10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kerli.K
Õppematerjali autor
Carl Robert Jakobsoni Gümnaasium UJUMINE Referaat Koostaja: Janika Kleemann 11c Juhendaja: Tiit Ilver Viljandi 2011 Ujumisest üldiselt Ujumine on üks vanimaid spordialasid, millega on tegeldud juba kiviajast saati ehk üle 6000 aasta. See ei nõua suuri investeeringuid ning on harrastatav aastaringselt. Piisab vaid mugavast ujumistrikoost ja lähedal asuvast veekogust või basseinist. Ajalugu Kuigi Upsala ujumisklubi väidab ennast olevat maailma vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises, et vältida pritsmeid. 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistri
olen selliseks tulemuseks suuteline . Oli üsna ideaalilähedane ujumine , vaid viimasel kümnel meetril läksid hingamine ja rütm veidi sassi ." Tulemus: 25. koht ANNALIISA PÕLD Naiste 400 m kompleksujumine 4.58,21 (35. Koht) Sünniaeg ja koht: 24. august 1990, Tartu Mõõdud: 165 cm, 60 kg Klubi: North Coast Aquatics, Keila Swimclub Treenerid: Jeff Pease Õppeasutus või amet: Torrey Pines High School, õpilane Saavutused: USA klubide juunioride meistrivõistluste 50 m seliliujumise hõbe (2006) Texases toimunud 2008. aasta USA ujumise meistrivõistlustel täitis AnnaLiisa Põld 400 meetri kompleksujumises ajaga 4.54,43 Pekingi olümpiamängude Bnormatiivi. Ujumiskoondise pesamuna AnnaLiisa Põld tahtis pärast oma olümpiastarti näo ajakirjanike eest ära peita nii häbi oli tal enda olümpiadebüüdi pärast. 45. koht ei anna tõepoolest põhjust rõõmustamiseks. 17aastane AnnaLiisa Põld jääb seatud eesmärgist , Aivi Liiv.Kiili Eesti rekordist 4
tuleb viivitamatult hüpata vette ning teise pika vilega viivitamatult minna stardiliinile ja haarata käepidemetest (see on lubatud ka enne teist vilet). Kui starter on saanud kohtunikult stardiloa (väljasirutatud käsi, mis peab jääma sellesse asendisse kuni stardisignaali kõlamiseni), annab ta käskluse ,,Kohtadele!", mille järel vahetuses osalejad peavad kohe sisse võtma stardiasendi, asetades vähemalt ühe jala stardipuki esimesele servale. Käte asend ei ole reglementeeritud. Seliliujumise ja kombineeritud teateujumise puhul peavad osalejad võtma stardiasendi, olles vees ja haaranud käepidemetest. Alles siis annab starter signaali - sireeni (lasu, vile). Stardisignaaliks võib olla ka käsklus ,,Läks!" ja samaaegne järsk lipu lehvitus alla. ,,Ühe stardi reegli" puhul tuleb iga ujuja, kes stardib enne stardisignaali, diskvalifitseerida. Kui stardisignaal on kõlanud enne diskvalifitseerimist, tuleb lasta distants lõpetada ning eksinud ujuja diskvalifitseeritakse pärast
Pukilt sooritatakse krooli, liblikujumise ja rinnuliujumise stardihüpped. Veest allustatakse ainult seliliujumist. 4. Rinnuli pöördel peab vastu seina minema ..... käsi/kätt. Kuidas sooritatakse delfiini pööre? Rinnuli pöördel peab vastu seina minema kaks kätt. Delfiini pöördel tuleb puudutada mõlema käega seina ning seejärel end seinast ära tõukama. 5. Millistes ujumisviisides on lubatud ka saltopööre? Saltopööre on lubatud seliliujumise ja krooli puhul. 6. Mitu valestarti on lubatud võistlejal? Võistlustel ei ole lubatud teha ühtki valestarti. Valestardi puhul ei võeta tulemust arvesse. 7. Kas stardihüpet võib sooritada ka puki kõrvalt? Ei, võistluste ajal ei ole puki kõrvalt hüppamine lubatud. 8. Kui kaugele võib ujuda võistleja vee all peale stardihüpet (meetrites)? Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit. 9. Miks on basseini kohal mõlemas otsas lipukesed?
Pärnu Hansagümnaasium R.S KERGEJÕUSTIK Juhendaja: Pärnu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik sisaldab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Kergejõustiku alla käib üle 40 ala. Suurem osa võistlusi peetakse staadioni või väljakutel. ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter Col
ajaga 25,29, millega ta sai 90 konkurendi hulgas 21. koha. 2005. aastal Jana Kolukanova poolt ujutud Eesti rekordist jäi Triinul puudu vaid üks sajandik. Poolfinaalipääs jäi 0,22 sekundi kaugusele. · Vabaltujumise 100 meetri distantsi läbis ta ajaga 56,10, millega ta sai 48 osaleja hulgas 33. koha. See tulemus jäi 0,29 sekundit alla Jana Kolukanovale 2005. aastast kuuluvast Eesti rekordist. · Triin Aljandile kuulub ka 14. juulil 2007 ujutud 50 m seliliujumise Eesti rekord 29,45. · 2008. aasta lühirajaujumise EM-il Horvaatias Rijekas parandas Triin Aljand 50 m liblikujumise Eesti rekordit 1,35 sekundi võrra ning sai ajaga 25,57 finaalis 4. koha. Medalist jäi tal puudu vaid kaks sajandikku. · 100 m liblikujumises parandas ta enda nimel oleva rekordi ning ujus uueks Eesti rekordiks aja 58,13. · Samas ujutud 50 meetri vabaujumises pääses ta uue Eesti rekordiga 24,58 poolfinaali.
nägu stardiseina poole, hoides käepidemetest. Keelatud on haarata varvastega ülevoolurenni servast või sellele toetuda. Stardi andmise hetkeni ei ole võistlejatel lubatud teha mitte mingisuguseid liigutusi. Start sooritatakse seinast tõukamisega. Pärast kohtuniku lühikesi vilesid peavad osalejad stardiks valmistuma (ära võtma liigse riietuse, välja arvatud ujumiskostüüm, vajaduse korral panema ette prillid) ja pärast pikka vilet astuma stardipukile. Seliliujumise ja kombineeritud teateujumise korral tuleb viivitamatult hüpata vette ning teise pika vilega viivitamatult minna stardiliinile ja haarata käepidemetest (see on lubatud ka enne teist vilet). Kui starter on saanud kohtunikult stardiloa (väljasirutatud käsi, mis peab jääma sellesse asendisse kuni stardisignaali kõlamiseni), annab ta käskluse ,,Kohtadele!", mille järel vahetuses osalejad peavad kohe sisse võtma stardiasendi, asetades vähemalt ühe jala stardipuki esimesele servale
jõukohane. Marko Albert, triatloni 41.Raske on jõuda kõrgele kohale, kui kolmest alast valdad hästi vaid ujumist, rattasõidus oled keskmik, ent lõppkohti otsustavas jooksus nõrk. Martin Liivamägi, 200 m kompleksujumise 35. Ujumiskoondise ühe suurima lootusena olümpial startinud Martin Liivamägile oli see teine järjestikune tiitlivõistlus, kus ta eesmärki ei täitnud. 35. koht jäi esialgu jõukohaseks hinnatud poolfinaalipääsust väga kaugele. Andres Olvik, 200 m seliliujumise 40.Kaks päeva enne olümpiastarti pressikonve- rentsil Eesti rekordi uuendamist iseenesest mõistetavaks pidanud Andres Olvik pidi pärast eelujumist kurvalt tõdema iseenesest ei tule siin midagi. Anna-Liisa Põld, 400 m kompleksujumise 35.Ujumiskoondise pesamuna Anna-Liisa Põld tahtis pärast oma olümpiastarti näo ajakirjanike eest ära peita nii häbi oli tal enda olümpiadebüüdi pärast. 35. koht ei anna tõepoolest põhjust rõõmustamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid