Seltsiliikumine eestlaste seisukohast 18. ja 19 sajandil (0)

Rahvuslik ärkamine Eestis ja seltsiliikumine

1857.aastal asutas Vändrast päris eesti soost köster Johann Voldemar Jannsen nädala lehe Perno Postimees (nüüd Eesti Postimees). See liitis rahva. Jannseni lehele tegi kaastööd koolmeister Carl Robert Jakobson, kelle lood tähelepanu köitsid. Probleemide tõttu tahtis asutada Jakobson oma ajalehe, aga selleks ei saanud algul luba. Lõpuks 1878.aastal õnnestus tal see, nimega ,,Sakala,, . Võrreldes Postimehega oli Sakala poliitilisem ja avaldas soovi siduda eestlaste tulevik Vene keisriga. Jakobsonist sai liider ja Sakalast meelsuse kujundaja. 1882.aastal haigestus ta kopsupõletiku ja suri. Suur tagasilöök Sakalale. Jakob Hurda rahvuslik programm Jakobsoni kõrval tõusis eesti rahvusliku vaimseks juhiks kooliõpetaja Jakob Hurt. Hurt pööras tähelepanu vaimsetele väärtustele. Eestlased ei saa suureks oma arvult vaid vaimult ja kultuurilt. 1870.aastatelhakkas Hurt vedama

AJALUGU - PT.23 VAIMUELU

· Elementaarkoolid- linnakoolide alam aste Õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. · Talurahva haridustee: vallakool -> kihelkonnakool. · Talurahvaseadused- kindlam koolikorraldus. · 1840 usuvahetusliikumi tagajärjel Lõuna-Eestis õigeusu maarahvakoolid. · Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks-Tartusse 1828.a. elementaarkoooliõpetajate seminar. · Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlaste kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. · Kohustuslik koolisundlus- 19.saj keskel. Esimesena Pilistvere kihelkonnas. 1870-80 üle eesti. · 1880 peaaaegu täielik lugemis ja 30-40% kirjutamisoskus(tänu rahvakoolidele). EESTIKEELNE KIRJASÕNA. · ILMALIK KIRJANDUS- 19.saj eestikeelses kirjakeeles valitsevaks. - Peamisteks levitajateks kalendrid(sajandi keskel kümmekond)

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka rahvarõivaid(pidades neid liialt toretsevaiks), rahvapille(näiteks torupilli peetu lausa patuseks riistapuuks), vana rahvalaulu ja mud sellist, rääkimata muinasusundi jäänustest, nagu ohvrinõiad õuenurkades või ohvrivakad aidas. Näib,et eestlaste maailmapildis oli tekkinud tühimik otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet.

Ärkamisaeg

ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri loovaks eesti rahvuseks. Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes RL keskuseks Tartu. RL on iseloomulik kõikvõimalike kultuuriliste ja majanduslike seltside asutamine. Põllumeesteseltsid jagasid praktilisi nõuandeid maaharimisest. Linnades ja ka suuremates

Vene aeg + Balti erikord

Ametlikuks riigiusuks Vene usk. Popiks muutus Vennaste koguduste liikumine-u50000 liiget. Saj.keskel hakkas Järvamaal ja Harjumaal levima Maltsveti liikumine, rajajaks Juhan Leinberg-rahva päästmine raskest maj. olukorrast usu kaudu. Baltisaksa kultuurielu-keskuseks Tartu-seotud ülikooli taasavamisega. Asutati joonistuskool. Raadi mõis kujunes ülikooli kõrval kunstielu keskuseks, kus käis kohal tollane vaimueliit. Tallinnas edendasid kunstielu Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Seltsiliikumine hõlmas teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone (üle50 seltsi). Arhitektuuris valitses klassitsis(mõisad, postijaamad, kõrtsihooned). Kirjanduses-enamik teoseid käsitles kohalikke olusid ning levik ei ületanud Baltikumi piire. Estofiilid-Baltisakslastest Eesti huvilised.uurisid keelte kultuuri, andsid välja ilukirjandust, ajalehti, kooliraamatuid ja avasid teaduslikke seltse. Nende tegevuse tulemusena seati sisse Eesti keele lektori koht Tartu Ülikoolis. Nendega liitusid

Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud

olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, mille tuumikuks olid tol ajal kirkuõpetajad ja koolmeistrid. Friedrich Robert Faehlmann - ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwald - ,,Kalevipoeg" Rahvusliku ärkamise algus Ühiskonnaelus toimusid suured muutused ka täna raudteede, tööstuse, linnade arengu läbi. Majandusliku aluse pani murrang omandisuhetes - talude päriseksostmine ja eestlastest

ÄRKAMISAEG

sissevedu Euroopasse). 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud.

Rahvuslik liikumine 19. sajandil

1.Rahvuslik liikumine 19. sajandil 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik omal moel valmistasid ette sajandi teise l poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Venastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nimelt taunisid usuliselt ärganud vanu kombeid, rahvariideid, rahvapille jne. Nende maailmapildis oli tekkinud mingi tühemik-otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Üldiselt oli eestlastel kaks valikut: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas, et valiti viimane. 1.1.Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi