliku Erakonna) valitsusliidu programm aastateks
  • 2011
  • Pere- ja rahvastikupoliitika
  • Valitsusliidu peaeesmärk on saavutada Eesti rahvastiku positiivne iive sĂĽndimuse
  • Valitsusliidu peaeesmärk on saavutada Eesti rahvastiku positiivne iive sĂĽndimuse
  • kasvu, keskmise eluea pikenemise ja elukvaliteedi tõstmise teel
  • Selleks kavandab valitsusliit ja viib aastatel 2007-2011 ellu järgmised fiskaal
  • majandus ja õigus ning hariduspoliitilised sammud
  • võimaldab vanemail olla kauem oma väikelapse juures, selleks pikendab
  • hĂĽ iti
  • majandus- ja õigus- ning hariduspoliitilised sammud
  • valitsusliit vanemahĂĽvitise maksmise perioodi lapse 1,5-aastaseks saamiseni
  • ehk tänasega võrreldes nelja kuu võrra);
  • isade rolli väärtustamiseks maksab isale ema rasedus- ja sĂĽnnituspuhkuse ajal
  • või kahe kuu jooksul pärast lapse sĂĽndi 14 kalendripäeva jooksul täiendavat
  • hĂĽvitist tema palga alusel analoogselt vanemahĂĽvitise põhimõtetega;
  • hĂĽvitist tema palga alusel analoogselt vanemahĂĽvitise põhimõtetega;
  • ergutab kolmanda ja neljanda lapse sĂĽndi perre, selleks muudab seadusi
  • lli lt
  • selliselt, …
  • maksab alates vanemahĂĽvitise maksmise lõppemisest lapsetoetust kolmanda ja
  • järgneva lapse kohta 2000 krooni kuus;
  • Valitsusliidu majanduspoliitika pikaajaline eesmärk on Eesti inimeste jõukuse
  • ii jõ k
  • h lk ????) S ll k
  • j lik k
  • Majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika
  • suurendamine (
  • viie jõukama EL riigi
  • hulka????). Selleks peame vajalikuks senise
  • eduka liberaalse majanduspoliitika edasiarendamist ning Eesti majanduse
  • struktuuri ĂĽmberorienteerimist
  • suuremale tootlikkusele, efektiivsemale energia- ja
  • materjalikasutusele ning teadmiste tootmisele
  • Eesti edu valem saab olla: rohkema
  • väärtuse loomine vähema tööjõu ning loodusressurssidega
  • Suurendamaks Eesti inimeste jõukust, valitsusliit
  • jätkab
  • range ja ĂĽlejäägiga eelarvepoliitikaga
  • valitsuse võlakoormuse
  • 3% SKP-st) vähendamisega;
  • seab ĂĽlemineku
  • eurole prioriteetseks eesmärgiks
  • ning ĂĽhtlustab aktsiisi- ja
  • ressursimaksupoliitika eesmärgiga minna kroonilt eurole ĂĽle võimalikult kiiresti
  • Suurendab avaliku sektori palgakulu ĂĽksnes samas tempos nominaalse tootlikkuse
  • kasvuga erasektoris;
  • säilitab kõigile ĂĽhetaolise tulumaksumäära. Langetab 2011. aastaks
  • tulumaksumäära
  • % le (2010 a 19% a; 2011 18%) tõstab tulumaksuvaba
  • %-le (2010.a –19%.a; 2011- 18%), tõstab tulumaksuvaba
  • miinimumi 3000 kroonini kuus (2008.a – 2250 krooni; 2009.a – 2500 krooni, 2010.a
  • 2750 krooni) ning seab sisse tulumaksuvabastuse alates esimesest lapsest
  • i l t
  • i ät t
  • õ t k
  • tulumaksuvaba miinimumi ulatuses. Neid muudatusi sätestav seadus võetakse
  • vastu 2007. aasta esimesel poolel. Ei kehtestata uusi maksusoodustusi või -erisusi
  • muudab kohustuslikuks tööandja poolt makstavate ja kinnipeetavate
  • kindlustusmaksete kajastamise töölepingus;
  • ei toeta käibemaksuerisusi ja
  • ei muuda
  • käibemaksumäära;
  • säilitab
  • Eestile edu toonud tulumaksusĂĽsteemi, mille kohaselt ettevõtlusse
  • investeeritud ettevõtja kasumit ei maksustata, vastavad seadusemuudatused
  • võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel;
  • muudab säästmise soodustamiseks tulumaksuseadust selliselt, et
  • i d k
  • i l k h ld k
  • iidili i
  • väärtpaberiinvesteeringutelt teenitud kasumi maksustamisel koheldakse juriidilisi
  • ning fĂĽĂĽsilisi isikuid võrdselt;
  • loob seadusandlikud tingimused väikese omakapitaliga (minimaalselt 1 miljon
  • krooni) ettevõtete osalemiseks väärtpaberibörsi alternatiivturul;
  • suurendab riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning teaduse
  • infrastruktuuri arendamisse;
  • kodumaise innovaatilise info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtluse
  • toetamiseks käivitatakse järgmised programmid
  • innovaatiliste ettevõtete toetusprogramm, mis toetab uuenduslike lahenduste
  • muutmist rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisteks toodeteks;
  • intellektuaalse omandialase teadlikkuse tõstmise programm Riik aitab
  • intellektuaalse omandialase teadlikkuse tõstmise programm. Riik aitab
  • ettevõtteid patenteerimise, tarkvara legaalsuse ja kaubamärgialaste teadmistega;
  • kaugtöö soosimine seadusandluse kaudu
  • muudab lihtsamaks väike- ja keskmise suurusega ettevõtlusega tegelemise;
  • Valitsusliidu eesmärk on konkurentsivõimelise palgapoliitika juurutamine, mis
  • Palgapoliitika
  • tagaks töötajate motivatsiooni siseneda ja olla Eesti tööturul ning kindlustaks
  • teadmistepõhise majanduse toimimise
  • Valitsusliit
  • suurendab avaliku sektori palgakulu ĂĽksnes samas tempos nominaalse
  • tootlikkuse kasvuga erasektoris;
  • tootlikkuse kasvuga erasektoris;
  • suurendab avaliku sektori palgapoliitika läbipaistvust ja avaliku sektori
  • palkade konkurentsivõimelisust. Eri haldusalades, kuid samades valdkondades
  • töötavate avalike teenistujate palgapoliitika ĂĽhtlustatakse. Kõigi avaliku sektori
  • p g p
  • töötajate palgad avalikustatakse;
  • viib õpetajate alampalga 4 aasta jooksul keskmise palga tasemele ja tõstab
  • seejärel õpetajate palku vähemalt keskmise palga kasvuga samas tempos;
  • Haridus- ja teaduspoliitika
  • Valitsusliidu eesmärk on poliitika juurutamine, mis tagaks Eesti elanikele
  • konkurentsivõimelise, võrdseid võimalusi pakkuva hariduse kättesaadavuse ning
  • Eesti teaduse arengu ja selle kaudu oskused ja teadmised edukaks toimetulekuks
  • ĂĽleilmastumise tingimustes. Selleks teeb valitsusliit aastatel 2007–2011 teoks
  • järgmised eelarve-, majandus- ja õiguspoliitilised sammud
  • järgmised eelarve , majandus ja õiguspoliitilised sammud
  • tõstab hariduskulutusi igal aastal vähemalt samas tempos eelarvekulutuste
  • keskmise kasvuga;
  • Ăśld- ja kutsehariduses
  • taotleb Eestile demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud koolivõrku, et tagada
  • haridusvõimaluste võrdsus Eesti erinevates piirkondades;
  • kehtestab rahastamismudeli, milles pearaha suurus sõltub õppevormist ja
  • kooliastmest. Kapitalikomponent sisaldub pearahas. Ă•ppekulude rahastamisel
  • kä it b
  • liit k
  • l ĂĽht
  • di õlt
  • käsitab valitsusliit koole ĂĽhtmoodi, sõltumata omandivormist;
  • et igaĂĽhel oleks võimalus õppida kõrgkoolis, tõstab riigi poolt tagatud
  • õppelaenude summat kuni 60 000 kroonini aastas. Ă•ppelaenu võimaldatakse ka
  • kutsehariduse omandamiseks. Loob võimaluse riigi ja omavalitsuste osalusega
  • kutsehariduse omandamiseks. Loob võimaluse riigi ja omavalitsuste osalusega
  • sihtasutuste töötajate õppelaenu kustutamiseks;
  • kõrghariduses toetab euroopalike kvaliteedipõhimõtete ning
  • lit dihi d
  • i t i
  • h li t
  • i t S
  • kvaliteedihindamise korralduse juurutamist ning rahvusvahelistumist. Seab
  • kõrghariduse rahastamise sõltuvusse õppekvaliteedist;
  • suurendab oluliselt haridusele ja teadusele kulutatavat osa rahvuslikust
  • koguproduktist. Seab eesmärgiks jõuda aastaks 2011 teadus- ja arendustegevusele
  • ning
  • innovatsioonile tehtavate kulutuste osas 2%-ni sisemajanduse
  • kogutoodangust
  • kusjuures sellest vähemalt poole tagab riik eelarveliste eraldiste
  • kaudu. Valitsusliit seab pikaajaliseks eesmärgiks
  • uurimistegevusele ja
  • innovatsioonile tehtavate kulutuste jõudmise 3%-ni sisemajanduse
  • aastaks 2015;
  • aastaks 2015;
  • Sotsiaal- ja tervisepoliitika
  • SOTSIAALPOLIITIKA
  • Eakate poliitika
  • Valitsusliidu eakate-poliitika eesmärk on võimaluste loomine Eesti inimestele
  • väärikaks ja aktiivseks eluks vanaduspõlves
  • Valitsusliit loob eakatele võimalusi osaleda aktiivselt ĂĽhiskonnaelus, sealhulgas osa
  • saada elukestvast õppest ja soovi korral töötada
  • Valitsusliit jätkab kiiret majanduskasvu soodustavat poliitikat ning
  • kahekordistab
  • Valitsusliit jätkab kiiret majanduskasvu soodustavat poliitikat ning
  • kahekordistab
  • pensionid nelja aastaga
  • Muu hulgas
  • id i d k
  • i i t ii
  • muudab valitsusliit pensionide indekseerimist nii, et pensionitõus kulgeks
  • senisest enam sotsiaalmaksu laekumisega võrreldavas tempos. Selleks suurendab
  • valitsusliit iga-aastase pensionitõusu sõltuvust sotsiaalmaksu laekumise kasvust;
  • muudab riiklikus pensionikindlustuses inimese panusest sõltuva
  • aastakoefitsiendi arvutust selliselt, et võetakse arvesse keskmise asemel
  • sotsiaalmaksu laekumise mediaan;
  • Eluviisid ja teadlikkus ning terviseedendus
  • TERVISEPOLIITIKA
  • Eluviisid ja teadlikkus ning terviseedendus
  • Valitsusliidu tervisepoliitika eesmärk on terve inimene ja tervena elatud eluea
  • pikendamine Keskendume tervislike eluviiside edendamisele ja elu õpi ning
  • pikendamine. Keskendume tervislike eluviiside edendamisele ja elu-, õpi- ning
  • töökeskkonna kvaliteedi parandamisele
  • Elanikkonna tervise tuleviku määrab ära noorukite ja noorte riskiteadlik
  • käitumine ja terviseriske vältivate valikute tegemine. Valitsusliit peab oluliseks
  • igaĂĽhe vastutustunnet terviseriskide vältimisel ja inimeste teadlikkuse sihikindlat
  • suurendamist tervislike eluviiside väärtustamisel ja haiguste ennetamisel
  • Nende eesmärkide saavutamiseks valitsusliit
  • suurendab terviseedenduse programmide mahtu;
  • propageerib tervislikku toitumist koolides ja teistes lasteasutustes;
  • karmistab järelevalvet õpi ja töökeskkonna tervisenõuete täitmise ĂĽle;
  • karmistab järelevalvet õpi ja töökeskkonna tervisenõuete täitmise ĂĽle;
  • tugevdab riiklikku järelevalvet tööohutusreeglitest kinnipidamise ĂĽle;
  • Energiaintensiivne majandus mõjutab Eesti konkurentsivõimet ja halvendab
  • Energiapoliitika
  • Energiaintensiivne majandus mõjutab Eesti konkurentsivõimet ja halvendab
  • keskkonnaseisundit. Eesti soovib olla teenäitajaks kliimamõjude vähendamise ja
  • energiatõhususe tõstmise alal maailmas. Valitsusliidu eesmärk on Eesti
  • energeetilise sõltumatuse ja selle kaudu riikliku julgeoleku tagamine ning Eesti
  • ettevalmistamine põlevkivi kui ammenduva ressursi järkjärguliseks asendamiseks
  • energiabilansis
  • Selleks valitsusliit
  • alustab 2007. aasta jooksul kĂĽtuse- ja energiamajanduse pikaajalise arengukava
  • uuendamist;
  • toetab taastuvenergeetikat, sealhulgas biokĂĽtuste tootmist ja kasutamist ning
  • ĂĽleminekut hajutatud tootmisele;
  • ĂĽleminekut hajutatud tootmisele;
  • arendab taastuvenergeetikaalast rahvusvahelist koostööd nii
  • tehnoloogiaarenduse kui ka energiakaubanduse valdkonnas;
  • käivitab taastuvenergeetilise ressursi kaardistamise ja potentsiaalide hindamise
  • ning tehniliste lahenduste tasuvusanalĂĽĂĽsi;
  • ning tehniliste lahenduste tasuvusanalĂĽĂĽsi;
  • tellib ĂĽleriigilise taastuvenergeetika keskkonnamõju hinnangu ning
  • teemaplaneeringu;
  • töötab välja konkursitingimused ettevõtetele osalemaks
  • taastuvenergiaettevõtluses riiklikult planeeritud ja riigi omandis olevatel aladel;
  • võtab 2007.aaasta jooksul vastu energiasäästu sihtprogrammi energiat säästva
  • tarbimise edendamiseks ja energiakadude vähendamiseks 2007–2013 ning
  • i ää lik k d
  • k 2009
  • energiasäästliku kodu toetamise programmi aastaks 2009;
  • osaleb Euroopa ĂĽhtse elektrituru loomisel. Toetab Eesti energiasĂĽsteemi
  • lõimumist Skandinaavia energiasĂĽsteemidega ja taotleb ELi infrastruktuuri
  • lõimumist Skandinaavia energiasĂĽsteemidega ja taotleb ELi infrastruktuuri
  • toetusfondide vahendeid energeetilist julgeolekut tagavatele ĂĽhendustele
  • Läänemere piirkonnas;
  • tagab Eesti Energia põhivõrgu toimimise sõltumatu sĂĽsteemioperaatorina;
  • t d l kt it
  • T b tt
  • l i t
  • b l kt it
  • toetab avatud elektriturgu. Teeb ettevalmistusi ja avab elektrituru alates 2009
  • aastast 35% ja 2013. aastast kogu ulatuses;
  • t
  • töö L d j S
  • otsustab osalemise tuumaalases koostöös Leedu ja Soomega valitsusliidu
  • osapoolte konsensuse alusel viies enne lõplikku otsust läbi põhjalikud
  • keskkonnamõju hindamised ja uuringud, milles võrreldakse tuumaenergia
  • pikaajalist tasuvust teiste energiaallikatega võrreldes. Kogu informatsioon
  • uuringutest avalikustatakse ning otsustamisele eelneb avalik arutelu
  • Keskkonnapoliitika
  • Valitsusliidu keskkonnapoliitika eesmärk on tagada Eesti inimestele rahva
  • pĂĽsimist toetav puhas ja looduslikult mitmekesine elukeskkond ning selle säilimine
  • põlvest põlve
  • põlvest põlve
  • Valitsusliit lähtub arusaamast, et inimene on looduskeskkonna osa ning taotleb
  • liitik
  • õi tlikk t
  • l k kk
  • d ĂĽhi k
  • oma poliitikas mõistlikku tasakaalu keskkonnakaitse ning muude ĂĽhiskondlike
  • sihtide vahel. Majandusliku huvi ning avalikult ja selgelt põhjendatud
  • keskkonnakaitseliste huvide konflikti korral tuleb eelis anda keskkonnakaitsele
  • Selle eesmärgi saavutamisel paneb valitsusliit erilist rõhku
  • · maa ja loodusvarade säästlikule kasutamisele;
  • · maa- ja loodusvarade säästlikule kasutamisele;
  • · energiasäästule;
  • · keskkonnasäästlikule innovatsioonile;
  • i i i
  • ää lik
  • ii i k j
  • · Eesti inimeste loodussäästliku mõtteviisi kujundamisele;
  • · keskkonnakasutuse eesmärgipärasele, avalikult hinnatavale ning mõistlikule
  • piiramisele ja suunamisele;
  • · aktiivsetele meetmetele looduse mitmekesisuse kaitseks ja taastamiseks;
  • Valitsusliidu maaelu- põllumajandus- ja regionaalpoliitika eesmärk on
  • Maaelu-, regionaal- ja infrastruktuuri arendamise poliitika
  • Valitsusliidu maaelu-, põllumajandus- ja regionaalpoliitika eesmärk on
  • maapiirkondade kõrge elukvaliteet ning hästi tasustatud töökohtade juurdekasv
  • maal. Selleks teeb valitsusliit panuse infrastruktuuri arendamisele
  • ettevõtluskeskkonna jätkuvale parandamisele ning inimeste koolitamisele ja
  • ettevõtluskeskkonna jätkuvale parandamisele ning inimeste koolitamisele ja
  • nõustamisele. Valitsusliit peab seejuures oluliseks koostööd omavalitsuste
  • kodukandi- ja kĂĽlaliikumisega, seltside, koguduste, teadlaste ning ettevõtjatega
  • Eesti tasakaalustatud arengu tagamiseks valitsusliit
  • parandab maapiirkondade infrastruktuuri, teid ja energiavarustust, muu
  • hulgas jätkab Tallinn-Tartu maantee ehitamist neljarealiseks, milleks koostab
  • kogu trassi ulatuses eelprojekti, ehitab hiljemalt aastaks 2011 välja neljarealise tee
  • Tallinnast Koseni, Tartu ringtee ja Mäo uue liiklussõlme ning alustab neljarealise
  • tee ehitamist Koselt Mäoni;
  • tee ehitamist Koselt Mäoni;
  • tagab ĂĽhistranspordi valdkonnas reisirongiliikluse tõstmise kvalitatiivselt uuele
  • tasemele. Selleks tagab, et 2011. aastaks on Tallinna-Narva ja Tallinna-Tartu
  • dt lii id l õi
  • lik lii
  • ld kii
  • l 120 k /h
  • raudteeliinidel võimalik liigelda kiirusel 120 km/h;
  • viib lõpule Saaremaa pĂĽsiĂĽhenduse tasuvuse ja keskkonnauuringud, ning
  • alustab Saaremaa pĂĽsiĂĽhenduse rajamist eesmärgiga lõpetada see aastaks 2015;
  • suurendab riigimaanteede tolmutõrje vahendeid eesmärgiga muuta
  • tolmuvabaks kõik suurema liiklusintensiivsusega riigimaanteed;
  • Valitsusliidu põllumajanduspoliitika
  • toetab Euroopa Liidu põllumajanduse turukorralduse kiiret reformi vaba
  • konkurentsi suunas ja kõikide liikmesriikide võrdset kohtlemist. Taotleb
  • põllumajanduses ĂĽhendusesiseste tootmiskvootide kaotamist;
  • k b k
  • t iti
  • ii i l
  • t täi
  • maksab konkurentsitingimuste võrdsustamiseks riigieelarvest täiendavalt
  • otsetoetusi vastavalt Euroopa Liiduga (EL) liitumiselepingus sätestatud
  • maksimaalmääradele. Ăśhtse põllumajanduspoliitika muutudes vaatab Eesti riigi
  • eelarvest makstavate täiendavate otsetoetuste suuruse ĂĽmber;
  • toetab mittepõllumajandusliku ettevõtluse teket maal ning lihtsustab toetuste
  • taotlemist alustavatele mittepõllumajanduslikele ettevõtetele Muu hulgas
  • taotlemist alustavatele mittepõllumajanduslikele ettevõtetele. Muu hulgas
  • panustab maaturismi arengusse, toetades investeeringuid konkurentsivõime ja
  • teenuste kvaliteedi tõstmisse;
  • võimaldamaks toetuste kasutamist võimalikult maaelanike hĂĽveks, suurendab
  • nõuandeteenistust, konsulentide teenust;
  • l i
  • i õi
  • laiendab toetuste saajate ringi, et kasvatada konkurentsivõimeliste
  • põllumajandustootjate arvu, piirab investeeringutoetuste väljamaksmist
  • taotlejatele kõigi meetmete peale kokku ĂĽhe taotleja kohta 500 000 euroni kogu
  • finantsperspektiivi jooksul;
  • ARENDAME EMAKEELSET INFOĂśHISKONDA
  • Valitsusliit
  • muudab emakeelse tarkvara kasutamise kohustuslikuks avalikule sektorile ja
  • muudab emakeelse tarkvara kasutamise kohustuslikuks avalikule sektorile ja
  • haridusasutustele. Tarkvara riigihangetel sätestatakse ĂĽldine nõue, et riigiasutuste
  • ja kohalike omavalitsuste ostetaval avalikus kasutuses oleval tarkvaral peab olema
  • eestikeelne kasutusliides;
  • eestikeelne kasutusliides;
  • jätkab olulisemate sõnaraamatute digitaliseerimist ja teeb need Internetis
  • tasuta kättesaadavaks. Loob veebis keelelehekĂĽlje - avaliku interneti-põhise
  • ti k l õ
  • i i k
  • keelevärava eesti keele õppimiseks, propageerimiseks ning keelealase nõu
  • saamiseks (õigekeele kontroll, sõnastikud, keelenõuanded, andmebaasid jm)
  • Võtab kasutusele digitaalsed Eestis avaldatud raamatute sundeksemplarid. Seab
  • eesmärgiks alustada terviklike automaatse tõlke sĂĽsteemide loomisega eesti keele
  • ja levinumate võõrkeelte vahel;
  • kiirendab Eesti kultuuripärandi ning kohaliku tele- ja raadiotoodangu
  • digitaliseerimist. Nii muudame Eesti kultuuripärandi kättesaadavaks igale
  • huvilisele kogu maailmas;
  • eraldab igal aastal 15 miljonit krooni emakeelsete digitaalsete
  • eraldab igal aastal 15 miljonit krooni emakeelsete digitaalsete
  • keeletehnoloogiate (kõnetuvastussĂĽsteem, kõnesĂĽntees ja sellel põhinevad
  • rakendused) väljatöötamiseks;
  • toetab Eesti EntsĂĽklopeedia veebientsĂĽklopeedia arendamist kus oleksid nii
  • toetab Eesti EntsĂĽklopeedia veebientsĂĽklopeedia arendamist, kus oleksid nii
  • entsĂĽklopeedilised artiklid kui ka sĂĽstematiseeritud info teemade kaupa
  • InfoĂĽhiskonna edendamise poliitika
  • Eduka kodanikuĂĽhiskonna aluseks on inimeste juurdepääs informatsioonile ning
  • võimalus otsuste tegemisel kaasa rääkida. Infotehnoloogia laialdane kasutuselevõtt
  • võimaldab meil elada säästlikult ja hoida keskkonda Valitsusliidu eesmärk on
  • võimaldab meil elada säästlikult ja hoida keskkonda. Valitsusliidu eesmärk on
  • teostada poliitikat, mis tagaks infoĂĽhiskonna järjekindla arendamise ning viimise
  • kõigi Eesti elanikeni
  • Valitsusliit soovib infoĂĽhiskonna senisest kiiremat arengut Eestis
  • Valitsusliit lähtub oma poliitikas veendumusest, et infoĂĽhiskonna arendamine on
  • kogu ĂĽhiskonna huvides olev ja kõigile paremat elukeskkonda loov tegevus
  • Valitsusliit peab oluliseks Eesti infoĂĽhiskonna parimate saavutuste propageerimist
  • välismaal
  • Tagame Interneti ja andmeside kättesaadavuse
  • S ll k k
  • liit jä
  • Selleks kavandab valitsusliit järgmised sammud
  • tagab kõigile avaliku sektori ning avalike internetipunktide arvutitele ID
  • kaardi lugejad aastaks 2008. Igas raamatukogus, linna- ja vallavalitsuses peab
  • olema inimesel võimalik kasutada internetiĂĽhenduse ja ID-kaardi lugejaga
  • varustatud arvutit;
  • loob tingimused linnast maale elama ja tööle asumiseks ja kaugtööks ning
  • muudab kiire Interneti kättesaadavaks igale Eesti kodule ja ärile. Igal Eesti kodul
  • ning ettevõttel peab olema võimalik saada mõistliku hinnaga kiiret
  • ning ettevõttel peab olema võimalik saada mõistliku hinnaga kiiret
  • internetiĂĽhendust, mis aitab Eesti inimestel infoĂĽhiskonnas kaasa rääkida ning
  • tagab Eesti ettevõtete konkurentsivõime;
  • võimaldab tasuta traadita Interneti iga omavalitsuse keskuses aastaks 2010
  • luues vastava avaliku teenuse standardi. Nii nagu kogu Eesti on kaetud
  • mobiilivõrguga, peab vähemalt kõikides linna- ja vallakeskustes olema võimalik
  • kasutada tasuta traadita Internetti;
  • KINDLUSTAME INFOĂśHISKONNAS TOIMETULEKUKS VAJALIKU
  • HARIDUSE
  • Selleks et infoĂĽhiskonna vahendeid oskaks ja saaks hästi kasutada nii õpilased kui
  • Selleks, et infoĂĽhiskonna vahendeid oskaks ja saaks hästi kasutada nii õpilased kui
  • ka õpetajad
  • valitsusliit
  • tagab igale õpetajale sĂĽlearvuti ja käivitab programmi eesmärgiga tagada alates
  • tagab igale õpetajale sĂĽlearvuti ja käivitab programmi eesmärgiga tagada alates
  • põhikooli viimasest klassist igale õpilasele tehniline ligipääs arvutitele ja
  • Internetile kodus ning koolis;
  • t k kh
  • d õ il
  • d l t
  • seadustab, et keskhariduse ĂĽhe osana saavad õpilased alates 2009. aastast
  • arvutikasutamise oskustunnistuse (AO/ECDL tunnistus);
  • toetab emakeelse õpitarkvara arendamist ja kasutamist ning interneti-põhiste
  • emakeelsete õpikeskkondade arendamist, millega kaasneb õpetajate koolitus;
  • viib õpikud ja töövihikud vabaks kasutamiseks, lugemiseks, allalaadimiseks ja
  • väljatrĂĽkkimiseks Internetti. Kasutusõigused avalikuks kasutamiseks omandab
  • autoritelt riik;
  • Selleks, et kõigil inimestel oleks võrdne võimalus osa saada infoĂĽhiskonna
  • võimalustest, valitsusliit
  • võimalustest, valitsusliit
  • tagab koostöös erasektoriga tasuta arvuti algõppe ja ID-kaardi elektroonilise
  • kasutamise oskuse kõigile soovijatele – nii tööealistele kui ka pensionäridele;
  • töötab välja ja rakendab erivajadustega inimestele infoĂĽhiskonda kaasamise
  • töötab välja ja rakendab erivajadustega inimestele infoĂĽhiskonda kaasamise
  • programmi;
  • ARENDAME JĂ„RJEKINDLALT E-RIIKI
  • riik peab kodanikuga suhtlema elektrooniliste kanalite kaudu juhul kui
  • kodanik suudab ennast piisavalt turvaliselt tuvastada Riik ei sunni kodanikku
  • kodanik suudab ennast piisavalt turvaliselt tuvastada. Riik ei sunni kodanikku
  • kĂĽlastama riigiasutusi, välja arvatud erijuhtudel kui menetlust ei ole võimalik läbi
  • viia ilma isikuga fĂĽĂĽsiliselt kohtumata;
  • iik i k h
  • t k d
  • ikk fĂĽĂĽ ili t d k
  • bil tõ
  • riik ei kohusta kodanikke fĂĽĂĽsiliste dokumentide abil tõendama oma õigusi
  • pädev ametnik kontrollib isiku õigusi, kasutades andmesidevahendeid ja
  • andmekogusid. Kodaniku soovi korral väljastab riik talle dokumendi
  • elektrooniliselt juhul, kui dokumendi väljastamise nõuded seda ei välista;
  • tagab, et riigiportaalist www.eesti.ee on 2008. aastaks avaliku sektori teenused
  • kodanikele ja ettevõtjatele kättesaadavad, sh ettevõtte asutamine kahe tunniga;
  • kodanikele ja ettevõtjatele kättesaadavad, sh ettevõtte asutamine kahe tunniga;
  • elukoha muutumise registreerimine; dokumentide taotlemine; kooli- ja
  • lasteaiakoha taotlemine; riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavate toetuste
  • taotlemine; kõik planeeringud jne Kõik planeeringud ja nende eelnõud
  • taotlemine; kõik planeeringud jne. Kõik planeeringud ja nende eelnõud
  • keskkonnamõjude hinnangud jm. olulised dokumendid peavad olema avaldatud
  • kodulehe, soovijaid teavitatakse kodukoha elukeskkonda muutvatest protsessidest;
  • muudab avalikus sektoris arvlemise 2010. aastaks paberivabaks ehk e-arvetel
  • põhinevaks. Kehtestab, et hiljemalt aastast 2010 saavad riigile teenust osutavad
  • äriĂĽhingud riigile esitada vaid e-arveid ning riik omakorda kohustub samaks
  • äriĂĽhingud riigile esitada vaid e-arveid ning riik omakorda kohustub samaks
  • ajaks looma e-arvlemiseks sobiva internetikeskkonna. Võtab eesmärgiks, et
  • riigihanke pakkumisi saab esitada ainult elektrooniliselt;
  • Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis
  • USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni
  • a) 10% - ni;
  • b) 15% - ni;
  • c) 20%- ni;
  • d) 25%- ni;
  • e) 30%- ni
  • d) 25%- ni;
  • Turgude iseregulatsiooni võimele, mis viiks tööjõu täishõivele ja
  • tagaks makroökonoomilise tasakaalu loodavad
  • a) uusklassikalise koolkonna esindajad;
  • b) keynsliku koolkonna esindajad;
  • c) marksistliku koolkonna esindajad;
  • d) varimajanduse tegelased
  • Ă„ritsĂĽklid
  • on põhjustatud intressimäärade tõusust;
  • on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel;
  • avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena;
  • c) avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena;
  • on põhjustatud tehnoloogia arengust
  • Majanduslik tõus
  • kestis alates 1932 aastast alates praktiliselt kuni II maailmasõja alguseni;
  • väljendab negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel;
  • on nähtus, mille põhjusi ei suuda kaasaegne majandusteadus ära seletada;
  • järgneb tavaliselt alangule ja toob kaasa majandusliku aktiivsuse tõusu
  • d) järgneb tavaliselt alangule ja toob kaasa majandusliku aktiivsuse tõusu
  • J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina
  • ndate aastate stagflatsioonile;
  • välisteguritest tingitud äritsĂĽklite teooriale;
  • kommunistliku ideoloogia tungimisele majandusteadusse;
  • ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile;
  • I maailmasõja järgsele hĂĽperinflatsioonile
  • d) 1930-ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile;
  • Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate
  • näitajate, välja arvatud ĂĽhe, suurenemisel. Seega ei suurene
  • rahvatulu;
  • ĂĽldine hinnatase;
  • töötus;
  • reaalne kogutoodang;
  • tööhõive
  • c) töötus;
  • tööhõive
  • Klassikaline majandusteooria
  • eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja välistab Suure Depressiooni taolise kriisi
  • eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja välistab Suure Depressiooni taolise kriisi
  • võimaluse;
  • käsitleb tööpuuduse esmase põhjusena liialt kõrget palga taset võrreldes toodangu
  • hinnatasemega;
  • b) käsitleb tööpuuduse esmase põhjusena liialt kõrget palga taset võrreldes toodangu
  • kohaselt saavutatakse täishõive tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile;
  • lähtus Say seadusest et igasugune pakkumine loob iseendale ka nõudluse;
  • c) kohaselt saavutatakse täishõive tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile;
  • lähtus Say seadusest, et igasugune pakkumine loob iseendale ka nõudluse;
  • eeldab palkade ja hindade jäikust, mis kindlustabki täishõive;
  • kohaselt ei garanteeri turud automaatselt madalat töötust ja potentsiaalset SKP taset
  • Kogupakkumine S
  • e. ettevõtjate poolne toodangu pakkumine kahaneb kui
  • tehnoloogilised täiustused tõstavad tootmise produktiivsust;
  • ametiĂĽhingute nõudmisel tõstetakse miinimumpalga taset;
  • kodumajapidamiste säästmine ja investeeringud kasvavad;
  • töötajad eelistavad enam vaba aega töötamisele;
  • importkaupadele kehtestatakse tollid ja kvoodid;
  • d) töötajad eelistavad enam vaba aega töötamisele;
  • e) importkaupadele kehtestatakse tollid ja kvoodid;
  • ettevõtetevaheline konkurents kasvab
  • Kogunõudlus D e tarbimine kasvab kui
  • Kogunõudlus D
  • e. tarbimine kasvab kui
  • eksport kasvab ja import kahaneb;
  • ĂĽldi
  • a) eksport kasvab ja import kahaneb;
  • ĂĽldine maksukoormus kasvab;
  • rahapakkumine suureneb;
  • c) rahapakkumine suureneb;
  • intressimäärad tõusevad;
  • kodumajapidamised on nooremad ning keskmisest suurema liikmete arvuga;
  • e) kodumajapidamised on nooremad ning keskmisest suurema liikmete arvuga;
  • avaliku sektori kulutused kasvavad
  • f) avaliku sektori kulutused kasvavad
  • MajandustsĂĽkli langusfaasi iseloomustavad
  • ettevõtte kaubavarude vähenemine;
  • b) tarbijate poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste
  • vähenemine;
  • b) tarbijate poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste
  • tööpuuduse suurenemine;
  • c) tööpuuduse suurenemine;
  • d) ettevõtete aktsiate hinnad tõusevad;
  • reaalse konkurentsi vähenemine;
  • e) reaalse konkurentsi vähenemine;
  • konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumine;
  • f) konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumine;
  • tööliste heaolu kasvab kuna hinnad võivad langeda;
  • ili d äit j d i h l
  • h) riigi makroökonoomilised näitajad ei halvene
  • Millised seisukohavõtud kuuluvad traditsioonilisele keynslikule
  • koolkonnale
  • a) arenenud kapitalistliku majanduse tĂĽĂĽpiliseks seisundiks on
  • alakoormatus ja tööpuuduse esinemine;
  • b) täishõive saavutatakse tänu konkurentsile turumajanduses, mille
  • käigus hinnad, palgad ja intressid kohanevad, tasakaalustades
  • p g
  • sellega majanduse;
  • c) majanduse kriisist väljatoomiseks tuleb stimuleerida
  • c) majanduse kriisist väljatoomiseks tuleb stimuleerida
  • kogunõudlust;
  • d) täishõive tasemel on garanteeritud potentsiaalne kogutoodang
  • d) täishõive tasemel on garanteeritud potentsiaalne kogutoodang
  • seega kogupakkumiskõver on peaaegu vertikaalne;
  • e) majanduse makrotasakaal võib saabuda situatsioonis kus on
  • l õib
  • e) majanduse makrotasakaal võib saabuda situatsioonis, kus on
  • tegemist kõrge töötusega ja SKP on allpool potentsiaalset
  • väärtust
  • e) majanduse makrotasakaal võib saabuda situatsioonis, kus on

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

196
pdf
Makroökonoomika
116
pdf
Sissejuhatus majandusteooriasse
72
docx
Majanduse alused
147
docx
Eesti XX sajandi algul
36
docx
Majandus
82
docx
MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT
45
doc
Majandus õpetuse aasta konspekt
16
docx
Majanduse abc





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !