50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-05-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annabelurm
Õppematerjali autor
Selgrootud käsnad, korallid, ussid, teos, putukad, õmblikud, vähid pole selgroogu suurem osa veeloomad Toes paiknb keha pinnal: 1.Kitiin(vähid, putukad), räni(tigu, koda) või lubiainest(karbid) 2. Lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg okasnahksetel on plaadikesed Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad): Närvisüsteem: kogub keskkonnast infot ja juhib looma elutegevust, lihtsaim närvisüsteem ainuõõssetel(närvivõrgustik). Arengu käigus keerukam, aju, mis juhib ns. Ussidel, mõned nrkogumikud algeline aju, putukatel suurem nr kogumik. Mida keerukam ns, seda arenenumad meeleelundid, putukatel silmad, ussiel silmatäpid jne. Vereringe: varustab kõiki rakke toitainete ja hapnikuga, vabastab rakud jääkainetest. Väiksematel, õhematel loomadel, ained rakust
See paneb vere liikuma. Vereringesüsteem on enamikul avatud: veri voolab osal oma teest veresoontes, osal elunditevahelistes õõnsustes. Kehas liigub vere ja kehavedeliku segu, mida lihtsustatult nimetatakse vereks. Mõnel on vereringe suletud. Selgrootud organismid, kellel toese moodustab kehasein ja selle eritised (lubiaine) selgroog ja skeletiluud puuduvad. KÄSNAD Kõige lihtsama kehaehitusega hulkraksed loomad, kelle keha pole eristunud kudedeks. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Nad on liikumatud. Nad on loomad, sest nad toituvad valmis orgaanilisest ainest. Käsna keha moodustavad eri ülesannetega rakud: kaelusviburrakud, amööbjad rakud, tugirakud jt. Keha pinnal on avaused ehk poorid, mille kaudu pääseb vesi keha sisemusse. Vesi kannab sinna toidu
I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e
Bioloogia kontrolltöö käsnad,ainuõõsed ja ussid. 1.Kirjelda käsna välimust/ehitust. 2.Milliseid kolme tüüpi rakke käsnades leidub? Millised on nende ülesanded? (tugirakud, kaelusviburrakud, amööbitaolised rakud) 3.Kuidas käsnad paljunevad? 4.Kirjelda käsna toitumist. 5.Milline on käsnade tähtsus looduses ja inimese elus? 6.Millised loomad kuuluvad ainuõõssete hulka? 7.Kirjelda ainuõõssete välimust/ehitust. 8.Milline on kõrverakkude ülesanne? Kus need asuvad? 9.Mis on polüüp? 10.Mis on meduus? 11.Kuidas hüdra paljuneb? Kirjelda. 12.Millest ja kuidas ainuõõssed toituvad? 13.Mille poolest võivad ainuõõssed olla inimesele ohtlikud? 14.Kirjelda imiussi (maksakaan) välimust/ehitust. 15.Kirjelda maksakaani arengutsüklit. Kes on põhiperemees, kes vaheperemees? 16
kättesaadavaks 12. Bakterite kasutamine 1)toiduainete valmistamine 2)Hapendamine 3)Käärimine Tõvestavad bakterid 13. Tõvestavad bakterid võivad inimorganismi sattuda kas: 1)sissehingatava õhuga(tuberkuloos) 2)toidu ja joogiveega(düsenteeria) 3)läbi vigastatud naha(teetanus) 4)vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega(süüfilis) 5)siirutajate vahendusel(kirbud levitavad katku) 14. Kaitsmine 1) vaktsineerimine Algloomad 15. Ehitus: on üherakulised loomad 16. Liikumine:1) keha kuju muutes 2)viburit või ripsmeid liigutades Paljunemine: 1) pooldumise teel 2) pikipooldumise teel 3) ristipooldumise teel 17. Kui keskkonnatingimised muutuvad ebasoodsaks siis nad moodustavad enda ümber tsüsti 18. Tähtsus looduses 1) on toiduahela lüli 2) on olulised eluslooduse evolutsiooni uurimisel 3) parasiitsed algloomad põhjustavad haigusi 4) nende kodadest on välja kujunenud lubjakivi ja kriidilademed
Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes,
2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega tegeleb bioloogia haru süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: kiskjalised Sugukond: kaslased Perekond: kass Liik: kodukass Liik on sarnased isendid, kes elavad samal territooriumil ning kes annavad omavahel viljakaid järglasi. 3. RAKU EHITUS ( Õ 6-11) Kõik organismid koosnevad rakkudest
6. Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted, näiteid Monofüleetiline rühm- rühm organisme, mille hulka kuulub nende viimane ühine eellane ja selle kõik järeltulijad. Näiteks: imetajad, linnud, katteseemnetaimed. Parafüleetiline rühm- rühm organisme, mille hulka kuulub nende kõigi viimane ühine eellane; mingi osa järglastest on mingil põhjusel rühmast välja arvatud. Siia ei kuulu kõik viimase ühise eellase järglased. Nt.: selgrootud, protistid, kalad. Polüfüleetiline rühm- rühm organisme, mille hulka ei kuulu nende viimane ühine eellane. Ehk: viimane ühine eellane ei jaga rühmale iseloomulikke tunnuseid. Nt.: vetikad, lendavad selgroogsed, puud. 7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud põhilised hõimkonnad, maismaaloomad, imetajad Ürgaegkond: algelised eluvormid; Aguaegkond: kõva skeletiga selgrootud, vend: ajastu lõpus ilmusid kõik selgrootute
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid