ees. Seliliujujad alustavad veest, selg ees. Nad hoiavad kinni basseini seinas olevaist käepidemeist ning seinale toetatud jalad ei tohi veepinnast kõrgemale ulatuda (ka varbad mitte). Seliliasendis tuleb püsida kogu võistlusmaad läbides, sealhulgas end pöördeseinast eemale tõugates. Kompleksujumine on viimase paaril aastakümnel moodi läinud võistlusala. Kogu distants on jagatud 4 võrdseks osaks. Esimene läbitakse liblik-(delfiini)stiilis, teine selili, kolmas rinnuli (brassi) ja neljas vabalt (krooli)ujudes. Nõuded on samad mis igasujumisviisis eraldi. Nii tuleb liblik- ja rinnuliujumislõik lõpetada kahe käe üheaegse seinapuutega, selili- ja vabaujumislõik vähemalt ühe käe puutega ning järjekordse lõigu alguses peab keha olema asendis, mis vastab selles lõigus kasutatava ujumisviisi reegleile. Teateujumisi korraldatakse nüüdisajal kahesuguseid. Vabas teateujumises võib iga ujuja ise
trenni tegemas. Ujumisvõistlused toimuvad kas 25-meetrises "lühikeses" basseinis või 50- meetrises "pikas" e. olümpiabasseinis. Ühes ujumisvahetuses on kaheksa ujujat, kes kõik peavad ujuma neile määratud rajal. Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas basseini ääres on tühjad rajad (rajad 0 ja 9), et vältida külgseintest tagasipõrkuvat lainetust. Pöördeseinast 2. meetri kaugusel basseinipõhjas asuvad pöörderistid. Mõlemast otsaseinast 5. meetri kaugusel asuvad selili pöörde lipud, mille järgi saavad seliliujujad ajastada oma pööret või finisit. Stardiseinast 15. meetri kaugusel asuvad lipud, mille järgi kohtunikud veenduvad, et võistlejad ei ületa vee all ujumiseks lubatud 15. meetrit. Võistlustulemuste ametlikeks lugemiseks peavad need olema mõõdetud elektroonilise ajavõtu süsteemiga või olema kolme käsitsivõetud tulemuse keskmised. Elektroonilised finisiseinad, mis
Kõik kommentaarid