Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seminar 1 - Eesti majandus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhu me oleme jõudnud tänaseks päevaks?
  • Miks Mis asi oli majanduspiir?
  • Millal toimus Eesti rahareform ja millistel alusel seda realiseeriti?
  • Millised on makroökonoomika eesmärgid?

Lõik failist

Seminar 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2010 Moto ,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus . · Probleemid algasid ammu enne taasiseseisvumist 20 20.08.1991 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale ( embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud . · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon .
2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz II. Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Kooperatiivid. K tii id Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra. 3. Tegelik g võimalus alustada oli 1992 a. ppärast rahareformi. 4. Töökohtade arv vähenes 1990-1995 21% võrra. 5 1991-1993 5. 1991 1993 erastatii väikeettevõtted. äik õ d 6. Pärast erastamisseaduse jõustumist 1993 a. algas suurerastamine ja 1995 a. olid enamik tööstusettevõtteid müüdud.
7 Probleemiks oli ka kõrge inflatsioon . 7. inflatsioon 8. Üldine majanduslangus suudeti peatada alles aastaks 1995.
3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz III. Milliste probleemidega põrkus Eesti pangandus 1990-ndate aastate esimesel poolel ja kuhu me oleme jõudnud tänaseks päevaks?
Panganduskriis
4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keerulisele majanduslikule olukorrale lisandus ka Eesti esimene panganduskriis, mille tõttu paljudel ettevõtetel polnud enam rahalisi vahendeid tootmise arendamiseks ning tooraine ostmiseks . ostmiseks Kas Eesti Pangal oli õigus kui ta kuulutas moratooriumi esimesele endises NL-s asutatud pangale (Tartu Kommertspank) või ei, on üheselt raske selgitada.
Tartu Kommertspanga tolleaegseid probleeme võib jagada tinglikult kolme gruppi: i 1) lühiajalise krediidiressursi baasil anti välja küllaltki pikaajalisi odavaid laene ; 2) kogemuse vähesuse tõttu anti laene ka ilma igasuguse tagatiseta (sõber ikkagi); 3) Eesti riigi poolt garanteeritud suur laen jäeti riigi poolt pärast tehingu nurjumist j i t kinni ki i maksmata k t (AS Claus). Cl )
Eesti Panga suhteliselt radikaalne käitumine viis olukorrani, kus reaalne konkurents pangandusturul hakkas kaduma.
5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz IV. Kas teatud kaupade müük Eestis 1989-1992 aastatel talongide alusel oli suur rumalus või on siin ka mingi mõistlik selgitus olemas? Talongid. Miks? Mis asi oli majanduspiir?! Rubla kehtis veel!
V. Millal toimus Eesti rahareform ja millistel alusel seda realiseeriti? 1992 a. enne jjaanipäeva p jja vahetuskurss 1 DEM = 8 EEK
VI. Millist i i erastamisstrateegiat i i kasutatii Eestis i suurettevõtete õ
Vasakule Paremale
Seminar 1 - Eesti majandus #1 Seminar 1 - Eesti majandus #2 Seminar 1 - Eesti majandus #3 Seminar 1 - Eesti majandus #4 Seminar 1 - Eesti majandus #5 Seminar 1 - Eesti majandus #6 Seminar 1 - Eesti majandus #7 Seminar 1 - Eesti majandus #8 Seminar 1 - Eesti majandus #9 Seminar 1 - Eesti majandus #10 Seminar 1 - Eesti majandus #11 Seminar 1 - Eesti majandus #12 Seminar 1 - Eesti majandus #13 Seminar 1 - Eesti majandus #14 Seminar 1 - Eesti majandus #15 Seminar 1 - Eesti majandus #16 Seminar 1 - Eesti majandus #17 Seminar 1 - Eesti majandus #18 Seminar 1 - Eesti majandus #19 Seminar 1 - Eesti majandus #20 Seminar 1 - Eesti majandus #21 Seminar 1 - Eesti majandus #22 Seminar 1 - Eesti majandus #23 Seminar 1 - Eesti majandus #24 Seminar 1 - Eesti majandus #25 Seminar 1 - Eesti majandus #26 Seminar 1 - Eesti majandus #27 Seminar 1 - Eesti majandus #28 Seminar 1 - Eesti majandus #29 Seminar 1 - Eesti majandus #30 Seminar 1 - Eesti majandus #31 Seminar 1 - Eesti majandus #32 Seminar 1 - Eesti majandus #33 Seminar 1 - Eesti majandus #34 Seminar 1 - Eesti majandus #35 Seminar 1 - Eesti majandus #36 Seminar 1 - Eesti majandus #37 Seminar 1 - Eesti majandus #38 Seminar 1 - Eesti majandus #39 Seminar 1 - Eesti majandus #40 Seminar 1 - Eesti majandus #41 Seminar 1 - Eesti majandus #42 Seminar 1 - Eesti majandus #43 Seminar 1 - Eesti majandus #44 Seminar 1 - Eesti majandus #45 Seminar 1 - Eesti majandus #46 Seminar 1 - Eesti majandus #47 Seminar 1 - Eesti majandus #48 Seminar 1 - Eesti majandus #49 Seminar 1 - Eesti majandus #50 Seminar 1 - Eesti majandus #51 Seminar 1 - Eesti majandus #52 Seminar 1 - Eesti majandus #53 Seminar 1 - Eesti majandus #54 Seminar 1 - Eesti majandus #55
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 55 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 107 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
196
pdf

Makroökonoomika

Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust.

Makroökonoomika
thumbnail
60
pdf

Loeng 1 - Sissejuhatus makrookonoomikasse

4. Riik ei sekku majandusse. Kuidas saab riik majandusse sekkuda? 24 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Uusklassitsistlik majandusteooria 1. Turumehhanism on piisavalt Tasakaalu korral nõudlus tugev et saada üle välistest tugev, võrdub pakkumisega ja vapustustest ja viia majandus muutus pole vaja. kiiresti üldisesse tasakaalu. 2. Majanduses on alati olemas Eeldus kehtib ka asendusvõimalused, d õi l d mille ill tööjõu ööjõ kkohta. h tulemusena saab tarbija alati asendada puuduv kaup teisega teisega. 3

Matemaatika
thumbnail
40
pdf

Loeng 11. - Fiskaal- ja monetaarpoliitika

Q -reaalne SKP; G -valitsuse lit kulutused. k l t d 10 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Eelarvedefitsiidi tõlgendamine Näeme, et tulumaks on funktsioon SKP-st ja hindade tasemest, seega defitsiit muutub ärindustsükli käigus. Kui majanduses on langusperiood, maksavad inimesed ja ettevõtted makse vähem. Eelarve tulud vähenevad. Samas valitsuse kulud kasvavad, kuna makstakse töötutele toetusi. Kui majandus on tõusulainel, siis maksavad inimesed ja ettevõtted rohkem makse. Eelarvtulud kasvavad. Ka valitsuse kulutused vähenevad, vähenevad kuna vähem inimesi saab töötuse kompensatsiooni. Need muutused valitsuse kuludes ja tuludes iseloomustavad automaatsete stabilisaatorite toimet. Stabilisaatorid: · vähendavad tsükliliste kõikumiste amplituude · suurendavad kulutusi langusperioodil · vähendavad kulutusi tõusuperioodil

Majandus
thumbnail
30
pdf

Seminar 2 - SKP leidmine

· kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli; jah · rebasteks löömise õhtuks osteti kast Prantsuse veini; jah · sotsiaalministeeriumi kaudu maksti välja pensionäridele · pension; Ei lähe riigiostudesse, arvestatakse tehtud kulutustes · Elqoteq investeeris uue tsehhi ehitusse Eestis; Jah; ei lähe RKPsse · prantslased ostsid Raekoja platsi jaapani restoranist sushit; jah · kirjandusmuuseum ostis antikvariaadist muistse Eesti Lehola maavanema Lembitu autogrammiga piibli; ei · kli t ostis klient ti ki kinnisvaraarendajatelt i d j t lt uue maja j Tiskres; Ti k jah · klient ostis kinnisvaraarendajatelt renoveeritud maja Nõmme linnaosas; ei 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Viletsuse e

Majandus
thumbnail
42
pdf

Loeng 8 - Tööturg ja tööpuudus

ll ikkagi ikk i kasulik. k lik Kuna turg ei määra tööjõu hinda, siis ei meeldi sellised soovitused liberaalse turumajanduse pooldajatele. 19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Duaalsed tööturud Tööturu teooriad, mida oleme seni käsitlenud, on vähe arvestanud tööstuse struktuuri. Duaalse majanduse hüpotees väidab, et majandus koosneb: 1. Arenenud tehnoloogiaga oligopolistlikest tootmisharudest ehk tuumast Tuumikfirmade osatähtsus majanduses on suurem ja nad saavad suuremaid kasumeid. Kõrgemad kasumid lubavad mõningast hooletust firmade käitumises. Tuuma sektorit iseloomustavad stabiilsus, kõrged palgad ja soodustused. Tuumfirma kasutab tööjõu värbamisel sõelumismeetodit. Põhjustab diskrimineerimist. Sõelumismeetod on ka soovituskirjad. soovituskirjad

Majandus
thumbnail
84
pdf

Loeng 5 - Nõudlus ja pakkumine

konkureeri 5 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz M Monopol l Turg kaupadele ja teenustele, kus on ainult üks müüja, kes siis määrab kauba või teenuse hinna hinna. Loomulikud monopolid, kelle tegevust püütakse siis riigi tasandil reguleerida: näit. Eesti Energia, Tallinna Vesi, Tallinna Soojus, Microsoft, ... 6 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Monopson Täielik konkurents eeldab ühelt poolt paljude müüjate olemasolu, teiselt poolt peab nende müüjate vastas seisma ka suur ostjate vägi. Paraku on mõnikord ka üksik ostja võimeline hinda mõjutama. Situatsioon,, kus turul on küll p palju

Majandus
thumbnail
32
pdf

Loeng 9 - Inflatsioon

i t l k säästmist. Tagajärg: buum elamuturul. Samuti tingis hindade tõus ostulaine, et sel viisil vastu seista hinnatõusule. Ka see vähendas säästmist. 19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Maksumoonutused Inflatsioon moonutas minevikus maksusüsteemi rohkem kui tänapäeval, mil mõningad isikumaksud on indekseeritud. Eesti kohta need väljaütlemised ei kehti. M k nõutakse Makse õ k sisse i k kapitali i li nominaalselt, i l l mitte i reaalselt l l tulult. l l Kapitali kasvu sidumine inflatsiooniga tagaks ettevõtete maksukoormuse

Majandus
thumbnail
32
pdf

Loeng 12 - Tulupoliitika

2. Saksamaal kehtib üliliberaalne poliitika töötajate mobiilsuse ja adaptiivsuse kindlustamise alal. · Noored võivad võtta kaks aastat aega g täielikult subsideeritud täisajaga j g koolituseks. · Ligi pooled väljaõppest osalejad on täisajaga töötajad. · See vähendab märgatavalt võimalike struktuursete töötute arvu. Saksamaa majandus sõltub töötlevast tööstusest, kuna pool SKP-st tuleb sealt (USA-s vaid 1/4). Siit ka põhjus, miks nii suur abi (ca 9% valitsuse kulutustest) antakse rasketööstusele. k töö t l Valitsus V lit toetas t t väikeseid äik id jaj keskmisi k k i i elektroonika-, l kt ik arvuti- ti ja

Majandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun