Mängud Ajalehe tants Seda mängu saab mängida ainult paaris. Tuleb võtta ajaleht, minna kahekesi sinna peale ning kui muusika mängima hakkab peab tantsima. Muusika lõppedes volditakse ajaleht iga korraga aina väiksemaks ning võitja paar on see kes kõige kauem suudab ajalehelt maha astumata lõpuni olla. Ümber toolite Toolid on pandud ringi, ning inimesed istuvad nendel, muusika mängides tõustakse püsti ning kõnnitakse ümber toolite ja sellel ajal võetakse üks tool vähemaks ja kui muusika kinni pannakse peavad inimesed kiiresti omale tooli leidama kuhu istuda. See kes ilma jääb läheb mängust välja. Mäng kestab nii kaua kui jääb ainult üks tooli ja kaks võistlejat, see kes tooli saab ongi võitja. Viina mäng (alates 18.a.) Mänguks vajalik: tops, münt, viin ja pitsid. Lauale pannakse tühi tops. Igale mängijale valatakse pits viina. Algab kõige vanemast mängijast, kes võtab mündi ning lõõb selle vastu lauda ja peab saama selle topsi
Otsija eesmärk on silmad kinni leida ülesse üks inimene, peale mida läheb leitud isik otsijaks. Võitja otseselt puudub, kuid enda meeleheaks võivad võitjatena tunda ennast need, keda pole kordagi kätte saadud. Et mängu raskemaks teha, võib välja valida ka kaks otsijat, kuid sellisel juhul kehtib üks täht kõigile osalejatele siiski. Jääkarud Osavõtjaid vähemal 10. Määratakse ära ja märgitakse maha suur nelinurk – jääpank. Ülejäänud osa mänguväljakust on meri. Mängujuht määrab kaks juhtmängijat – jääkaru, kes seisavad jääpangal. Ülejäänud mängijad (karupojad) ujuvad meres (jooksevad ringi). Mängu alustamise signaali peale võtavad jääkarud teineteisel käest kinni ja lahkuvad jääpangalt vallatuid poegi püüdma, kes ei taha koju tulla. Vanad karud ajavad poegi taga ja püüavad ühendada vabad käed selliselt, et karupoeg jääks nende vahele. Taoliselt püütud karupoeg viiakse jääpangale jne. Kui on kinni püütud kaks
määrdumine, higistamine; ei ole meeldiv kaotada negatiivne emotsioon). 4 2. MÄNGUJUHT Mängujuht on isik, kes vastutab mängu ettevalmistamise, läbiviimise ja mängimisega kaasnevate tagajärgede eest. Omab ülevaadet mängude liikidest, teadmisi mängude läbiviimise metoodikast, mida oskuslikult kasutab praktilises tegevuses. Hea mängujuht on see, kes ... · ... oskab lugeda ja kasutada mängude kirjeldusi, oskab neid teistele lühidalt ja arusaadavalt seletada, vajadusel ette näidata liikumist, vahendite kasutamist · ... oskab valida sobivaid mänge vastavalt ürituse iseloomule, kohale, aastaajale, osavõtjate arvule, nende vanusele, soole, huvidele, rahvusele · ... oskab valida eriliigilisi mänge (füüsilise pingega vaimse pingega), üldtuntud mängude
Mängu käik: Mängijad istuvad või seisavad ringis. Mängu juht seisab ringi keskel ja viskab taskurätiku üles. Sel ajal, kui taskurätt õhus hõljub, peavad kõik mängijad naerma. Niipea kui taskurätt on langenud põrandale, peavad kõik naermise lõpetama. Kes naerab edasi, annab pandi. UNERIIDED Eesmärgid: arendada tähelepanu, õppida järeldusi tegema Vanus: 3-7 a Osavõtjad: 5-10 mängjat Mängu käik: Mängujuht ütleb lastele kolm tegevust, kus lapsed peavad mõtlema, milline väide on tema jaoks õige, ja samal ajal antud tegevust sooritama: aja põsed punni, pane silmad kinni, raputa pead. Mängujuht väidab: Uneriided on mugavad. Uneriideid ei ole vaja. Uneriided toovad hea une. Uneriided on pehmed. Uneriided on õues jooksmiseks. 1. TEGEVUS: aja põsed punni, kui sa arvad, mõtled, tunned, et uneriided on mugavad. Järgneb info andmine uneriiete kohta. 2
Mängu eesmärk: Valmistada lapsed ette teemaks ,,Kalad" Vajalikud vahendid: Kriidid/võimlemisrõngad Kirjeldus: Üks õpilane määratakse juhtmängijaks - kalaparve juhiks. Ülejäänud mängust osavõtjad seisavad ringjoonel ja joonistavad kriitidega ümber jalgade sõõri (kasutada võib ka võimlemisrõngaid). Viimased kujutavad endast kaldapool toitu otsivaid kalu. Igale mängijale antakse kordamööda neile tuttavate kalade nimed nt kilu, räim, lest, tursk jt. Mängujuht seletab, et tormi tulekul viib kalaparve juht kalad kaldapoolt ära sügavamasse ja ohutumasse meresoppi. Tormi vaibumise järel tulevad kalad eelnevatesse kohtadesse (sõõridesse) jälletagasi. Mängust lähemalt: Pärast mängujuhi hüüet: "Meri möllab!" jookseb kalaparve juht ümber teiste kalade (õpilased) ja kutsub neid oma nimepidi kaldapoolt lahkuma. Kalad, keda nimetati, lahkuvad oma sõõrist ja järgnevad parve juhile
Kes püüdjale kätte jääb, läheb uueks püüdjaks. Osavad on need lapsed, kes kätte ei jää. Mängitakse nii kaua, kui kõik kuu on nimetatud. Suvi ja talv Eesmärgid: arendada kiirust, kehatunnetusoskust ja tähelepanu Osavõtjad: paarisarv mängijaid Vahendid: papist ketas, mille ühel pool on talve- ja teisel ppol suvepilt Mängu käik: Mängijad seisavad kahes viirus nägudega vastakuti, teineteisest 2-3 m kaugusel. Üks võistkond on ,,suvi", teine ,,talv". Mängujuht seisab keskel ja nimetab kulliks kummagi aastaaja. Põgenejad püüavad joosta varem kindlaks määratud piirjoone taha. Kinnipeetud lahkuvad hetkeks mängust. Kumb võiskond saab võrdse arvu jooksude puhul rohkem püütuid. Pallisõda Eesmärk: harjutada liikuvat eset tabada Vahendid: suur pall, väiksed pallid Mängu käik: Mängijad on kahes reas vastamisi piirjoone taha. Igal mängijal on käes väike pall, mänguväljaku keskel asub suur pall
*Teki keeramine Vaja läheb: väikest tekki ja kahtekümmet mängijat. Mängijad peaksid teki peal seisma suhteliselt kitsalt; teki suurust ja mängijate arvu saab alati varieerida. Nüüd on mängijate eesmärgikstekk tagurpidi pöörata, ilma tekilt maha astumata või maad puudutamata. *Sõnaseletusmäng *Münditeatevõistlus Mängivad 5-7 liikmelised võistkonnad. Mängijad istuvad kas pingil või tihedalt üksteise kõrval asetatud toolidel. Mängujuht paneb kummagi võistkonna esimese mängija parema käe seljale 5-kopikalise. Märguande peale algab lõbus võistlus. Esimene peab mündi asetama teise käeseljale, see omakorda kolmandale ja nõnda edasi. Keegi ei tohi teist kätt appi võtta, münt liigub ainult käeseljalt käseljale. Kui münt maha kukub, peab selle oma käeseljale tagasi panema mängija, kes mündi maha pillas. Võidab võistkond, kes mündi kiiremini edasi annab. Magic stick · Inimeste arv: 6-15
tänapäeval Eesti jaoks valgusaastate kaugusel. Lisaks OM kullale, oli Tiit Sokk üks peategelastest ka N. Liidu meistritiitli võitmisel 1991 aastal Tallinna Kalevis. Auhinnakappi kaunistavad veel 1986 ja 1990 MM-i hõbedad ning 1989 EM-i pronks. Kuid Sokk pole ainult Euroopas ja N. Liidus nime teinud, ta on tulnud ka USA-s WBL-i meistriks Youngstown Pridega(WBL- liiga, kus tohtisid osaleda vaid kuni 195cm pikad mängijad). Kuid kus kohast ja kelle käe alt sirgus selline suurpärane mängujuht? Tiit Sokk on sündinud Tartus ning tema isa August Sokk on samuti üks Eesti korvpalli suurkujusid. Soku kärjäär on olnud pikk ning ta on treeninud erinevate nimekate treenerite juures. Esimene treener isa kõrval oli Aarne Laos. TSIK-is treenis teda aga juba Märt Kermon.Kuulsamatest nimedest juba profina treenisid teda Jaak Salumets, Aleksander Gomelski, Mike Fratello. N. Liidu noortekoondises oli juhendajaks Vladimir Obuhhov. Sokul polnud lihtne ennast jagada Kalevi ja N
1. rühmateatevõistlus- vabalt valitud teema, millega lõimida Vahendid: ELEVANT Teema: keel ja kõne 2 rühma, terve rühm tegutseb ühise eesmärgi nimel. Te olete juba õppinud tähti ja kirjutamist ning lugemist. Täna aga proovime kas te oskate koos kirjutada ja samal ajal joosta .Tuletame meelde, millest sõna koosneb? Tähtedest. Tähed ringis igaüks toob ühe tähe ning vaatate mis sõna te saate moodustada? 2. joonejooks e. Klassikaline teatevõistlus- vabalt valitud teema Teema: Keel ja kõne Mängu käik: Lapsed moodustavad grupid. Igale grupile antakse üks sõna. Tähed on kõik koos teises saali otsas ning igast grupist käib üks laps korraga ja võtab ühe tähe, mida tema grupi sõna moodustamiseks vaja on. See võistkond, kes enne sõna kokku saab, see on võitja. 3. Pendelteatevõistluse tüüpi teatejooks- Teema: Mina ja keskkond (tervislik toitumine) Mängu käik: Lapsed jagatakse kahte võistkonda. Võistkonnad jaotatakse veel pooleks ning ühe v�
KORVPALL Kool Lühidalt Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus mis lõppes 1-0. Ainukese korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul het
Ragbi Referaat Tallinn 2009 Sisukord 3. lehekülg Sissejuhatus 4. lehekülg Võistluskorraldus 5. lehekülg Tehnika ja Taktika 10. lehekülg Positsioonid Ragbis 12. lehekülg - Ajalugu 13. lehekülg Suurimad Rahvusvahelised Võistlused 14. lehekülg Ragbi Üle Maailma 15. lehekülg Ragbi Variandid 16. lehekülg Karistuslöögid 17. lehekülg Varustus 18. lehekülg Sportlase Eripära ja Treeningud 19. lehekülg - Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus Ragbi on väga kiire, põnev ja vaatamist väärt spordiala, mida mängivad osavad ja tugevad sportlased. Mulle meeldib selline tehniline mängu, eriti huvitav on vaadata mängijaid meisterliku sööduoskusega. Nüüd aga ragbist lähemalt... Ragbi on mäng, mida mängitakse tänaseks enam kui 120 riigis üle maailma. Suur osa ragbi võlust tuleb mängu väga pikast ja kirevast ajaloost, ragbiga kaasa käivatest traditsioon
Kris Killing KORVPALLI REEGLID REFERAAT Terviseteaduste ja Spordi Instituut Kehakultuur(TK1-KÕ) Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 AJALUGU ..........................................................................................................................................4 MÄNGUVÄLJAK.............................................................................................................................. 4 KORVID..............................................................................................................................................5 KORVILAUAD...................................................................................................................................5 PALL..................................................................................................
MÄNGUVÄLJAK. Mänguväljak on 40 X 20 m ristkülik, mis koosneb kahest väravaalast (vt. väljaku joonis) ning mängualast ja mida peab ümbritsema külgjoonte taga vähemalt meetrilaiune ja väravajoonte taga 2 m laiune ohuala turvatsoon/ohutustsoon. Väravate sisekõrgus on 2 m ja siselaius 3 m. Vabaviskejoon (9 m joon) on katkendjoon, mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune. MÄNGUAEG. Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi viivitada palli keskele mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta selle sinna toimetama peab)pärast talle visatud väravat andma palli kiiresti keskjoonele. Kui mängu normaalaeg lõpeb viigiga, aga võitja tuleb selgitada,
KORVPALL Referaat 2011 KORVPALL Korvpall on pallimäng, mida mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni kümnest mängijast, kellest korrga on platsil 5. Mängijate vahetuste arv ei ole piiratud. Harilikult mängitakse korvpalli saalis, kuid harva ka välitingimustes. Mängu eesmärgiks on toimetada pall põrgatades reeglitepäraselt vastase korvi ning kaitsta vastastel palli viskamist enda korvi. Korvi visatud pallide pealt arvestatakse punkte ning mängu lõpuks rohkem punkte saanud võistkond võidab. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga. Võistkonda juhib treener, kes valib mängutaktika. AJALUGU Korvpalli leiutas 1891. aastal James Naismith, kes oli Springfieldis (USA) ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja. 1892. aastal peeti esimesed ametlikud võistlused, kus ainsa korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall Aasiasse, hiljem ka Lõuna-Ameerikasse, Euroopasse ja mujale. Elukutseline korvpall sai alguse 19 sajandi lõpus. MÄNGUVÄL
Tartu Tamme Gümnaasium Rando Avarmaa Eesti Koolispordi Liidu Dumle rahvastepalli võistluste korraldamine Praktiline töö Juhendaja Tiina Tooding Tartu, 2013 Sisukord Sisukord....................................................................................................................1 Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Praktilise töö teoreetilise tausta ülevaade............................................................4 1.1. Pallimängude turniirisüsteemid......................................................4 1.1.1. Ringsüsteemi põhimõtt
Korvpalliväljaku mõõtmed Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimööduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit.Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring.Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9-78 sentimeetrit ning kaaluma 567-650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2-1,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei
õues lobiseda, majas sees paluks vaikust väsinute pärast. 3. päev · 11:30 Hommikusöök · 12:00 Mäng ,,Kunstnikud" · 13:00 Mäng ,,Viis keedetud, üks toores muna" · Peale viimast mängu peo lõpetamine, koristamine ja koju minek Seltskonnamängud: Pliiatsi pudelisse ajamine Siduda mängijatele ümber kõhu pael, mille otsa on seotud pliiats. Pliiats peab rippuma nagu saba. Rippuv pael peaks olema 30 kuni 50 cm pikkune. Mängija peab saama pliiatsi pudelisse, kes saab esimesena hakkama, on võitja. Mängijaid võib olla 2 ja miks mitte ka rohkem. Mis sa Kuule kaasa võtad? Mängujuht teab ainult, et Kuule saab kaasa võtta ainult enda eesnime esimese tähega algavaid asju, inimesi, loomi, omadused jne. Näiteks: kui mu nimi on Ants, siis ma võtan kuule kaasa ananassi, audi 100, arvuti, armastuse, aafriklanna, armsa kutsu jne
Kehalise kasvatuse referaat Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. (Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14.) Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi ol
Pärnu Ühsgümnaasium Jalgpall, korvpall, võrkpall Referaat Chris-Eric MartLaanemäe Päev G1.B Juhtendaja: Mehis Merilaine Pärnu 2018 Sisukord: Jalgpall......................................................................................................................3. Tutvustus....................................................................................................................3 Ajalugu.......................................................................................................................3 Mängureeglid.............................................................................................................3 Pall.............................................................................................................................3 Mänguväljak..................
Korvpalli mängu reeglid. Korvpall: Korvpalli mängitakse kahe viieliikmelise võistkonna vahel. Mõlema võistkonna eesmärgiks on pall vastaste korvi visata ja takistada vastasvõistkonda oma korvi viskamast. Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar. Korv, kuhu võistkond üritab palli visata, on vastaste korv ja korv, mida kaitstakse, on võistkonna oma korv. Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja. Võistkonna koosseisu kuuluvad mitte rohkem kui kaksteist mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten, treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener ning maksimaalselt viis eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis mängijat ja neid võib vahetada. Vahetusmängijast saab mängija ja mängijast saab vahetusm
''Kes ma olen?'' Mängijad istuvad ringis. Valitakse üks inimene, kes peab ruumist lahkuma (valimine näiteks loosi teel). Kui üks inimene on ruumist lahkunud, lepivad ülejäänud mängijad omavahel kokku kes ta on (valida tuleks erinevate ametite/elukutsete seast). Näiteks: lepitakse kokku, et ta on koristaja. Nüüd kutsutakse ruumist väljunud mängija ruumi tagasi ning ta küsib igalt ringis istuvalt mängijalt mida ta peaks endale ostma? Esimene ringis istuv mängija ütleb näiteks ämbri, teine ütleb mopi, kolmas põrandalapi jne (kõik asjad on seotud sellega, mida tal oma ametis vaja läheb). Küsimuste esitaja saab igalt ringis istuvalt mängijalt ühe vihje. Kui ta ei arva oma ametit ära enne, kui ring täis saab, peab ta uuesti ruumist väljuma ning teised mängijad mõtlevad talle uue ameti. Kui ta aga õige vastuse ära arvab, lahkub ruumist juba järgmine mängija. Edasi toimub kõik juba nii nagu enne. ,,Ajalehemäng"
Võrkpall Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja, Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded, maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline, tähtis palli ja mängija koostöö, lendava palli õigeaegses tabamises,
Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Eesti korvpall 2006. a. möödus 90 aastat korvpallimängu algusest Eestis. Korvpall pääses olümpiamängudele esmakordselt 1936. a. Berliinis ja eestlastele langes au see turniir avada, nad jäid lõpuks jagama üheksandat kohta. Esimesed eestlastest maailmameistrid olid Maret-Mai Otsa ja Ene Kitsing, kahekordseks tsempioniks krooniti Priit Tompson, esimeseks olümpiavõitjaks Tiit Sokk, aga hõbemedalivõitjaid kogunes terve rida Lõssov, Kullam, Kruus, Lipso (viimane on ainus, kel kaks olümpiamedalit kodus). Korvpallis on maailmameistriks kullatud kuus eestlast, Euroopa meistriteks koguni 13 ja kõigist neist saab selles raamatus lugeda. Mõistagi ka ainsast NBA-s mänginud Martin Müürsepast ja teistest ässadest viimase poole sajandi jooksul. Ameerikas ja Euroopas U
Pärnu Hansagümnaasium Referaat Korvpall Eliise Vilepill 11.a 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Tutvustus................................................................................................................................ 3 Ajalugu.................................................................................................................................... 3 Mänguväljak ja varustus.......................................................................................................... 4 Mängu eesmärk...................................................................................................................... 5 Mängureeglid.............................................................................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kirjeldus Pesapall on võistkondlik sportmäng, milles osalevad kaks 9-liikmelist võistkonda, kes tegutsevad vaheldumisi ründajate ja kaitsjatena. Mängitakse spetsiaalsel 100120 m läbimõõduga sektorikujulisel väljakul. Neli nn pesa moodustavad väljakul ruudu, mille küljepikkus on 27,43 m. Pesadevaheline mõtteline joon jaotab väljaku eesväljakuks ja tagaväljakuks. Ründava võistkonna mängijad löövad kurikaga vastasvõistkonna söötja poolt ette visatud palli väljakule. Kohtunik jälgib, kas tegu on õige või vale sööduga. Reeglitekohasel pallile pihtasaamisel muutub lööja jooksjaks ja tema ülesandeks on jõuda esimesse pessa enne palli. Ründajad püüavad väljakul kindlas järjekorras läbi joosta neli pesa; ühel pesal võib korraga olla ainult üks jooksja ning üks jooksja ei tohi teisest mööduda. Kaitsev pool püüab ründavat poolt punktisaamisel takistada, püüdes palli kinni enn
Stenar Kamarik P 37 VÕRKPALL Arvestustöö Juhendaja: Ants Rikberg Väike-Maarja 2014 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 AJALUGU........................................................................................................................................4 VARUSTUS......................................................................................................................................6 Mänguala......................................................................................................................................6 Võrk..........................................................................................................
xxx Korvpall REFERAAT Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Korvpall on üks populaarsemaid ja vaatemängulisemaid sportmänge maailmas. Suur huvi ja tähelepanu selle mängu vastu tugineb pidevalt muutuvatel mängisituatsioonidel, kompromissitul heitlusel, üksikmängijate poolt sooritatavate tehnikaelementide imetlemisel ja võistkonna kui terviku kokkumängul. Korvpall on pallimäng, mille eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga m
Põlva Ühisgümnaasium Kehaline kasvatus Õpimapp Autor: Jessika Roger Juhendaja: Karin Vassil Põlva 2013 Sisukord Kuulitõuge.....................................2 100m.............................................4 Korvpall.........................................5 Võrkpall........................................7 Ohutus ja hügieen........................8 Aus mäng.....................................9 Kuulitõuge Kuulitõuge on lühidalt öeldes kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Meeste kuul kaalub tavaliselt 7,26 kg aga naiste kuul kaalub 4 kg, kuid eri vanusegruppides võib kasutada ka erinevate kaaludega kuule. Kuuli tõugatakse õlalt ühe käega. Algasendis peab kuul puudutama võistleja kaela, lõuga või olema nende vahetus läheduses. Ka
Võrkpall Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja trnnisega, kus piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. 1895 leiutas ameeriklasest võimlemisõpetaja William Morgan mängu, mille ristis mintonette´iks. Inglased t�
Etikett Sissejuhatus See peatükk annab juhiseid, mil viisil golfi peaks mängima. Kui neid juhiseid järgitakse, saavad kõik mängijad golfi maksimaalselt nautida. Läbivaks põhimõtteks golfi mängimisel on see, et alati tuleb väljakul teistega arvestada. Mängu vaim Golfi mängitakse enamasti ilma kohtunikupoolse pideva järelevalveta. Mäng tugineb inimeste aususele - eeldusele, et teiste mängijatega arvestatakse ning reeglitest peetakse kinni. Kõik mängijad peaksid käituma distsiplineeritult, näidates alati üles viisakust ja järgides ausa mängu põhimõtteid, hoolimata sellest, kui võistluslik mängija ka poleks. Selline on golfimängu vaim. Ohutus Mängijad peaksid olema veendunud, et keegi ei seisa löögi või proovilöögi tegemise ajal liiga lähedal või sellises kohas, kus on oht saada pihta kepi, palli, kivide, kiviklibu, okste või muu sarnasega. Mängu ei tohi alustada ega jätkata enne, kui eelmised mängija
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
Artur Pinnonen JÄÄHOKI Intervjuu Tervise- ja Sporditeaduste Instituut Tallinn 2014 SISUKORD 1Jäähoki......................................................................................................................................2 1.1Ajalugu........................................................................................................... 3 1.2Jäähokivahendid............................................................................................. 4 1.3Võistlusmäärused........................................................................................... 4 Meeskondade võistlus...................................................................................... 4 Naiskondade võistlus........................................................................................ 5 Punktid ja play-off-mängud.....................
KOOL Nimi JALGPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................3 Ajalugu........................................................................................................3 Levik.............................................................................................................4 Tehnika........................................................................................................4 Palli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
